← Eesti

2-18-121095/36

Obsah (4)§ 369§ 367§ 162§ 177

Tsiviilasi nr: 2-18-121095 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2019, Tallinn

§ 369

esimese lause alusel tuleb hagi jätta rahuldamata alates 01.05.2019 igakuise elatise nõudes ja igakuise elatise maksmisega viivitamise korral igakuiselt elatiselt viivise väljamõistmise nõudes.

§ 369

esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

  1. Hageja ei esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustust. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks teatanud, et ei kavatse igakuise elatise maksmise kohustust tulevikus täita või ei tunnista igakuise elatise maksmise kohustust või, et kostja ei oleks suuteline igakuise elatise maksmise kohustust kohaselt täita. Hageja on tuginenud üksnes asjaolule, et kostja on jätnud ajavahemikus 01.01.2018 kuni 30.09.2018 elatist osaliselt maksmata. Puudub vaidlus asjaolus, et alates 01.10.2018 maksab kostja õigeaegselt igakuist elatist. Hageja apellatsioonkaebus
  2. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema igakuine elatise nõue alates 01.05.2019 ja viivisenõue elatise tasumisega viivitamisel jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ja selle tasumisega viivitamisel viivis, menetluskulud jätta kostja kanda ning tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
  3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, sest maakohus mõistis välja tagasiulatuva elatise nõude, kuid edasiulatuva elatisenõude jättis rahuldamata. Rahuldades tagasiulatuva elatise nõude tuvastas maakohus elatise tasumata jätmise fakti. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja ei toonud menetluses esile asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et kostja ei täida tulevikus sissenõutava elatise maksmise kohustust. Maakohtu menetluses tõi hageja esile, et kostja hakkas alles siis elatise miinimummääras tasuma, kui hageja pöördus kohtusse. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja igakuise elatisenõude alates 01.05.2019 seaduses sätestatud miinimummääras ja viivisenõudes rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda ja teha tühistatud osas uus otsus millega hageja igakuine elatisenõue alates 01.05.2019 rahuldatakse, kohustatakse kostjat elatise tasumisega viivitamisel maksma viivis ning tehakse uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  6. Käesolevast asjast nähtub, et -Kostja on hageja isa ning on kohustatud teda ülal pidama. -Hageja esitas 27.09.2018 maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt elatise saamiseks. -Kostja vaidles maksekäsu kiirmenetluses elatisnõudele vastu, esitades vastuväite. -Hageja nõuet menetleti edasi hagimenetluses. -Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-121095 -Alates 2018.a oktoobrist tasub kostja hagejale elatist vastavalt hageja nõudele. .
  1. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis
  2. aastal on 270 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning, et kostja peab tasuma hageja ülalpidamiskuludest poole. Kostja on tasunud 2019.a hagejale elatist igakuiselt 270 eurot, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk elatise miinimummääraks.
  3. Apellatsioonkaebuse lahendamisel tuleb vastata küsimusele, kas maakohus jättis põhjendatult hageja hagiavalduses esitatud elatisenõude rahuldamata, kuna 2018.a oktoobrist tasub kostja hagejale elatist vabatahtlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult hageja edasiulatuva elatisenõude arvates hagi esitamisest rahuldamata.
  4. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
  5. novembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Riigikohus on osutanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.
  3. Käesolevas asjas tugines hageja sellele, et hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt elatisenõude rahuldamiseks annab aluse kostja poolt varasem elatise maksmise kohustuse rikkumine. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates ebaõigesti, et hageja selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse edasiulatuva elatisenõude rahuldamiseks esile toonud ei ole. Ringkonnakohus osutab, et nii 12.02.2019 kui 23.04.2019 istungil tõi hageja esindaja esile, et enne hagi esitamist olid elatisemaksed ebasüstemaatilised ja ebatäpsed. Hageja esindaja avaldas arvamust, et kui elatis jääb välja mõistmata, siis jätkub kostja poolt varasemaga sarnane olukord elatise maksmise kohustuse rikkumise näol.
  4. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu otsus, millega mõisteti välja elatisevõlgnevus hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodi eest, kuid edasiulatuv elatis hagiavalduse esitamisest jäeti rahuldamata, on vastuoluline. Rahuldades hageja elatise võlgnevuse nõude, tuvastas maakohus, et kostja on elatise maksmise kohustust rikkunud. Seega on ebaõige ka maakohtu järeldus, et asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks edasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest.
  5. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus jättis ebaõigesti tema taotluse tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks rahuldamata. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hagiavalduses palus hageja tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks, kui asjas tehakse tagaseljaotsus. Asjas ei tehtud tagaseljaotsust. Apellatsioonkaebuses ei ole täiendavalt põhjendatud, miks hageja leiab, et kohtuotsus tuleb tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  6. Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata viivise elatise maksmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. VÕS § 113 lg 1 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-121095 esimene ja teine lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas.

§ 367

esimese lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna elatise tasumine on rahaline kohustus, siis eeltoodud sätteid arvestades tuleb hageja nõue rahuldada.

  1. Algselt esitas hageja taotluse maakohtule kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks, milles taotles, et elatise tasumist igakuiselt konkreetsel kuupäeval. Maakohtu menetluses hageja sellest taotlusest loobus. Seega tuleb elatise tasumisega viivitamise alguse aja määramisel lähtuda PerekS §100 lg-st 4, mille järgi tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise maksmisega viivitamisel tasuda viivist alates sama kuu esimesest kuupäevast, mille eest elatis tasutakse, kuni kohustuse täitmiseni.
  2. Apellatsioonkaebuse vastusele esitas kostja oma kontoväljavõtte, millest nähtuvalt on ta hagejale elatist tasunud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõend tuleb võtta asja materjalide juurde, sest tõend tekkis peale maakohtu menetlust. Siiski ei anna nimetatud tõendist nähtuv alust muuta seisukohta, et elatise väljamõistmine edasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest on põhjendatud. Ringkonnakohus on pikemalt põhjendanud oma seisukohta eelpool ja leiab, et seisukoha muutmiseks puudub alus.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse kestel tasutud elatist arvestatakse praeguse otsuse täitmisena. Menetluskulude jaotus
  4. Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi ja hageja apellatsioonkaebus, siis tuleb hageja menetluskulud juhindudes

§ 162lg 1 ja 171 lg 1 jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Hageja taotluste rahuldamata jätmine ja läbivaatamata jätmine menetluskulude jaotust ei muuda. Kooskõlas

§ 177lg 1 p-ga 2 määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Vahur-Peeter Liin kohtunik kohtunik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.