Kriminaalasi nr 1-19-3050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3050 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Aare Laagile Tartu Maakohtu 02.07.2019.

a otsusega kriminaalasjas 1-19-3050 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Aare Laagi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Aare Laagile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 02.07.2019. a otsusega tunnistati Aare Laak süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et Aare Laagile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Aare Laak ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Aare Laaki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 18.07.2019. a. 25.10.2019. a esitas kriminaalhooldusametnik Aare Laagi suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Aare Laak korduvalt registreerimiskohustust (s.o 25.09.2019. a, 10.10.2019. a, 23.10.2019.

1. a)ja alkoholi tarvitamise keeldu (10.10.2019. a ja 11.10.2019. a). 25.09.2019. a registreerimiskohustuse rikkumist põhjendas Aare Laak haigusega, kuid sellekohast arstitõendi ei ole ta ametnikule esitanud. 10.10.2019. a ja 23.10.2019. a registreerimistele mitteilmumise ning 10.10.2019. a ja 11.10.2019. a kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumiste kohta ei ole ametnik hooldusaluselt seletusi võtta saanud. Aare Laagi kriminaalhooldus algas 18.07.2019. a. Aare Laagiga on erakorralise ettekande esitamise seisuga kokku lepitud 10 kohtumist. Esmasele registreerimisele (s.o 25.07.2019.
2. a)ei ilmunud Aare Laak selgitusega, et bussiajad ei sobinud. Esimene kohtumine toimus 01.08.2019. a, mil tutvuti hooldusalusega, tutvustati kriminaalhoolduse olemust ja eesmärki. Lisaks toimus õiguste ja kohustuste tutvustamine ja allkirjastamine. Aare Laak tunnistas vestluse käigus, et oli tarbinud eelmisel õhtul (s.o 31.07.2019.
3. a)alkoholi ja kirjutas selle kohta vastavasisulise seletuskirja. 15.08.2019. a Aare Laak järjekordselt registreerimisele ei ilmunud selgitusega, et bussiajad ei sobinud. Samas suuliselt väitis, et oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. 25.09.2019. a ei ilmunud Aare Laak registreerimisele ja ametnikku sellest eelnevalt ei teavitanud. 10.10.2019. a ei tulnud Aare Laak järjekordselt ametniku vastuvõtule ja tehti kodukülastus, mille käigus selgus, et Aare Laak on alkoholijoobes – alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,038 mg/l kohta. Hooldusalusega lepiti kokku, et ta tuleb osakonda 23.10.2019. a, et anda selgitusi alkoholi tarvitamise kohta. Sel kuupäeval Aare Laak vastuvõtule ei ilmunud. Ametnik helistas hooldusalusele, kuid kõnele ei vastatud ja tagasi samuti ei helistatud. Hooldusalusega on ametnik kohtunud osakonnas viiel korral, lisaks kahel korral kodukülastusel. 2,5 kuu jooksul on Aare Laak kriminaalhooldusele ilmunud viiel korral, mistõttu on temaga väga raske riskihindamist läbi viia. Aare Laagile on tutvustatud, et esimese kuu aja jooksul peab ta käima ametniku vastuvõtul iga nädal, mida aga hooldusalune pole täitnud. Isikuga on raske koostööd teha ja ametnik on veendunud, et isik ei ole motiveeritud kriminaalhooldusel käima. 14.10.2019. a edastas Politsei- ja Piirivalveamet ametnikule protokolli, millest nähtub, et 11.10.2019. a on Aare Laak olnud alkoholijoobes ning alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Aare Laagile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Aare Laagi kriminaalhooldus olnud probleemne – on esinenud registreerimiskohustuse ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Aare Laagi käitumine õõnestab usaldusväärsust ja ei näita tema motiveeritust oma hoiakute muutmiseks. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et isik kuritarvitab alkoholi, ei teadvusta oma probleemi ning ei ole motiveeritud sellega tegelema. Lisaks suurendab alkoholi tarvitamine uue kuriteo toimepaneku riski. Kohus arutas erakorralist ettekannet 12.11.2019. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekanne esitamist toimus registreerimine, kuhu Aare Laak tuli õigeaegselt. Lisaks 2 andis kriminaalhooldusametnik teada, et 11.11.2019. a pidi Aare Laagil toimuma kohtuistung seoses uue kriminaalmenetlusega (kuritegu oli sooritatud enne käesolevat süüdimõistvat kohtuotsust). Aare Laak palub karistust täitmisele mitte pöörata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Aare Laak korduvalt rikkunud nii registreerimiskohustust (25.09.

1. a, 10.10.
2. a, 23.10.
3. a), kui ka alkoholi tarvitamise keelu (10.10.
4. a, 11.10.
5. a). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokollide kohaselt tuvastati 10.10.
6. a Aare Laagi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,038 mg/l kohta ja 11.10.
7. a 0,86 mg/l kohta. Arvestades Aare Laagi selgitusi rikkumiste kohta, puuduvad ilmselgelt mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Aare Laagi puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Aare Laagi suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Aare Laagi kriminaalhooldus algas alles 18.07.
8. a, kuid probleemid kohustuste täitmisega tekkisid juba kriminaalhoolduse alguses. Aare Laagi rikkumiste toimepanemise põhjuseks on olnud tema alkoholi tarvitamise harjumused – kui ta on alkoholi tarvitanud, rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ilmu määratud aegadel registreerimisele. Aare Laak on kohustusi rikkunud järjepidevalt ja ei oska neid põhjendada, mistõttu on alust olla veendunud, et Aare Laak ei ole senini enda väljakujunenud käitumismustrit üritanudki muuta. See omakorda ei anna põhjust uskuda, et Aare Laak oleks suuteline edasiselt enda eluviisi täielikult muutma. Seda vaatamata sellele, et Aare Laak enda sõnul soovib ravile minna ja enam alkoholi mitte tarvitada. Kuna Aare Laak ei mõista temal esinevat alkoholiprobleemi ei ole kohtul veendumust, et Aare Laak oleks suuteline alkoholi tarvitamise lõpetama ja vastava ravi edukalt läbima. Samas on kuriteoriskide maandamise eesmärgil äärmiselt oluline, et Aare Laak alkoholi tarvitamise lõpetaks, kuna alkoholi tarvitanuna tekivad neil xxxxxxa (kes on olnud kriminaalasjas kannatanu) konfliktid (juba 02.07.
9. a kinnitas Aare Laak, et ta on äkilise loomuga ja kipub ägestuma venna peale). Siinkohal peab kohus oluliseks, et käesoleval ajal on kohtu menetluses Aare Laagi suhtes veel üks kriminaalasi, kus Aare Laaki süüdistatakse taaskord xxxxxxxxxxxkehalises väärkohtlemises (puuhaluga vastu pead ja ahjuroobiga vastu jalga ning hiljem rusikaga vastu pead ja selga löömises). Kusjuures kuritegu on toime pandud ajal, kui Aare Laagi suhtes oli käesolev kriminaalasi kokkuleppemenetluses kohtusse saadetud, kuid kohus ei olnud veel kohtuistungit pidanud (seega enne Tartu Maakohtu 02.07.
10. a otsuse kuulutamist). Arvestades ka käesoleva kriminaalasja süüdistuse sisu, siis on ilmne, et kuriteoriskide maandamiseks on äärmiselt oluline, et Aare Laak alkoholi tarvitamise lõpetaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Aare Laagi suutmatuse tõttu kohtu poolt määratud kohustusi täita. Kohtu hinnangul puudub Aare Laagil siiani arusaam talle antud vabaduses 3 viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Aare Laagi suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Aare Laagi suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Aare Laagile Tartu Maakohtu 02.07.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3050 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Aare Laagile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4