septembri 2019.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Rando Rae kaitsja Kersti Põld Prokurör Alice Simm Süüdistatav Rando Rae isikukood 39707270246, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, töökoht XXX, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, kohaldades
Tõkendina kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja Kersti Põld Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
MAAKOHTU OTSUS:
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 2 aastat 8 kuud vangistust.
Seega kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 29 päeva.
lg 2 alusel mõisteti Rando Raele lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat 3 kuud 29 päeva. Kohaldati
§-de 74 lg-te 3, 5 ja 75 lg 2 p 9 sätteid ning määrati, et Rando Raele mõistetud liitkaristus jätta tingimisi kohaldamata juhul, kui Rando Rae ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohaldada Rando Rae suhtes kooskõlas
Rando Rae peab katseajal järgima
Rando Rae suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagiga, menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
Teha tühistatud osas uus otsus ja tunnistada Rando Rae süüdi
2 § 121 lg 1 järgi ning kergendada temale maakohtu otsusega mõistetud karistust; muus osas (otsuse resolutsiooni p 5 teine lause ja p-d 6 – 11) jätta maakohtu otsus muutmata. 3.1 Apellant ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega ja järeldustega selles, et Rando Rae tegevus täidab ka
Uuema kohtupraktika kohaselt tuleb tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis süüdistuses nimetatud tagajärje saabumiseni (nt Riigikohtu 05.06.2018.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-17-105, p 15). Seega tuleb tuvastada, kas Rando Rae pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et noalöögi tagajärjel saabub kannatanule eluohtlik vigastus. Apellant asub seisukohale, et tõendite põhjal ei ole kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine Rando Rae tahtlusega kaetud. 3.2 Kriminaalasja tõenditest nähtub, et nuga jäi sündmuse järgselt kadunuks. Ekspert ei osanud löögiriista pikkuse kohta arvamust avaldada. Maakohus jõudis tunnistajate ütluste analüüsimisel järelduseni, et süüdistatav lõi kannatanut noaga, mille tera oli vähemalt 5 cm pikk. Kohus jõudis sellise järelduseni, ehkki noa omanik, tunnistaja AH nentis, et tera oli ca 5 cm pikk ja tunnistaja RK ütluste järgi nägi ta, kuidas A andis Rando kätte noa, mille tera pikkus oli umbes 5 cm. Nuga tundus nagu väike taskunuga, käepide ei olnud väga pikk, mahtus pihku ära /tl 103/. Süütuse presumptsiooni järgi tuleb kõrvaldamata kahtlust tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesoleval juhul tuleb piirduda konstateeringuga, et praeguses asjas ei ole võimalik tuvastada, millise terapikkusega noaga süüdistatav kannatanut lõi, või alternatiivselt - lähtuda noa omaniku, tunnistaja AH ütlusest, mille järgi noa tera ei olnud pikem kui 5 cm. 3.3 Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga sellele, et vähemalt 5 cm pikkuse teraga taskunoaga tuleb lüüa väga jõuliselt selleks, et löök läbistaks riideid ja lõhuks luid. Kohtu selline hinnang eemaldub eksperdi arvamusest. Ekspertiisiaktis nr 19E-PÕI0033 esitatud eksperdi arvamuse p 3 järgi on torke-lõikehaav seljal eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on lülisamba-kanalisse ulatuva vigastusega. Ekspert ei ole andnud arvamust ega hinnangut löögi jõulisuse kohta. Küll aga on eksperdiarvamuse p-s 4 antud hinnang, mille järgi (vaatamata asjaolule, et tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega) kestab KP-l tuvastatud tervisekahjustuse paranemine 4 nädalat kuni 4 kuud. 3.4 Puuduvad tõendid selle kohta nagu oleks Rando Rae läinud kakluses osalema tahtlusega tekitada just nimelt KP-le noaga kehavigastust. Noaga löömine toimus kahe noortegrupi vahel tekkinud kakluse käigus ja rünne kannatanu vastu oli tõendite järgi otsustades spontaanne ning seda kinnitavad tunnistajate ütlused. Tunnistajate ütlustest ilmneb, et Rando Rae lõi kannatanu KP tuvastamata terapikkusega, aga mitte pikema kui 5 cm pikkuse teraga noaga kakluse käigus, kus tal ei olnud mahti oma teo võimalike tagajärgede üle mõelda ega neid ette näha. Sündmus toimus südatalvel, kannatanul oli seljas mitut kihti riideid. Seetõttu Rando Rae tahtlus ei ulatunud kannatanule eluohtliku tervisevigastuse tekitamiseni. Oma elukogemise pinnalt, kaklus-olukorra ärevuses ei pidanud Rando Rae võimalikuks ega möönnud, et noalöögi tagajärjel saabub kannatanule eluohtlik vigastus. Kaitseversiooni kinnitavad Rando Rae enda vahetult pärast sündmust kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, mille järgi lõi ta seda inimest /kannatanut/ selga selle eesmärgiga, et päästa oma sõber ja see toimus seal kõik nii kiiresti ja kõik peksid kõiki. Ta lisas: „Ma mõtlesin selle inimese peale, keda ma noaga lõin, ma ei uskunud, et ta sureb, sest see noatera oli nii pisike ju.ˮ Rando Rae käitumine ei täida
lg 1 p-s 1 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid ning kõne all tuleb Rando Rae vastutus
06.03.2019.a. 3 ekspertiisiaktis nr 19E-PÕI003 antud arvamuse järgi kestab kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste paranemine 4 nädalat kuni 4 kuud. Seega tuleb Rando Raele etteheidetav tegu kvalifitseerida
lg 1 p 1 järgi, s.o teisele inimesele tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat, tekitamisena. 3.5 Rando Raele karistuse mõistmisel on alust arvesse võtta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust (
lg 1 p 3).
lg-s 1 p-s 1 sätestatud kuritegu on teise astme kuritegu, mille toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kui ringkonnakohus nõustub apellatsiooni väidetega ja kvalifitseerib Rando Raele süüks arvata kuriteo
lg 1 p 1 järgi, siis palume teda karistada mitte pikema kui 2-aastase vangistusega. Kuna asi vaadatakse läbi lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra (KrMS § 238 lg 2), mis tähendab, et karistuseks tuleks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Rando Rae oli kriminaalmenetluses 1 päeva kahtlustatavana kinni peetud, see aeg tuleb arvata karistusaja hulka (
lg 1) ja sel juhul tuleks Rando Rael kanda 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel tuleks suurendada Rando Raele mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 21.06.2017.a kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks tuleks talle mõista 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Jätta muutmata maakohtu otsus selles osas, milles
lg-te 3 ja 5, § 75 lg 2 p 9 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja kohaldati Rando Rae suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 9 kuud ning lühendada maakohtu poolt määratud katseaega. PROKURÖRI SEISUKOHT: 4. Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokuröri hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et Rando Rae on toime pannud
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning isikut vastavalt seadusele ja kohtupraktikale karistanud. 4.1 Harju Maakohus on oma otsuses motiveerinud ning toonud välja kaalutlused, mille alusel leidis, et Rando Rae on toime pannud just
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning et täidetud on kuriteo koosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused. Apellatsioonis leiab kaitsja, et vaidlust ei ole selles, et Rando Rae lõi noaga kannatanut seljapiirkonda ning et selle tagajärjel tekkis kannatanule eluohtlik tervisekahjustus, vaid kas Rando Rae pidas võimalikuks ja möönis, et noalöögi tagajärjel saabub kannatanule eluohtlik vigastus. 4.2 Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga ning leiab, et maakohus on oma otsuses põhjalikult kaalunud, mis põhjustel ja millistele tõenditele tuginedes on Rando Rae käitumises täidetud
Maakohus on õigesti leidnud, et vahetult enne kaklusele minemist järjekindlalt noa enda kätte küsimine viitab võimalusele, et süüdistataval oli eesmärk seda ka kasutada. Süüdistatava enda sõnul oli noa, mille ta enda kätte sai, tera pikkus umbes 8 cm ja laius umbes 1,5 cm. Peale seda, kui AH oli süüdistatavale noa andnud, võttis süüdistatav noatera noa käepideme seest välja ja hoidis seda oma paremas pihus noatera alla poole suunatult. Kui läks kakluseks, siis nägi süüdistatav M mingi kutiga maas maadlemas või rüselemas ning kuna tal oli nuga käes, siis ta lõi seda isikut, kes M-ga kakles ühe korra noaga selga. Süüdistatav enda sõnul lihtsalt läks ja lõi noaga kannatanut seljapiirkonda. Tunnistaja MŠ ütluste kohaselt ta rüseles maas ühe poisiga, ta ei hüüdnud sel ajal appi ega vajanud abi ega eeldanud, et süüdistatav võiks teda noaga kaitsma 4 tulla. Uuritud tõendite pinnalt sellist abi, mida otsustas anda süüdistatav, tunnistaja sel hetkel ei vajanud. 4.3 Maakohus on leidnud, et süüdistatava poolt tehtud löök oli intensiivne, mis läbis kannatanul seljas olnud riided (sh paksu talvejope) ja lõhkus luid. Süüdistatav on täisealine ja põhiharidusega, seega on temal olemas teadmised ja ka elukogemus selles, millised on inimese elutähtsad piirkonnad. Süüdistatav lüües kannatanud selja tagant noaga seljapiirkonda pidi võimalikuks pidama ja möönma, et tema löök toob kaasa enamohtliku tagajärjeni viinud tervisekahjustuse. Mis puudutab noatera pikkust, siis on maakohus leidnud, et tõendatuks tuleb lugeda, et süüdistatav lõi kannatanut noaga, mille tera oli vähemalt 5 cm pikk, ja seda tunnistajate ja süüdistatava enda ütluste pinnalt. 4.4 Mis puudutab kaitsja taotlust apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu riigi kanda jätmist, siis leian, et see ei ole põhjendatud. Süüdistatav käib tööl ja omab sissetulekut ning arvestades asjaolu, et maakohus on jätnud sundraha täies ulatuses riigi kanda, leian, et ei ole põhjendatud kaitsjatasu riigi kanda jätmine. Samas on põhjendatud süüdistatavale võimaluse andmine tasuda kaitsjatasusid ositi. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ning prokuröri seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. 5.1 Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks ja Rando Rae suhtes teo ümber kvalifitseerimiseks
Kohtukolleegium viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5.2 Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 6. Apellant on seisukohal, et süüdistatava Rando Rae käitumine ei täida
lg 1 p 1 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid ning kannatanule tekitatud eluohtlik tervisekahjustus ei ole Rando Rae tahtlusega kaetud, mistõttu tuleb süüdistatava käitumine 5 ümberkvalifitseerida
Rando Rae ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et noalöögi tagajärjel saabub kannatanule eluohtlik vigastus. Maakohus on märkinud, et Rando Rae pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused, mistõttu tuleb Rando Rae tegevus kvalifitseerida
lg 1 p 1 järgi, st oma tahtliku tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse (II kd, tl 6 pöördel-7). Maakohus on õigesti tuvastanud, et Rando Rae lõi kannatanut noaga ühel korral lülisambasse ehk lülisamba vahetusse lähedusse ja põhjustas seeläbi kannatanule tervisekahjustuse, mis tõi kaasa ohu elule. Kolleegium nõustub maakohtu poolt Rando Rae teo subjektiivsele koosseisule antud hinnanguga. 6.1 Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava Rando Rae tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis viis kannatanu eluohtliku seisundi saabumiseni. Ohu elule tingis lülisambakanalisse ulatuv vigastus ning selgroo ehk lülisamba piirkond on üldteadaolevalt elutähtis. Seejuures võib piisata traumaatilisest löögist, et tekitada mõra, murd vms vigastus, mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus), et kannatanut noaga lüües lülisamba vahetusse lähedusse vigastab ta lülisammast ning pannes sellise teo toime, kiitis süüdistatav ka sellise võimaliku tagajärje sisemiselt heaks. Lülisamba ehk selgroo vahetusse lähedusse noaga löömise tüüpilised järelmid hõlmavad üldjuhul inimeste ettekujutust lülisamba vigastusest. Lüües kannatanut tugevalt noaga lülisamba piirkonda, sai süüdistatav aru ka sellest, et ta põhjustab löögipiirkonda, sh lülisamba vigastusi.
koosseisu subjektiivse tunnusena ei pea süüdistatava tahtlus ulatuma välja tekitatud vigastuse detailideni – tahtlus ei pea hõlmama seda, kuidas ja mis ulatuses noalöök täpsemalt lülisammast ja selle funktsioone kahjustab. 6.2 Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus ei oleks saanud subjektiivse külje tuvastamisel lähtuda süüdistatava teoeelsest- ja järgsest käitumisest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Süüdistatava käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, kuid vaatamata sellele võib ka süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt nt 3-1-1-16-04 p 9, 3-1-1-142-05, p 20, 31-1-79-15, p 8). Seejuures ei ole maakohus jätnud tähelepanuta, et tegemist on esmajoones abistava kriteeriumiga, mis aitab tahtlust siduda isiku subjektiivse suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal. 6.3 Kolleegium peab põhjendamatuks apellatsioonis tehtud etteheidet, et maakohtu järeldus noatera pikkuse osas on ebaõige ning on vastuolus tunnistajate ütlustega, mistõttu tuleks lugeda tõendatuks, et noatera ei olnud pikem kui 5 cm. Maakohus ei ole lugenud tõendatuks, et noatera oleks olnud pikem kui 5 cm vaid asus seisukohale, et noatera oli vähemalt 5 cm pikk ning selline maakohtu järeldus ei ole meelevaldne. Nii on enamus tunnistajaid, kes on nuga näinud andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et tera oli ca 5 cm pikk ning noa omanik tunnistaja AH on kinnitanud, et, tera pikkus oli umbes 5 cm. Seejuures on tunnistaja HK ja süüdistatav väitnud, et tera pikkus oli rohkem kui 5 cm. Nii on tunnistaja andnud ütlusi, et tera pikkus oli 10 cm ja süüdistatav möönis, et 6 tera pikkus võis olla ca 8 cm. Seega saab nõustuda maakohtu järeldusega noatera pikkuse osas, mistõttu kaitsja etteheide maakohtu järelduse osas on ainetu. 6.4 Vastuseks apellatsioonis toodule, et süüdistatava Rando Rae löögi tugevus ei ole tõendatud, märgib kohtukolleegium järgmist. Arvestades tuvastatud teo tehiolusid, ei pea järelduste tegemiseks olema ekspert või asjatundja ning löögi tugevuse hindamiseks või selgitamiseks ei ole vaja eriteadmisi. Nõustuda saab maakohtuga, et löök noaga kannatanu selga oli tugev ehk jõuline, kuna nuga läbistas talvejope, T-särgi, pusa ja lõhkus luid. Apellant jätab tähelepanuta kannatanu lähedal viibinud tunnistaja SK ütlused, kes kinnitas, et Rando jooksis X selja taha ja lõi talle noa selga, selgroo kõrvale (I kd, tl 128). Seega lähenes süüdistatav kannatanu juurde sihikindlalt ja hoogsalt, mis viitab omakorda löögi jõulisusele, mitte vastupidi nagu kaitsja on apellatsioonis märkinud. Vähemjõulise löögi puhul ei oleks kannatanule ilmselgelt tekkinud sellist vigastust, mis tuvastati eksperdiarvamusega, ning haava, mis oli 3 cm lai. Seejuures ei ole ebausutav, et halva silmanägemisega tunnistaja SK ei saanud ööpimeduses näha, kuhu täpselt süüdistatav kannatanut lõi, kuivõrd kaitsja jätab tähelepanuta osa tunnistaja ütlusi, et noaga löömise hetkel seisis tunnistaja kannatanu lähedal. Peale noaga löömise nägemist märkis tunnistaja, et Rando võttis noa välja ja ma lükkasin ta eemale ehk on ilmselge, et selline asi võimalik oleks pidi tunnistaja olema süüdistatava ja kannatanu kõrval. 6.5 Kaitsja versiooniga, et süüdistatav oli ärevuses ja löök oli spontaanne ning noatera suhteliselt pisike, ei saa samuti kolleegium nõustuda. Kolleegium ei saa asuda seisukohale, et löök noaga kannatanu suhtes oli toime pandud pelgalt rehmamise käigus või juhuslik, arvestades kannatanu vigastuste tekkimiseni viinud sündmusi, ründe käiku, ründevahendit, noaga lööki, noahaava asukohta ning isikulisi tõendiallikaid. Kusjuures puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et löök selga oleks toimunud kogemata mingi muu juhusliku või kõrvalise tegevuse käigus. Seejuures on võimalik ka lühema noateraga kui 5 cm vigastada lülisammast, kuna lülisammas moodustab keha keskse toese ning asetseb keha pinnal, mitte sügaval keha sees. 6.6 Tuleb märkida, et lülisamba piirkonda noaga löömise järelmid hõlmavad inimeste ettekujutuses üldjuhul ohtu elule ning üldteada on, et lülisamba piirkonda peetakse elutähtsaks piirkonnaks. Pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks Rando Rae saanud loota, et noaga lülisamba vahetus lähedusse löömise tagajärjel ei teki kannatanul ohtu elule. Seega oli süüdistataval tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ning tema tahtlus ulatus ka lülisamba vigastamiseni. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Rando Rae käitumine on õigesti kvalifitseeritud
7. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus ei nõustunud Rando Raele inkrimineeritud kuriteo
lg 1 p 1 ümberkvalifitseerimisega
lg 1 järgi, seega puuduvad igasugused alused maakohtu poolt Rando Raele mõistetud karistuse muutmiseks. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale
Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Rando Rae süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub igasugune seaduslik alus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.