) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 5 2-18-18303 Võlgniku vara koosneb rahast ja nõuetest, selle raamatupidamislik väärtus on 48 947.73 eurot, pankrotiavalduses on võlgnik märkinud vara väärtuseks 47 145.55 eurot ja konservatiivsel hinnangul on võlgnik hinnanud vara väärtusetuks, ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks 2 172.82 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamises ja pankrotiavalduses on vara väärtust kajastatud erinevalt ning ajutise pankrotihalduri hinnangul on selle väärtus oluliselt väiksem, siis tuleb võlgniku vara väärtus välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 481 195.59 euro ulatuses, kuid nendest kohustusi summas 256 105.89 eurot võlgnik ei tunnista. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on maksnud raha kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot
lg 2 ja 3 ning 31 lg 1 alusel välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks äriplaanis kitsale klientide ringile panustamine, liiga optimistlikult prognoos kliendisuhete kestmise ja klientide maksedistsipliinile. Võlgniku müügitulu vähenes oluliselt ühe koostööpartneri pankrotistumise tõttu ja sellest tekkinud erimeelsuste tõttu, mis tõi kaasa käibevahendite puuduse koos võimetusega tasuda arveid, mis omakorda seiskas võlgniku majandustegevuse ja tegi vahendite puudumisel võimatuks edaspidise majandustegevuse jätkamise. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses, kuna ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseid otsida 2017. a tulude ja kulude struktuuri aspektidega seoses. Selleks tuleb välja nõuda raamatupidamisregistrid ja võimaluse korral kontrollida, kas raamatupidamises on kajastatud kogu müük ja kas müük toimus turuhinnaga, kauba jmt kulude osas tuleb võimaluse korral kontrollida, kas need on seotud ettevõtte tegevusega ja kas kaubad jmt osteti sisse turuhinnaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud 11 erinevat tehingut või rahalise kohustuse täitmist, mida on võimalik tagasi võita või esitada tagasinõudmise vmt nõudeid. Nimetatud tehingutest võivad ilmneda ka juhtimisvigade tunnuseid, mida tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas 6 2-18-18303 pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Leventon OÜ pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.