← Eesti

2-17-17585/62

Obsah (13)§ 657§ 4§ 428§ 429§ 168§ 651§ 652§ 436§ 3§ 238§ 654§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin Otsuse kuupäev 30.09.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-17585 Kohtuasi i Build

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud olid põhjendatud osaliselt, mistõttu tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 062 euro (käibemaksuta) suurune menetluskulude hüvitis. Samuti rahuldas kohus hageja taotluse mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivis. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda Maakohus ületas hagi piire, kui tegi otsuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Kohus ei pidanud hindama VÕS § 1028 kohaldamist. Just hageja määrab hagi eseme ja aluse. Hageja ei avaldanud üheski dokumendis, et kostja rikastus alusetult. Kuivõrd kohus leidis, et mitte ühtki hageja esitatud kolmest alternatiivsest nõudest rahuldada ei saa, tuli hagi jätta rahuldamata. Isegi kui hageja nõuet sai käsitleda aluseta rikastumise nõudena, oli see aegunud. Hageja viitas alusetu rikastumise nõude võimalikkusele alles 28.01.2019 menetlusdokumendis. Selleks ajaks oli möödunud kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (19.01.2018-17.09.2018). Hagi esitamisega aegumine ei petunud. Nimelt peatab hagi esitamine üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse, s.t ühtedel asjaoludel (alusel) raha nõudmise hagi esitamine ei peata teistel asjaoludel (alustel) esitatavate nõuete aegumist. Isegi kui alusetu rikastumise sätteid sai kohaldada ja nõue ei olnud aegunud, ei saanud hagi rahuldada, sest kohaldada tuli VÕS § 1033 lg-t
  2. Ainuüksi asjaolu, et kostja oli faktilise raha ülekandja CC abikaasa, ei tähendanud, et ta oli teadlik asjaoludest, mis andsid aluse ülekantud raha tagasinõudmiseks. Võlgnikult kostja kontole laekunud raha kasutas ainult võlgniku juhatuse liige CC ja kostja ei rikastunud vaidlusaluste rahasummade arvel alusetult mitte sentigi. Hageja võis esitada hagi oma juhatuse liikme vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles 2500 euro suurusest nõudest loobumine jäi lahendamata ja selles osas menetlus lõpetamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega lõpetab hagi menetluse 2500 euro saamiseks. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Esmalt lahendab ringkonnakohus pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamise, mille maakohus jättis kohtumääruse või -otsusega sõnaselgelt lahendamata, kuigi arvestas sellega lõpplahendi tegemisel. Hageja esitas maakohtu 04.03.2019 istungil avalduse nõude vähendamiseks 2500 euro võrra (II kd lk 54) ja kohus menetles edasi 51 280 euro suurust nõuet.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja hagejal on dispositsioonipõhimõttest lähtudes õigus otsustada lisaks sellele, kas hagi esitada, sellest 4 loobuda, ka õigus nõuet vähendada. Maakohus arvestas hageja nõude vähendamisega, kuid jättis välja selgitamata, kas hageja võttis hagi osaliselt tagasi või loobus hagist 2500 euro ulatuses. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ta loobus 2500 euro ulatuses hagist. Ringkonnakohus selgitas hagejale hagist loobumise ja selles osas menetluse lõpetamise tagajärgi

§ 428

lg 1 p 3 alusel.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis

§ 429lg 4 järgi võiksid anda alust jätta osaline hagist loobumine vastu võtmata.

Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja menetlus 2500 euro väljamõistmise osas lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, § 431 lg 1).

Hagist loobumise vastuvõtmise ja selles osas menetluse lõpetamise korral jätab kohus

§ 168

lg 2 alusel menetluskulud reeglina hageja kanda, kuid teatud asjaolude esinemisel on loobutud nõudega seonduvad menetluskulud võimalik jätta ka kostja kanda (vt nt § 168 lg-d 3-5). Maakohus nii praegu otsustaski ja kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Menetluses on hageja nõue, mille aluseks on hageja Swedbank AS-is asuvalt i Building Sysrem OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY õigusliku aluseta kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis perioodiliste ülekannetega kantud summade tagastamine. Hageja nõuab 51 280 euro tagastamist. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kostja on palunud kogu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata, siis apellatsioonkaebuse sisust nähtuvalt vaidlustas kostja kohtuotsuse osas, milles kohus tema vastu hagi rahuldas ja rahasumma välja mõistis. Kostja ringkonnakohtu istungil hagist osalisele loobumisele vastu ei vaielnud ja ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi kohtuotsuse osas, milles hageja hagi rahuldati.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja arveldusarvele on hageja kontolt üle kantud hagis nõutud rahasumma. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja osanik ja juhatuse liige oli kostja abikaasa CC. Pooled vaidlevad selle üle, kas raha ülekandmiseks oli alus ja millisel alusel on hageja esitanud kostja vastu nõude ning kas hageja on menetluse kestel nõuet muutnud. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et ta ei nõustu kostaja väitega, et maakohus on ületanud hagi piire. Hageja nõue saada tagasi kostja arvelduskontole kantud raha, ei ole seotud materiaalõigusliku nõude alusega. Tegemist on nõude õigusliku põhjendamisega, mis ei ole

§ 436lg 7 järgi kohtule siduv.

Kohus peab nõude lahendamisel kaaluma kõiki võimalikke materiaalõiguse norme, mis hagi eset ja esitatud asjaolusid arvestades võivad kohaldatavad olla. Samas ei tohi kohtu õiguslik hinnang

§ 436

lg 4 järgi tulla pooltele üllatuslikult, mistõttu kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama 5 neil selle kohta arvamust avaldada. Selgitamiskohustuse üheks peamiseks eesmärgiks on poolele üllatusliku lahendi tegemine. Apellandi käsitlus hagi piiridest on liigselt kitsendav ja ringkonnakohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses õiguslike põhjenduste esitamine suurendab kohtu kohustust selgitamiskohustuse täitmisel, kuna kohus peab lähtuma eelkõige hageja kohtusse pöördumise eesmärgist. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kohus ei ole

§ 436

lg 7 järgi seotud nõudele poolte antud õigusliku kvalifikatsiooniga ning õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka

§ 436

lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18; 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27). Nõude kvalifitseerimine on oluline mh põhjusel, et see võimaldab selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Hageja viitas ka ise apellatsioonkaebuses, et kohus arutas pooltega 23.01.2019 istungil (II kd, lk 40-41) VÕS § 1028 (seega alusetu rikastumise sätete) kohaldamist. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui hageja soovib kaitsta oma õigusi või huve, ei tohiks tema jaoks olla tähendust sellel, millise materiaalõiguse normi alusel nõue rahuldatakse. Maakohus saab hagi menetleda, kui hageja on esitanud hagi aluseks olevad asjaolud. Hagi aluse moodustavad nende eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Samas ei ole hagiavalduse nõuetekohasuse seisukohast nõutav, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamiseks vajalikud. See on hagi põhjendatuse küsimus ning omab tähtsust alles hilisemas menetluses. Samas peab olema võimalus hilisemas menetluses hagi aluseks olevaid asjaolusid täiendada. Eeltoodust tulenevalt ei ole edukas kostja väide, mille kohaselt on esitatud hagi aegunud, kuivõrd nõue esitati 28.01.2019 menetlusdokumendis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist uue nõudega ning 19.01.-17.09.2015 perioodil hageja kontolt kostja kontole ülekantud raha tagasi saamiseks 23.11.2017 esitatud hagi ei ole aegunud. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Et raha on üle kantud ja ülekannete juures puuduvad selgitused, s.t ülekanded on tehtud õigusliku aluseta, on hageja avaldanud esitatud hagiavalduses. Samas ei ole alust nõustuda apellatsioonkaebuse vastuse p-s 2.4 tooduga, mille kohaselt on hagi aegumise tähtaeg asjas tuvastatud asjaoludel kümme aastat. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt ei ole tema kohane kostja. Hagejal on õigus otsustada, kelle vastu ta kohtusse hagiga pöördub ja hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 3lg 1, § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Asjas leidis tuvastamist, et võlgniku poolt rahalised ülekanded teostati kostjale ilma õigusliku aluseta ja asjas ei leidnud tõendamist, et raha kasutati ettevõtte huvides. See, et kostja oli võlgniku omaniku ja juhatuse liikme abikaasa, ei oma asjas tähtsust. Kostja poolt koostatud tabelid ei ole praeguses vaidluses

§ 238

kohaselt asjakohased, tõendamaks raha kasutamist võlgniku huvides, sest kirjutatud selgitused ei võimalda tuvastada ülekande õiguslikku alust. Samuti puuduvad ülekannete aluseks olevad vastavad dokumendid ja kostja ei ole tõendanud raha kasutamist võlgniku huvides. Ka pangakonto väljavõttest ei nähtu, et raha oleks kulutatud ettevõtte huvides. 6 Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Maakohtu otsus hagi rahuldavas osas on seaduslik ja põhjendatud, rajaneb asjas esitatud tõenditele ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Juhindudes

§ 654

lg st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulud 7. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja apellatsiooniastmes õigusabikulu kokku 550 eurot (käibemaksuta). Selle raames õigusabi osutaja tutvus kaebusega 0,5 tundi, koostas vastuse 2,25 tundi, valmistus istungiks 1 tund ja osales sellel 1,75 tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Kostja vaidles tekkinud kuludele vastu, sest tema hinnangul ei vajanud hageja menetluses lepingulist esindajat. Vastuseks kostja vastuväitele selgitab ringkonnakohus, et menetlusosalise õigust palgata oma huvide parimaks kaitseks lepinguline esindaja ei piira asjaolu, et menetlusosaline on ise vastaspoole hinnangul suuteline end menetluses esindama. Menetlusosalise võimalik kompetentsus ei muuda menetluses kasutatud lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuteks. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on ringkonnakohtu hinnangul täiel määral põhjendatud ja vajalikud, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, selles esitatud erinevate vastuväidete rohkust, vastuse ammendavust ning kohtuistungi kestvust. Hageja esindaja tunnitasu suurus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu suurus apellatsiooniastmes 550 eurot (5,5 x 100), mis tuleb vastaspoolelt välja mõista. Lisaks palus hageja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.