lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi, Kert Põltsam süüdistuses
lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi ja Romet Ollino süüdistuses
Süüdistatavad Alar Neemsalu, x; isikukood: 39010284211; xxx. Kert Põltsam, x; isikukood: 39109174218; xxx. Romet Ollino, x; isikukood: 38907264220; xxxx. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-de 306, 310, 311, 313, 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Alar Neemsalu
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.04.2019.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kert Põltsamil ilmuda kohesele kandmisele kuuluvat karistust kandma Tartu Vanglasse kutse alusel. Kert Põltsami kohesele kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Süüdi tunnistada Romet Ollino
lg 4 alusel kohustada Romet Ollinot üldkasuliku töö perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Romet Ollino suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada H. J.’i (isikukood: x) varalise kahju nõue ning välja mõista KrMS § 310 lg 1, VÕS § 127, §128, § 130, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel Alar Neemsalult Henrig Jaani kasuks
Peale selle pani tema grupis Kert Põltsami ja Romet Ollinoga vägivallaga toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et nemad 01.09.2017.a kella 01.36-01.40 paiku avalikus kohas – Pärnu linnas Rüütli tn 40 asuvas puhvetis Aptek ja selle ees tänaval – kasutasid füüsilist vägivalda M. M. ja H. J. suhtes. Alar Neemsalu tõukas puhveti Aptek ruumides kätega M. M. seljaga vastu seina. Seejärel Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam lõid M. M. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid kokku umbes kümnel korral, rusikatega keha ja pea piirkonda. Tõukamise ja löömisega tekitasid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam M. M. tahtlikult füüsilist valu ning marrastused ja punetuse näo ja pea piirkonnas. Seejärel liikusid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam Rüütli tn 40 hoone ette tänavale, kus Alar Neemsalu viskas vastu maad katki joogiklaasi, mis purunes ning klaasi purunemisest tekkinud klaasikild riivas puhveti Aptek välisuksel seisnud H. J. alalõuga, mis tekitas H. J. alalõuale haava. Samuti viskas Alar Neemsalu tänaval vastu maad puruks laua. Puhvet Aptek ees tänaval lõi Alar Neemsalu M. M. käega näo piirkonda ning ähvardas korduvalt M. M. füüsilise vägivallaga, öeldes, et annab talle peksa. Oma eelpool kirjeldatud tegevusega rikkusid Alar Neemsalu, Kert Põltsam ja Romet Ollino KorS § 55 lg 1 p-s 1 ja 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kasutades füüsilist vägivalda kannatanute suhtes ning ähvardades M. M. ning sellega häirides kõrvaliste, esialgsesse konflikti mittepuutuvate isikute H. J., C. S. ja S.-S. M. rahu ja ohustades 4 1-18-7276 turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Sellise tegevusega pani Alar Neemsalu vägivallaga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav
Kert Põltsamit süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Alar Neemsaluga 31.12.2016.a kella 07.06-07.15 paiku Pärnu linnas, Hommiku tn 2 asuva Statoil tankla juures kallale R. V. ja O.M. L., lüües neid kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Kert Põltsam lõi tankurite juures R. V. parema rusikaga vähemalt neljal korral näo ning näo ette seatud käsivarte pihta, seejärel Kert Põltsam tõmbas R. V. pikali maha ja lõi parema rusikaga kolmel korral R. V. pea piirkonda ja jalgadega kolmel korral pea piirkonda. Seejärel tankla ukse juures Alar Neemsalu tõukas kätega O.-M. L. pikali maha ning seejärel tõukas R. V. käpuli maha. Kui O.-M. L. oli püsti tõusnud, lõi Alar Neemsalu O.-M. L. parema põlvega keha piirkonda. Alar Neemsalu ja Kert Põltsam põhjustasid oma eelpool kirjeldatud tahtliku tegevusega R. V. ja O. M. L. füüsilist valu ja tervisekahjustusi- R. V. hematoomi paremal pool peas, turse ülalõua liigese piirkonnas ja parema õlavarre lihase piirkonnas. O.-M. L. tekitati hematoomi parema alalõualuu piirkonnas, turse ja hematoomi parema kulmu piirkonnas, pindmise marrastuse vasaku sääre alaosas, marrastused paremal V ja vasakul I sõrmel. Sellise tegevusega pani Kert Põltsam toime valu tekitanud teise inimese tervise kahjustamise, s.o
Peale selle pani tema grupis Alar Neemsalu ja Romet Ollinoga vägivallaga toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et nemad 01.09.2017.a kella 01.36-01.40 paiku avalikus kohas – Pärnu linnas Rüütli tn 40 asuvas puhvetis Aptek ja selle ees tänaval – kasutasid füüsilist vägivalda M. M. ja H. J. suhtes. Alar Neemsalu tõukas puhveti Aptek ruumides kätega M. M. seljaga vastu seina. Seejärel Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam lõid M. M. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid kokku umbes kümnel korral, rusikatega keha ja pea piirkonda. Tõukamise ja löömisega tekitasid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam M. M. tahtlikult füüsilist valu ning marrastused ja punetuse näo ja pea piirkonnas. Seejärel liikusid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam Rüütli tn 40 hoone ette tänavale, kus Alar Neemsalu viskas vastu maad katki joogiklaasi, mis purunes ning klaasi purunemisest tekkinud klaasikild riivas puhveti Aptek välisuksel seisnud H. J. alalõuga, mis tekitas H. J. alalõuale haava. Samuti viskas Alar Neemsalu tänaval vastu maad puruks laua. Puhvet Aptek ees tänaval lõi Alar Neemsalu M. M. käega näo piirkonda ning ähvardas korduvalt M. M. füüsilise vägivallaga, öeldes, et annab talle peksa. Oma eelpool kirjeldatud tegevusega rikkusid Alar Neemsalu, Kert Põltsam ja Romet Ollino KorS § 55 lg 1 p-s 1 ja 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kasutades füüsilist vägivalda kannatanute suhtes ning ähvardades M. M. ning sellega häirides kõrvaliste, esialgsesse konflikti mittepuutuvate isikute H. J., C. S. ja S.-S. M. rahu ja ohustades turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Sellise tegevusega pani Kert Põltsam vägivallaga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav
5 1-18-7276 Romet Ollinot süüdistatakse selles, et tema grupis Alar Neemsalu ja Kert Põltsamiga pani vägivallaga toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et nemad 01.09.2017.a kella 01.36-01.40 paiku avalikus kohas – Pärnu linnas Rüütli tn 40 asuvas puhvetis Aptek ja selle ees tänaval – kasutasid füüsilist vägivalda M. M. ja H. J. suhtes. Alar Neemsalu tõukas puhveti Aptek ruumides kätega M. M. seljaga vastu seina. Seejärel Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam lõid M. M. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid kokku umbes kümnel korral, rusikatega keha ja pea piirkonda. Tõukamise ja löömisega tekitasid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam M. M. tahtlikult füüsilist valu ning marrastused ja punetuse näo ja pea piirkonnas. Seejärel liikusid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam Rüütli tn 40 hoone ette tänavale, kus Alar Neemsalu viskas vastu maad katki joogiklaasi, mis purunes ning klaasi purunemisest tekkinud klaasikild riivas puhveti Aptek välisuksel seisnud H. J. alalõuga, mis tekitas H. J. alalõuale haava. Samuti viskas Alar Neemsalu tänaval vastu maad puruks laua. Puhvet Aptek ees tänaval lõi Alar Neemsalu M. M. käega näo piirkonda ning ähvardas korduvalt M. M. füüsilise vägivallaga, öeldes, et annab talle peksa. Oma eelpool kirjeldatud tegevusega rikkusid Alar Neemsalu, Kert Põltsam ja Romet Ollino KorS § 55 lg 1 p-s 1 ja 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kasutades füüsilist vägivalda kannatanute suhtes ning ähvardades M. M. ning sellega häirides kõrvaliste, esialgsesse konflikti mittepuutuvate isikute H. J., C. S. ja S.-S. M. rahu ja ohustades turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Sellise tegevusega pani Romet Ollino vägivallaga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Alar Neemsalu end talle ette heidetavates tegudes süüdi ei tunnistanud. Alar Neemsalu leidis, et 31.12.2016.a episoodis ründasid teda ja tema kaaslast esimesena kannatanud. Samuti leidis süüdistatav 01.09.2017.a episoodi osas, et esimesena ründas kannatanu. Süüdistatava kaitsja leidis, et A. Neemsalu ei ole toime pannud talle etteheidetavaid kuritegusid ning palus isiku õigeks mõista ning tsiviilhagid jätta rahuldamata. Romet Ollino leidis, et 01.09.2017.a episoodis ründas esmalt kannatanu ning ta läks oma sõpradele appi, tunnistades M. M. löömist. Süüdistatava kaitsja leidis, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kert Põltsam asus kohtus 31.12.2016.a episoodi osas seisukohale, et kannatanud ründasid esimesena A. Neemsalu ning ta läks löömisele vahele. 01.09.2017.a episoodi osas leidis K. Põltsam samuti, et esimesena ründas kannatanu M. M. A. Neemsalu ning ta läks vahele. Süüdistatava kaitsja leidis, et K. Põltsam ei ole toime pannud talle etteheidetavaid kuritegusid ning palus isiku õigeks mõista ning tsiviilhagid jätta rahuldamata. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü neile etteheidetavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles Alar Neemsalu süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist 8-kuulise vangistusega, süüdi tunnistamist
Liitkaristuseks taotles prokurör
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kaks aastat ja kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 06.12.2016.a otusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kaks kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Prokurör taotles Kert Põltsami süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist 8kuulise vangistusega, süüdi tunnistamist
Liitkaristuseks taotles prokurör
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kaks aastat vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel taotles prokurör kohesele kandmisele 6 1-18-7276 kuuluvaks kahte kuud vangistust ning ülejäänud üks aasta ja 10 kuud vangistust on prokuröri hinnangul võimalik tingimisi 3-aastase katseajaga jätta täitmisele pööramata. Prokurör taotles Romet Ollino süüdi tunnistamist
lg 1 p 1 järgi ning tema karistamist ühe aasta ja 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada vangistust Pärnu Maakohtu 16.09.2014.a otusega mõistetud ärakandmata kolme kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks aasta ja üheksa kuud vangistust. Prokurör taotles vangistuse asendamist 635 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile ette heidetavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.
lg 1 31.12.2016.a episoodi osas heidetakse Alar Neemsalule ette kallale tungimist R. V. ja O.-M. L. ning nende löömist käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Kert Põltsamile heidetakse ette R. V. löömist rusikaga korduvalt näo piirkonda ning pikali oleva R. V. löömist rusika ja jalgadega peapiirkonda. Lisaks heidetakse Alar Neemsalule ette O.-M. L. ja R. V. maha tõukamist ning O.-M. L. põlvega keha piirkonda löömist. Kannatanu R. V. selgitas kohtus, et teda lõid nii A. Neemsalu kui K. Põltsam. Teda löödi eelkõige pea piirkonda. Pärast löömist oli tal üks pea pool turses ja käed olid paistes. Kannatanu läks haiglasse vigastusi fikseerima paar päeva pärast juhtunut. Kannatanu tunnistas, et ta oli alkoholi tarvitanud, kuid mäletab juhtunut. R. V. jäi rünnaku põhjus arusaamatuks. Kannatanu kinnitusel tema ja O.-M. L. ise ei olnud agressiivsed ega rünnanud süüdistatavaid esmesena. R. V. nägi, et O.-M. L. löödi põlvega kõhu piirkonda. Kannatanu selgituste kohaselt rünnati esmalt teda ja seejärel O.-M. L.. Ründamisele eelnes, et keegi hüüdis midagi ning kuna kannatanu arvas, et see võib olla ehk keegi tuttav, siis astus ta hüüdjale ligi, kuid sellele järgnes rünnak. Pärast rünnakut vesteldi ründajatega ning püüti selgust saada, miks rünnati. Kannatanu kinnitas, et löömine põhjustas talle valu. R. V. ütlustega haakuvad ka teise kannatanu O.-M. L. ütlused. Nimelt selgitas kannatanu kohtus, et Port Arturi poolt tulid neile vastu noormehed ning ühel hetkel need noormehed ründasid R. V., lüües ja tõmmates R. V. pikali. O.-M. Lemsalu kinnitusel rünnati teda Statoili tankla ukse ees, kus ta lükati pikali maha ning löödi kubeme piirkonda. Kannatanu kinnitusel löödi teda ka enne tankla ukse juures juhtunut. Kannatanu kinnitusel tundis ta valu. Lisaks selgitas O.-M. L., et 31.12.2016.a juhtunu tagajärjel olid R. V. suuremad vigastused kui tal. Süüdistatav Alar Neemsalu selgitas kohtus, et neile tulid vastu kaks isikut, kes küsisid neilt suitsu, samuti viskasid need isikud pudeli vastu maad puruks. Nad ütlesid isikutele, et „Statoil on siinsamas, minge ostke sealt suitsu“. Selle peale üks isikutest üritas A. Neemsalu rünnata. Seda nägi K. Põltsam, kes tuli A.Neemsalule appi, mille peale K. Põltsamile läks teine isik kallale. A. Neemsalu tunnistas ka tankla ukse juures tõukamist. Süüdistatav Kert Põltsam selgitas kohtus, et ta nägi, kui A. Neemsalul ja A. (A. T.) oli kahe isikuga sõnelus ning kui tema nende juurde jõudis, siis üks isik lõi A. Neemsalu. Seejärel hüppas K. Põltsam vahele ja tõukas noormehe eemale. Selle peale aga R. V. lõi K. Põltsami ning K. Põltsam lõi R. V.. Statoili ukse juures aga tõugati A.. Tunnistaja A. T. selgitas kohtus, et neile tulid vastu kaks isikut, kes küsisid neilt suitsu. A. Neemsalu aga ütles isikutele, et minge ostke ise. Selle peale üks isikutest tõukas A. Neemsalu, kes omakorda tõukas vastu. Siis jõudis kohale K. Põltsam, keda samuti keegi ründas ning K. Põltsam lõi ründajat vastu. Seejärel liiguti Statoili ukse juurde, kus üks noormees tõukas A. Neemsalu maha ning siis tuli juba politsei. Seega ühelt poolt väidavad kannatanud, et esimesena ründasid neid süüdistatavad, samas süüdistatavad ja tunnistaja väidavad jälle, et süüdistatavad tegutsesid enesekaitseks, sest esmalt ründasid neid kannatanud. Ilmselgelt on kummagi osapoole motiiv süüdistada teist osapoolt. 7 1-18-7276 Kannatanute motiiviks on ilmselgelt vähendada endi osalust antud episoodis ning süüdistatavate eesmärgiks on ilmselgelt soov vältida kriminaalvastutust. Samuti, kuna tunnistaja viibis sündmuskohal koos süüdistatavatega ning ka kohtus kinnitas, et ta tunneb süüdistatavaid pikemat aega, siis seetõttu on tunnistaja ütlused kantud motiivist vähendada enda tuttavate süüd antud juhtumi osas. Käesoleval juhul esineb vastuolu süüdistatavate ja kannatanute seisukohtades, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamaks ning kuidas haakuvad süüdistatavate ja kannatanute seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul kõige usaldusväärsemaks tõendiks pidada turvakaamerasalvestust (t.l 31-43). Antud salvestisele on jäädvustunud 31.12.2016.a Statoili tankla juures juhtunu. Samuti ei ole antud tõendiallikas kuidagi isikulistest asjaoludest mõjutatud, nt inimene aja möödudes võib asju unustada, neid rääkimisel moonutada vms, samas videosalvestisega seda juhtuda ei saa. Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas kaamera vaatevälja ilmub Alar Neemsalu (kapuuts peas ja pudel käes) koos teise isikuga. Veidi aja pärast järgneb neile Kert Põltsam (hele jope, pruunikad püksid). Seejärel on näha, kuidas mitme inimese vahel tekib rüselus. Videosalvestiselt on näha vaid jalad ning ei ole näha täpselt, kes keda ja kuhu lööb. Järgnevalt on näha, kuidas Kert Põltsam lööb R. V. rusikaga näo piirkonda ning tõmbab R. V. pikali maha, lüües kannatanut rusika ja jalgadega pea piirkonda. Edasi liiguvad isikud tankla eeldavata sissepääsu suunas, kus A. Neemsalu lükkab maha O.-M. L. ning seejärel tõukab/tõmbab R. V. maha, kes kukub suunaga A. Neemsalu poole. Samuti on näha, kuidas A. Neemsalu seejärel lööb O.-M. L. põlvega keha/kubeme piirkonda. Järgnevalt kukub või tõugatakse kellegi poolt A. Neemsalu maha. Seejärel saabub politsei ning intsidendis osalenud isikud lahkuvad. Seega on videosalvestiselt üheselt ja kahtlusteta näha, kuidas K. Põltsam lööb R. V., sh maas lamavat R. V.. Samuti on salvestiselt näha, kuidas A. Neemsalu tankla ukse juures tõukab O.M. L. ja R. V. pikali maha ning lööb O.-M. L. keha (kubeme) piirkonda. Samas ei ole videosalvestiselt näha intsidendi algus, et kes keda esimesena ründab ning on näha vaid isikute jalad. Kohtul aga ei ole rünnaku alguse osas alust kahelda kannatanute ütlustes, st selles, et esimesena ründasid süüdistatavad. Esiteks, süüdistatavad ja tunnistaja väitsid kohtus, et kannatanud küsisid neilt suitsu. Samas mõlemad kannatanud kinnitasid kohtus, et nad ei ole suitsetajad. Kohtu hinnangul puudub igasugune loogiline põhjus, miks kannatanud oleks antud asjaolu kohta pidanud kohtus valetama. Veel enam, isikuid hoiatati valeütluste andmise korral kriminaalvastutusest. Seega ei ole ole eluliselt usutav, et 31.12.2016.a oleks intsident alanud sellest, et kannatanud küsisid suitsu. Samuti süüdistatavad ja tunnistaja kirjeldasid seda, kuidas A. Neemsalu tõugati tankla ukse juures maha. Ainult A. Neemsalu ise tunnistas, et tankla ukse juures tõukas ka tema kellegi maha, kuid seda tegi süüdistatav alles pärast prokuröri poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Samas mitte keegi neist ei rääkinud kohtus sellest, et enne kui A. Neemsalu kukkus/tõugati, siis kukkusid maha ka O.-M. L. ja R. V. ning löödi O.-M. L.. Nimelt on videosalvestiselt selgelt näha, kuidas A. Neemsalu tõukas O.-M. L. maha ja lõi teda keha piirkonda, samuti tõukas/tõmbas maha R. V.. A. Neemsalu kukub maha alles pärast seda kui ta on O.-M. L. löönud. Seega märgitule tuginedes on kohus seisukohal, et süüdistatavad ja tunnistaja on 31.12.2016.a juhtunust rääkinud neile sobivalt, jättes neile kahjulikest asjadest rääkimata. Kohtu hinnangul võis A. Neemsalu kukkumine olla põhjustatud, kas tasakaalu kaotamisest või sellest, et O.-M. L. tõukas süüdistatavat. Isegi juhul, kui A. Neemsalu kukkus O.-M. L. tegevuse tagajärjel, siis kuna A. Neemsalu oli vahetult enne O.-M. L. löönud ehk oli O.-M L. reaalne oht, et A. Neemsalu võib teda uuesti rünnata. Seega tekkis O.-M. L. õigus hädakaitse teostamiseks. O.-M. L. selline tegutsemine antud olukorras, vältimaks tema edasist ründamist, oli igati õigustatud ja põhjendatud. 8 1-18-7276 Asja kohtulikul uurimisel avaldasid süüdistatavad, et esimesena tungisid neile kallale agressiivsed kannatanud. Kohtu hinnangul on antud väited vastuolus asja kohtulikul uurimisel tuvastatud alljärgnevate faktiliste asjaoludega. Kohtus uuritud videosalvestiselt nähtub, et K. Põltsam lööb rusikate ja jalgadega maas lamavat R. V.. Samuti nähtub salvestiselt, et R. V. üksnes üritab ennast kaitsta. Videosalvestiselt ei ole näha, et R. V. üritaks K. Põltsami vastu lüüa vms. Antud juhul on videost selgelt näha, kuidas R. V. tegeleb ainult enda kaitsmisega. Veel enam, enne kui R. V. maha kukub, ajab K. Põltsam teda taga. Vahetult enne seda, kui K. Põltsam R. V. maas lööb, kui ka pärast, ei nähtu R. V. kehakeelest mitte mingisugust agressiivsust. Pärast püsti saamist R. V. eemaldub K. Põltsamist. K. Põltsami poolt R. V. ajal mitte mingisugust rünnet ei esinenud, vaid tegemist oli jõhkra peksmisega, sh maas lamaja peksmisega. Samuti on tähelepanuväärne, et ajal, mil K. Põltsam lööb R. V., käitub O.-M. L. rahulikult ega püüa omakorda kedagi rünnata või K. Põltsami ja R. V. lahutada. Eeltoodust järeldub, et agressiivselt käitus antud juhul K. Põltsam. Olukord, kus süüdistatav ajab kannatanut taga, viimane kukub, misjärel lööb süüdistatav teda korduvalt rusikate ja jalgadega, ei kinnita mitte mingil moel ka seda, et K. Põltsam oleks tegutsenud hädakaitseseisundis ja kaitsnud end väidetavale agressiivsete kannatanute eest. Kohus leiab ka seda, et kui agressoriteks oleks olnud kannatanud, oleks R. V. kindlasti olukorras K. Põltsamiga olnud teatud moel aktiivsem/agressiivsem ning ei oleks leidnud aset R. V. sellisel moel peksimist nagu nähtub videosalvestiselt. Samuti oleks O.-M. L. käitumine olnud agressiivsem/aktiivsem, mitte nii rahumeelne nagu nähtub videosalvestiselt. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus veendunud, et süüdistatavate ja tunnistaja selgitusi juhtunu alguse kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Eelmärgitud asjaoludel on kohus veendunud, et antud juhul ründasid esimesena süüdistatavad. Süüdistatavate rünne kannatanute suhtes oli täiesti põhjendamata ning tegemist ei olnud kuidagi sellise olukorraga, kus oleks olnud õigustatud hädakaitse teostamine. Ei tankurite ega tankla ukse juures ei olnud kannatanute poolt süüdistatavate suhtes mitte mingisugust rünnet, mistõttu oleks olnud õigustatud hädakaitse teostamine. Videosalvestiselt on üheselt ja kahtlusteta näha, et tegemist ei ole
Isegi juhul, kui kannatanud ütlesid süüdistatavatele midagi ebameeldivat, ei tekitanud see süüdistatavatele hädakaitseseisundit. Videosalvestiselt nähtub, et kannatanute kehakeel ei ole kuidagi selline, mida saaks iseloomustatada sõnaga agressiivne. Samas süüdistatavate kehakeel on selgelt agressiivne ja ähvardav. Seega süüdistatavate igasugused väited hädakaitses tegutsemisest on alusetud, ennast õigustavad ja tõendamata. Vahetult kohe, pärast 31.12.2016.a juhtunut on O.-M. L. tuvastatud pea pindmised hulgivigastused, randme- ja käevigastused ning säärevigastus (I kd tl 47). Nimetatud kehavigastused kinnitavad kannatanu ütlusi talle kallaletungimise kohta. Videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada, kas O.-M. L. löödi ka enne seda, kui teda löödi tankla ukse juures. Samas, kohtu hinnangul isikul tuvastatud vigastused viitavad selgelt sellele, et teda löödi ka enne, kui tankla ukse juures. Kohus leiab, et ainult maha kukkumine ja üks löök keha piirkonda, ei põhjusta selliseid hulgivigastusi nagu kannatanul tuvastati. Vigastused viitavad selgelt korduvale löömisele, mis omakorda kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et teda lõid korduvalt mõlemad süüdistatavad ka enne seda, kui A. Neemsalu lõi teda tankla ukse juures. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel avaldas süüdistatavate A. Neemsalu ja K. Põltsami kaitsja arvamust, et kuna R.V. kohe vahetult peale juhtunut arsti poole ei pöördunud, on kaheldav, et haiglas fikseeritud vigastused tekitati talle süüdistuses toodud ajal, mistõttu on võimalik, et vigastused tekitati talle muul ajal ning kellegi teise isiku või isikute poolt. Kohus antud kaitsja seisukohaga ei nõustu. R. V. pöördus küll haiglasse alles mõned päevad hiljem, kuid kriminaalasjas puuduvad igasugused viited sellele, et R. V. oleks tal tuvastatud vigastused saanud kuskil mujal kui 31.12.2016.a juhtunu käigus. R. V. tuvastati (I kd t.l 45-46) hematoom paremal pool peas, turse ülalõua liigese piirkonnas ja parema õlavarre lihase piirkonnas. Samuti ei ole ette nähtud kindlaid tähtaegu, mille jooksul kannatanu ilmtingimata peaks meedikute poole pöörduma. See, et kannatanu pöördus Pärnu Haiglasse paar päeva 9 1-18-7276 hiljem, s.o. 02.01.2017 a., oli tema isiklik, enesetundest tulenenud otsustus. R. V. avaldas kohtulikul uurimisel, et löömisest tulenevalt valutas tal pea. Kuna peavalu ei vähenenud, pöörduski ta meedikute poole. Kohus ei pea tõenäoliseks, et peavalu põhjuseks oli 31.12.2016.a tarvitatud alkohol, kuna ei ole tõenäoline, et alkoholi tarvitamisest tulnev peavalu avalduks veel kolmandal päeval pärast alkoholi tarvitamist. Süüdistatavate kaitsja peatus pikalt kohtus sellel, et politsei märkis antud intsdendi osas patrulllehele (II kd t.l 15-16) „avaldada keegi ei soovi“. Samas O.-M. L. selgitas kohtus, et tema hinnangul ei teinud politsei oma tööd korrektselt ning nad soovisid süüdistatavate osas sündmuskohal avaldust teha ning nende vahistamist. Kohus märgib, et antud kriminaalasja eesmärgiks ega esemeks ei ole hinnata, kuidas politsei oma tööd antud situatsioonis tegi, vaid kas on leidnud tõendamist isikutele süüdistusaktis ette heidetav. Samuti, kuna kõik osalised, sh nii kannatanud kui ka süüdistatavad, olid joobes, on tõenäoline, et sellises olukorras pidas politsei mõistlikuks isikud laiali ajada, et isikud kaineks saades saavad hinnata, kas nad peavad vajalikuks esitada avaldus politseile või mitte. Patrull-lehele märgitu põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, vaid tegemist on informatiivse teabega. Asjaolu, et patrull-lehele oli märgitud, et keegi avaldada ei soovi, ei tähenda vältimatult, et isikutel avalduse esitamise tahet ei olnud. Olukorras, kus ka kannatanud on alkoholi tarvitanud, ei ole politseil mõistlik alustada nendega menetlustoimingute läbiviimist. On loomulik, et sellisel juhul tehakse kannatanutele ettepanek pöörduda kuriteoavaldusega politseisse hiljem, näiteks järgmisel päeval pärast kainenemist ning anda siis ütlused juhtunu kohta. Asjaolu, et kannatanud sündmuskohal vahetult pärast juhtunut kohe kuriteoavaldust ei esitanud, ei võta neilt õigust teha seda hiljem. Hinnates kõiki eelpool viidatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse süüdistuses etteheidetut, leiab kohus, et käesoleval juhul on kohtulikul uurimisel leidnud tuvastamist järgmine. Süüdistatavatel ja kannatanutel tekkis mingil põhjusel konflikt, mille täpset põhjust kohtul tuvastada võimalik ei ole. Alar Neemsalu ja Kert Põltsam tungisid kallale R. V. ja O.-M. L., lüües neid erinevatesse kehapiirkondadesse. Seejärel lõi Kert Põltsam tankurite juures R. V. rusikaga näopiirkonda, tõmbas R. V. pikali maha ning lõi kannatanut rusika ja jalgadega näo piirkonda. Järgnevalt tankla ukse juures tõukas Alar Neemsalu O.-M. L. pikali maha ning seejärel tõukas R. V. käpuli maha. Kui O.-M. L. oli püsti tõusnud, lõi Alar Neemsalu O.-M. L. parema põlvega keha piirkonda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on leidnud üheselt tuvastamist, et 31.12.2016.a kasutasid süüdistatavad kannatanute suhtes vägivalda. Juhtumijärgselt tuvastati kannatanutel vigastused ning kannatanute kinnitusel tundsid nad valu. Riigikohus on oma lahendi 3-1-1-50-13 p-s 12 märkinud, et
piirsituatsioonides tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul lõid süüdistatavad kannatanuid korduvalt, kusjuures R. V. löödi korduvalt rusika ja jalgadega näopiirkonda. Kannatanud kinnitasid, et nad tundisid valu. Samuti on kannatanutel tuvastatud vigastused sellised, et iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et selliste vigastuste tekitamisele ehk löömisele on valuaistingu tekkimine ilmselge ning tüüpiline tagajärg. Kohus leiab, et eeltooduga on täidetud
Kohus eelnevalt selgitas, et antud juhul süüdistatavatel puudus hädakaitseseisunud. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatavad pidid teadma või vähemalt möönma, et kannatanuid korduvalt lüües põhjustavad nad neile valu. 10 1-18-7276 Seega süüdistatavad vähemalt teadisid ja tahtsid või vähemalt möönasid süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist A. Neemsalu ja K. Põltsami poolt neile
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.
lg 1 p 1 Alar Neemsalule, Kert Põltsamile ja Romet Ollino heidetakse ette 01.09.2017.a avaliku korra rasket rikkumist, mille käigus kasutasid nad vägivalda M. M. ja H. J. suhtes. Alar Neemsalu tõukas puhveti Aptek ruumides kätega M. M. seljaga vastu seina. Seejärel Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam lõid M. M. rusikatega keha ja pea piirkonda. Seejärel liikusid Alar Neemsalu, Romet Ollino ja Kert Põltsam Rüütli tn 40 hoone ette tänavale, kus Alar Neemsalu viskas vastu maad katki joogiklaasi, mis purunes ning klaasi purunemisest tekkinud klaasikild riivas puhveti Aptek välisuksel seisnud H. J. alalõuga, mis tekitas H. J. alalõuale haava. Puhvet Aptek ees tänaval lõi Alar Neemsalu M. M. käega näo piirkonda ning ähvardas korduvalt M. M. füüsilise vägivallaga, öeldes, et annab talle peksa. Oma tegevusega häirisid süüdistatavad asjasse mittepuutuvate isikute H. J., C. S. ja S.-S. M. rahu ja ohustasid turvatunnet. Kannatanu M. M. selgitas kohtus, et 01.09.2017.a töötas ta Apteki administraatorina ning nägi, et baaris lükati ühte klienti, mille peale ta läks kohale. Kuna lükkaja tema öeldule ei reageerinud, siis tähelepanu saamiseks ta kergelt tõukas isikut eemale, kuna isik oli agressiivne. Selle peale lükati kannatanut kahe käega ning ta lendas seljaga vastu seina. Kuna kannatanut lükati vastu seina, siis ta tundis ohtu ning lõi isikut enesekaitseks kaks korda keha piirkonda. Seejärel lõid kannatanut juba kolm isikut ning kannatanu vaid kaitses ennast. Kannatanu hinnangul võis lööke olla umbes kümme. Kuna kannatanut ründasid kolm isikut, siis otsustas kannatanu olukorra lahendamiseks kasutada pipragaasi. Seejärel ründajad läksid välja ning kannatanu järgnes neile, kuna pidi kindel olema, et agressiivsed isikud lahkusid. Välja jõudes nägi kannatanu, kuidas laud lendas ning klaasid kukkusid puruks ning ühe klaasikilluga sai kõri piirkonda pihta üks baari töötaja H. J.. Kannatanu suhtes ähvardati kasutada füüsilist vägivalda ning sülitati tema peale. Kuna kannatanu tajus ohtu, siis ta lõi isikut ühel korral kõhu piirkonda. Kuna kannatanu suunas sülitati uuesti ning teda oli ähvardatud, siis kasutas ta ründe vältimiseks teist korda pipragaasi. Samuti selgitas kannatanu, et A. Neemsalu võis teda ka väljas lüüa, kuid kuna juhtunust on aega möödas, siis ta täpselt ei mäleta. Kannatanu selgituste kohaselt pidid baari külastajad saama aru, et ta on baari töötaja, sest ta seisis baari ukse juures ja tervitas kõiki sisenejaid. Süüdistatav Alar Neemsalu väitis kohtus, et intsident sai alguse sellest, et keegi hõikas midagi, millele ta reageeris. Siis tuli juba nende juurde M. M., kes lõi teda keha piirkonda. K. Põltsam tuli appi ning lükkas M. M. eemale. Sellele jägnes kähmlus ja siis kasutas M. M. gaasi. A. Neemsalu enda väitel kedagi ei löönud. A. Neemsalu liikus seejärel välja, kus M. M. teda uuesti lõi või üritas lüüa. K. Põltsam sai väljas uuesti gaasi näkku. Järgnevalt liiguti ööklubi Vaarikas suunas. A. Neemsalu väitis, et ta ei tea, et ta oleks väljas midagi puruks visanud. Süüdistatava väitel R. Ollino kedagi ei löönud. Süüdistatav Romet Ollino selgitas kohtus, et keegi karjus ning A. Neemsalu karjus vastu. Siis tuli nende juurde tumedates riietes meesterahvas, kes lõi A. Neemsalu. K. Põltsam lükkas seejärel meesterahva A. Neemsalust eemale. Kuna R. Ollino nägi, et ta sõpru rünnatakse, siis ta läks neile appi ning lõi paaril korral M. M.. Seejärel lasi M. M. gaasi, mille peale väljuti baarist. M. M. lõi väljas A. Neemsalu ning seal kasutati ka gaasi. Väljas toimus ka üksteise peale karjumine. 11 1-18-7276 Süüdistatav K. Põltsam väitis kohtus, et ühel hetkel tuli baaris nende juurde M. M., kes täiesti ootamatult lõi A. Neemsalu. Selle peale surus süüdistatav M. M. vastu seina. Ühel hetkel lasi M. M. gaasi, mille peale liiguti baarist välja. Väljas läks sõnasõjaks ning talle lasti gaasi näkku. Kannatanu H. J. selgitas kohtus, et 01.09.2017.a oli M. M. konflikt kolme isikuga. Kui M. M. nende poolt löödi, siis M. M. vaid kaitses ennast. Kannatanu läks teisi appi kutsuma ning samal ajal liikus konflikt välja. Kannatanu läks ka ise välja, kuid väljas visati klaas vastu maad puruks nii, et killud lendasid kannatanule kõrri. Kannatanu pöördus ka Facebooki vahendusel (I kd t.l 145-152) klaasi viskaja poole. Vigastus põhjustas kannatanule valu ning ta pöördus ka haiglasse, kus tal haav õmmeldi. H. J. kinnitas, et isikute konflikt M. M. häiris teda, kuna tundis vajadust kutsuda abi. Süüdistatavate ütlustest järeldub, et nad on seisukohal, et nemad 01.09.2017.a intsidenti ei algatanud, vaid selle põhjustas M. M. ning nemad tegutsesid vaid enesekaitseks. Samas M. M. väidab, et 01.09.2017.a juhtunu leidis aset seetõttu, et ta nägi, kuidas ühte klienti lükati ning ta läks olukorda lahendama. Seega ühelt poolt väidab kannatanu, et esimesena ründasid teda süüdistatavad, samas süüdistatavad väidavad jälle, et nad tegutsesid enesekaitseks. Ilmselgelt on kummalgi osapoole motiiv süüdistada teist osapoolt. Kannatanu motiiviks on ilmselgelt vähendada oma osalust antud episoodis ning süüdistatavate eesmärgiks on ilmselgelt soov vältida kriminaalvastutust. Käesoleval juhul esineb vastuolu süüdistatavate ja M. M. seisukohtades, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamaks ning kuidas haakuvad süüdistatavate ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Tunnistaja S.-S. M. selgitas kohtus, et 01.09.2017.a kuulis ta valju häält ja rüselemist, kuid kuna palju riiuleid ja klaase oli vaateväljal ees, siis ta otseselt toimuvat ei näinud. Rüselust läks lahendama M. M.. Pärast rüseluse rahunemist tormas A. Neemsalu, kelle on tunnistaja ka kohtueelses menetluses ära tundnud (I kd t.l 154-155), baarist välja ning tema järel läks välja H. J., kes koheselt tuli tagasi baari, hoides kätt verd jooksva kõri peal. Tunnistaja andis H. J. raha ja käskis taksoga haiglasse sõita. Seega märgitud tunnistaja ütlused kinnitavad M. M. väiteid selle kohta, et kannatanu läks lahendama baaris tekkinud olukorda. Kohus leiab, et S.-S. M. ütluseid saab pidada usaldusväärseteks. Nimelt oli tegemist asjas täiesti kõrvalise isikuga. Ta ei viibinud sündmuskohal ei koos süüdistatavate ega M. M.. S.-S. M. oli baari töötaja, kellel puudub igasugune motiiv ütlusi andes eelistada ühte osapoolt, andes ütlusi, mis võiks olla ühele osapoolele kuidagi n.-ö. kasulikud. Seda, et juhtunu oli tingitud A. Neemsalu käitumisest, kinnitavad ka tunnistaja C. S. ütlused. Nimelt selgitas tunnistaja kohtus, et A. Neemsalu oli baaris Aptek ning ta oli väga purjus, ebameeldiv ja üritas mitmele neiule läheneda. Tunnistaja kinnitas, et kui ta oli WC-s, siis ta kuulis, kuidas A. Neemsalu lõhkus. Tunnistaja väljus koos sõbrannaga baari tagaukse kaudu, kus A. Neemsalu üritas tunnistaja sõbrannat kinni hoida. Tunnistaja kirjeldatu juhtus enne kaklust. Sees toimunud kaklust tunnistaja ei näinud, kuid talle on räägitud, et A. Neemsalu oli kellegagi tõuklema läinud ning M. M. läks seda lahendama. Tunnistaja selgituste kohaselt viskas A. Neemsalu väljas katki laua ning klaas purunes. H. J. sai klaasi põrkest vigastuse lõua alla. Väljas süüdistatavad ähvardasid turvamehi. Otseselt löömist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja kinnitusel juhtunu häiris teda ning tema oli ka see, kes politsei kutsus. Häirekeskusesse helistamine on kinnitust leidnud ka 10.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd t.l 181). C. S. väiteid A. Neemsalu ebameeldiva ja agressiivse käitumise kohta kinnitab ka videosalvestis (I kd t.l 60-75). Videosalvestiselt on näha, kuidas A. Neemsalu lööb vastu seina. Samuti nähtub, kuidas ta üritab ühele neiule läheneda, puudutades teda selja tagant, mille peale vehib naisterahvas A. Neemsalu suunas reketiga. A. Neemsalu seejärel möödub naisterahvast ning tõukab teda puusaga. Samuti on näha, kuidas vahetult enne intsidenti U. A. ja K. Põltsam 12 1-18-7276 A. Neemsalu käsivartest ja õlgadest kinni hoiavad. A. Neemsalu kehakeelest on üheselt aru saada, et ta on rahulolematu ja joobes. A. Neesmalu kehekeel väljendab selgelt agressiivsust. Seega tunnistajate S.-S. M. ja C. S. ütluste ning videosalvestisega on kohtu hinnangul leidnud vastuvaidlematut kinnitust, et A. Neemsalu oli enne juhtunut agressiivselt meelestatud ning käitus ebameeldivalt. Samuti tunnistaja S.-S. M. kirjeldas kohtus, et ta kuulis valju häält ja rüselust, mida M. M. läks lahendama. Neil põhjustel ei ole kohtul ka alust kahelda M. M. selgitustes selle kohta, et ta läks A. Neemsalu juurde, kuna nägi olukorda, mis tema hinnangul vajas sekkumist. M. M. ütluste usaldusväärsust konflikti alguse kohta kinnitab ka see, et kannatanu on täiesti ausalt ja midagi varjamata kirjeldanud ka enda tegutsemist, sh löömist ja gaasi kasutamist, mitte ei ole ütlusi andes jätnud andmata n.-ö. ennast kahjustavad ütlused. Kriminaalasja juurde lisatud fototabelitest (I kd. t.l. 48-57) nähtuvad kannatanul M. M. 01.09.2017 a. esinenud kehavigastused – vigastused näo ja parema põse piirkonnas, samuti pea ja kukla piirkonnas. Vigastused näo ja parema põse piirkonnas kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et teda löödi süüdistatavate poolt mitmel korral näo piirkonda, marrastushaav kõrva taga ning punetus kukla piirkonnas kinnitavad aga tema ütlusi selle kohta, et teda tõugati tugevalt vastu seina. Tunnistaja C. M. selgitas kohtus, et nägi kuidas M. M. läks konflikti lahendama, mille käigus sikutas või tõukas A.Neemsalut. Sinna läks vahele K. Põltsam ning toimus kähmlus. Tunnistaja teadis, et M. M. lasi ka gaasi, kuid sel ajal tunnistajat sündmuskohal ei olnud. Tunnistaja väitel A. Neemsalu kedagi enne ei rünnanud, kui M. M. A. Neemsalu juurde läks. Tunnistaja väitel K. Põltsam M. M. ei löönud. Tunnistaja kinnitusel tunneb ta nii A. Neemsalu kui ja K. Põltsami pikemat aega. Tunnistaja U. A. selgitas kohtus, et keegi karjus midagi, millele reageeris A. Neemsalu, küsides, et mis sa lõugad. Seejärel tuli juba M. M., kes käskis neil lahkuda ja lõi A. Neemsalu keha piirkonda. Sellele järgnes juba rüselus ning siis lasi turvamees gaasi. Seejärel liiguti välja. Tunnistaja väitel K. Põltsam ega A. Neemsalu kedagi ei löönud. Baarist välja jõudes jälle M. M. vehkis või lõi A. Neemsalu ning tekkis uus kähmlus ja M. M. kasutas uuesti gaasi. Tunnistaja ei mäletanud, et õues oleks keegi midagi ära lõhkunud. Tunnistaja väitel lasid väljas gaasi kaks isikut. Tunnistaja kinnitusel tunneb ta nii A. Neemsalu kui ja K. Põltsami pikemat aega. Kohus on seisukohal, et tunnistajate C. M. ja U. A. ütlused selle kohta, et süüdistatavad kedagi ei rünnanud ning algatajaks oli M. M., on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Nimelt viibisid tunnistajad baaris ühes seltskonnas süüdistatavatega, samuti kinnitasid tunnistajad, et tunnevad süüdistatavaid võrdlemisi pikka aega. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused ilmselgelt kantud motiivist vähendada enda tuttavate süüd antud episoodis. Samuti ei haaku viidatud kahe tunnistaja ütlused sündmuse suhtes kõrvaliste isikute, s.o S.-S. M. ja C. S., ütlustega, millest järeldub, et juhtunu vallandus A. Neemsalu käitumise, s.o baari külastajate tülitamine, tagajärjel. Samuti süüdistatavad ja tunnistaja U. A. on kirjeldanud M. M. tegutsemist baari ees väljas. Samas mitte keegi neist ei rääkinud kohtus sellest, et väljas A. Neemsalu viskas klaasid ja laua vastu maad ning lõi M. M.. Nimetatud asjaolud on aga selgelt videosalvestiselt näha. M. M. tegutseb alles pärast seda, kui A. Neemsalu jätkuvalt agressiivselt käitub. Märgitule tuginedes on kohus seisukohal, et süüdistatavad ja tunnistaja on 01.09.2017.a juhtunust rääkinud neile sobivalt, jättes neile kahjulikest asjadest rääkimata. Politseiametnikust tunnistaja S. K., kelle sündmusele reageerimist kinnitab ka patrullileht (I kd t.l 182) selgitas kohtus, et K. Põltsam ütles talle sündmuskohal, et M. M. oli tüli algatajaks ning M. M. oli gaasi kasutanud. Tunnistaja kinnitusel oli K. Põltsam silmnähtavalt joobes. Antud tunnistaja ütlused ei kinnita kuidagi kohtu hinnangul seda, et M. M. oli juhtunu algatajaks. Nimelt on tunnistaja juhtunu asjaoludest teadlikuks saanud mitte sündmusi pealt nähes, vaid K. Põltsami vahendusel, kellel oli ilmselge motiiv rääkida juhtunust enda jaoks kasulikult ehk eitades enda osalust. 13 1-18-7276 M. M. kirjelduse kohaselt ta kontakti saamiseks tõukas kergelt A. Neemsalu õlast ning distantsi hoidmiseks kergelt tõukas eemale, mille peale lükati ta vastu seina. Ka märgitud kannatanu väites puudub kohtul alus kahelda, arvestades A. Neemsalu meelestatust enne juhtunut. Kuna A. Neemsalu oli agressiivselt meelestatud ning tema käitumine oli ebameeldiv, siis ta kohtu hinnangul ilmselgelt reageeris antud situatsioonis üle ning vastas kergele puudutusele isiku tõukamisega vastu seina. Kohtu hinnangul on baaris tavapärane, et kontakti saamiseks teist isikut puudutatakse, sest üldjuhul on muusika/lärm vms nii kõva, et ainult verbaalselt on võimatu kontakti saada, sest teine inimene ei kuule sind. Seega M. M. poolt teostatud kerge tõukamine ei olnud kohtu hinnangul kindlasti sellise intensiivsusega, mis oleks A. Neemsalule andunud õiguse hädakaitse teostamiseks, tõugata M. M. tugevalt kahe käega vastu seina. Kannatanu selgituse kohaselt pärast vastu seina tõukamist lõi ta A. Neemsalu. Kohtu hinnangul oli kannatanu tegutsemine õigustatud ega ületanud hädakaitse piire. Arvestades, et A. Neemsalu oli agressiivne ning kergele tõukele vastas kahe käega tõukega vastu seina, siis iga keskmine mõistlik inimena saab aru, et A. Neemsalu kujutas endast selles olukorras reaalset ohtu, mistõttu oli õigustatud kannatanu tegutsemine. Kannatanu löökidele järgneb see, et kõik kolm süüdistatavat löövad M. M.. M. M. löömine kolme isiku poolt, kes olid R. Ollino, K. Põltsam ja A. Neemsalu, nähtub ka videosalvestiselt (I kd t.l 60-75). Salvestuselt on näha, kuidas M. M. pea liigub äkilise liigutusega tahapoole (ilmselt vastu seina lükkamine). Seejärel on kaamera allservas näha M. M. ja K. Põltsami rüselust. Järgnevalt on näha, kuidas R. Ollino ja K. Põltsam löövad M. M. pea piirkonda. Sellele järgneb, et M. M. suunab eseme (gaasiballooni) isikute suunas, mille peale isikud lahkuvad. Videosalvestiselt ei ole küll näha täpselt intsidendi algus, et kes keda esimesena ründab, kuid eelnevalt kohus selgitas, et ei ole alust kahelda M. M. ütlustes, s.t. ta läks olukorda lahendama, millele järgnes rünnak tema vastu. Baari ees väljas juhtunu nähtub samuti videosalvestiselt (I kd t.l 76-85). Salvestiselt on näha, kuidas A. Neemsalu tegevuse tõttu purunevad klaasid ning ta viskab vastu maad laua. Samuti on näha, kuidas A. Neemsalu liigub ringi ja vehib kätega, tõstes rusikad ülesse. Nimetatu kinnitab kannatanu ja tunnistaja C. S. ütlusi selle kohta, et väljas ähvardati, samuti haakub kannatanu ütlustega selle kohta, et tema suunas sülitati. Salvestuselt on näha ka A. Neemsalu poolt löögi liigutuse tegemine M. M. pea suunas, mille peale pea liigub taha poole. Kannatanu möödunud aja tõttu kohtus ei mäletanud, kas löök tabas või mitte, samas videosalvestise põhjal saab väita, et löök tabas. Kannatanu kinnitas kohtus, et kuna ta tajus ohtu, siis ta väljas samuti lõi isikut ühel korral kõhu piirkonda. Kuna kannatanu suunas sülitati uuesti, siis kasutas ta teist korda pipragaasi. Kohtu hinnangul oli kannatanu tegutsemine õigustatud ega ületanud hädakaitse piire. Arvestades, et A. Neemsalu oli agressiivne, lõi kannatanut, ähvardas ning sülitas, siis iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et A. Neemsalu kujutas endast selles olukorras reaalset ohtu, mistõttu oli õigustatud kannatanu tegutsemine. Lisaks on videosalvestiselt näha, kuidas ka üks teine isik kasutab väljas gaasi, lastes seda K. Põltsami suunas. Antud gaasi kasutamise osas ei pea kohus vajalikuks pikemalt peatuda, kuna gaasi kasutajaks ei ole kannatanu. Juhtunu järgselt on 01.09.2017.a H. J. tuvastatud (I kd t.l 153) alalõual haav, mis vajas õmblemist. Tegemist oli lahtise haavaga, mis on iseloomulik vigastusele terava esemega, s.h. klaasikilluga. Hinnates eelviidatud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 01.09.2017.a baaris Aptek lõid kõik kolm süüdistatavat M. M.. Baarist väljas, s.o Rüütli 40, Pärnu juures, viskas A. Neemsalu vastu maad klaasid, millest lendas kild H. J. lõua alla, põhjustades H. J. haava. Samuti A. Neemsalu viskas vastu maad laua ning ähvardas M. M., lisaks lõi ta ühel korral M. M.. Kohus on veendunud, et M. M. löömine ning klaasikiluga pihta saamine H. J. poolt põhjustasid kannatanutele valu. Kannatanud kinnitasid valu tundmist. Samuti on kohtu hinnangul toime pandud teo tüüpiliseks tagajärjeks valuaistingu tekkimine. 14 1-18-7276 Kaitsja taotles kohtus tunnistajana politseiametniku R. S. ülekuulamist. Kohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata. KrMS § 2861 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Taotletud tunnistaja ülekuulamine ei oleks saanud mitte kuidagi mõjutada kohtuotsust. Nimelt soovis kaitsja tunnistajat üle kuulata seoes 01.09.2017.a juhtunuga. Märgitud episoodi osas on tunnistajana üle kuulatud politseiametnik S. K., samuti on esitatud antud juhtumiga seoses patrullileht. Kohtu hinnangul ei oleks kaitsja taotletud tunnistaja saanud anda 01.09.2017.a juhtunuga seoses täiendavat informaatsiooni. Seega kohtu hinnangul ei ole viidatud tunnistaja ütlustel kriminaalasjas tähtsust. Isiku teo kvalifitseerimiseks
järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti
lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (
§-d 120-122) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Antud juhtum leidis aset avalikus kohas. Baar ja selle esine tänav vastab KorS § 54 kirjeldatud avaliku koha mõistele. Tuvastatud on teise isiku löömine ning haava põhjustamine. Kirjeldatu tekitab ilmselgelt valuaistingu. Seega on käesoleval juhul leidnud aset kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav
S § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Lisaks toimus vägivalla kasutamine avalikus kohas teiste isikute juuresolekul. Tunnistajad C. S. ja S.-S. M. kinnitasid, et juhtunu häiris neid. C. S. pidas vajalikuks helistada Häirekeskusesse. Samuti häiris sündmuse algus (baaris sees toimuv) H. J., kes pidas vajalikus minna kutsuda appi teised baari administraatorid, kes sel hetkel viibisid baaris klientidena. Kohtu hinnangul näitab kirjeldatu, et juhtunu häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid. Eeltoodust tulenevalt vastab kohtu hinnangul A. Neemsalu, R. Ollino ja K. Põltsami käitumine
Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Kõik kolm süüdistatavat asusid kohtus seisukohale, et juhtunu algatajaks oli M. M. ning nemad vaid tegutsesid hädakaitses. Käesolevas kriminaalasjas vaadeldud videosalvestiselt nähtub selgesti ning lisaks M. M. on tunnistaja C. S. kinnitanud, kuidas A. Neemsalu oli teoeelselt agressiivselt meelestatud ning tema käitumine oli ebameeldiv. Samuti selgitas S.-S. M., et enne M. M. süüdistatavate juurde minemist, kuulis ta valju häält ja rüselemist. Kohus on seisukohal, et antud juhul viitab A. Neemsalu teoeelne käitumine, samuti teo objektiivne avaldumine (nt A. Neemsalu vehib baari ees väljas rusikatega, sülitab kannatanu pihta jms) selgelt tahtlikule tegevusele ega kinnitada väiteid süüdistatavate hädakaitsest. Videosalvestiste, kannatanute ja tunnistajate ütlustega on kohtu hinnangul kahtlusteta tuvastatud, et ajal, mil süüdistatavad kasutavad vägivalda ei ole tegemist
mõttes hädakaitsega, kuivõrd kannatanu poolt ei toimu süüdistatavate suhtes mingit rünnet. Kannatanu ja süüdistatava(te) vahel võis olla küll sõnelus või isegi kui kannatanu võis süüdistatava(te)le öelda midagi ebameeldivat, ei tekkinud neil sellest hädakaitseseisundit. Samuti nähtub videosalvestistelt ning kohus on veendunud, et M. M. tegutsemine (löömine ja gaasi kasutamine) on selgelt kantud kaitsetahtest. M. M. poolt löömistele ja gaasi kasutamistele eelnes konkreetne rünne tema suhtes. Baaris sees lükati ta tugevalt vastu seina. Arvestades A. Neemsalu meelestatust, oli M. M. igati õigustatud eeldama, et lükkamisele järgneb rünnak. Järgnev sündmuste käik ka seda kinnitab, sest M. M. hakkasid lööma kolm süüdistatavat. 15 1-18-7276 Samuti on kohus seisukohal, et baari ees väljas toimunu osas puudus A. Neemsalul igasugune õigus hädakaitse teostamiseks. Kohus on veendunud, et kannatanu tegutsemine oli õigustatud ega ületanud hädakaitse piire. Arvestades, et A. Neemsalu oli agressiivne, ähvardas ning sülitas, siis iga keskmine mõistlik inimena saab aru, et A. Neemsalu kujutas endast selles olukorras reaalset ohtu, mistõttu oli õigustatud kannatanu tegutsemine. Kohus on veendunud, et ka K. Põltsam ega R. Ollino ei tegutsenud hädakaitses. Nimelt ei ole videosalvestiselt näha, et M. M. pärast enesekaitseks tehtud lööke A. Neemsalu pihta, ületamata seejuures hädakaitse piire, veel kedagi lööks. M. Mironov kinnitas kohtus, et ta tegeles ainult enda kaitsmisega. Märgitut on kohtus kinnitanud ka H. J.. Sel ajal kui K. Põltsam ja R. Ollino hakkasid M. M. lööma ei olnud kannatanu poolt mingit rünnet. Tegemist võis küll olla sõbrale appi minemisega, kuid arvestades tuvastatut ei olnud tegemist hädakaitseseisundiga, mis oleks õigustanud vägivalla kasutamist M.M. suhtes. Eelpooltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et väited hädakaitsest on paljasõnalised, tõendamata ja üksnes ennast õigustavad. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikus, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu
Kohus on seisukohal, et süüdistatavate poolt on avaliku korra raske rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavad pidid võimalikuks pidama, et sellise teiste isikute juuresolekul avalikus kohas toimuv vägivalla kasutamine võib rikkuda juures viibijate õigusrahu, kuid möönsid seda ning käitusid siiski vägivaldselt. Samas vägivallateo M. M. suhtes on süüdistatavad toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatavad pidid teadma või vähemalt möönma, et teist isiku lüües põhjustavad nad talle valu, st panevad toime vägivalla kasutamise. Lisaks leiab kohus, et A. Neemsalu on H. J. haava lõuale põhjustanud vähemalt kaudse tahtlusega. A. Neemsalu pidi vähemalt võimalikuks pidama, et teiste isikute juuresolekul sellise klaasi mahaviskamise tagajärjel võib keegi killuga pihta saada, kuid möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, A. Neemsalu, R. Ollino ja K. Põltsam on pannud toime
Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimelised süüdistatavad pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaks asjaoluks on kõigi süüdistatavate puhul süüteo toime panemine grupi poolt ehk
Kert Põltsam Kohus leiab, et Kert Põltsami süüd
lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks. Tegude asjaolud ei olnud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Tegemist oli tüüpiliste olukordadega, kus sedalaadi kuritegusid pannakse toime. Samas K. Põltsami poolt vägivalla kasutamine oli täiesti 16 1-18-7276 põhjendamatu. Teisalt tuleb aga ka arvestada sellega, et K. Põltsami poolt vägivalla kasutamine ei põhjustanud kannatanutele püsivaid vigastusi, vaid tegemist oli kergemat laadi kahjustustega. Samuti saab öelda, et antud juhul oli vähemalt ühel juhul tegemist olukorraga, kus K. Põltsam n.-ö. läks kaasa A. Neemsalu algatatud konfliktiga. Õiguskirjanduses1 on märgitud, et kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes
-s ettenähtud vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamise võimalikkust (§ 69-692, 73-74). Kohus leiab, et süüdistataval ilmselgelt puuduksid vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Süüdistatava 2016.a keskmine päevasissetulek oli pärast kohustuslikke maha arvamisi -3.20 eurot (t.l 176). Käesoleva otsusega mõistetakse K. Põltsamilt välja ka kannatanute kasuks tsiviilhagid ning menetluskulud. Arvestades isiku sissetuleku suurust ning väljamõistetud tsiviilhagisid ja menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatav ei oleks võimeline rahalist karistust tasuma. Seega tuleb isikule karistuseks mõista vangistus. Kert Põltsam on varasemalt kriminaalkorras karistamata (I kd t.l 175). Seega ei ole ka kohtu hinnangul põhjendatud kohe esmakordselt kogu vangistuse reaalne mõistmine, samuti ei ole toimepandud teod sellised, millega ilmtingimata peaks kaasnema kogu vangistuse reaalne täitmisele pööramine. Samas leiab kohus, et osaliselt tuleb mõista reaalne vangistus, kuna käesoleval juhul on isik toime pannud vähem kui aasta jooksul kaks vägivaldset kuritegu, mis näitab, et pärast esimese teo toime panemist ja menetluse algatamist isik oma käitumisest järeldusi ei teinud ega korrigeerinud seda, vaid pani mõne aja möödudes toime uue vägivallakuriteo. Samuti leiab kohus, et katseaeg tuleb määrata kohustusega alluda käitumiskontrollile, sest antud juhul on leidnud tuvastamist süüdistatava poolt kahe kuriteo toime panemine seoses vägivalla kasutamisega. Seega süüdistatava suhtumine vägivalda vajaks muutmist. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusega võimalik teatud määral muuta ja kujundada isiku hoiakuid. Samuti aitab käitumiskontroll tagada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, karistust raskendavat asjaolu, s.o grupp, ning teisi kuriteo asjaolusid, siis tuleb Kert Põltsam süüdi tunnistada
Süüdi tunnistada K. Põltsam
lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista kaks aastat vangistust. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, tuleb kohesele kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata üks kuu vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o üks aasta ja 11 kuud, jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt peaks katseaeg olema pikem mõistetud vangistusest. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid, siis käesoleval juhul on kohaseks katseajaks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Seega
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks üks kuu vangistus ning ülejäänud vangistus, s.o üks aasta ja 11 kuud, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Kert Põltsam ei pane kahe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, 1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk 82. 17 1-18-7276 töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Alar Neemsalu Kohus leiab, et Alar Neemsalu süüd
lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks. Tegude asjaolud ei olnud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Tegemist oli tüüpiliste olukordadega, kus sedalaadi kuritegusid pannakse toime. Samas A. Neemsalu poolt vägivalla kasutamine oli täiesti põhjendamatu. Teisalt tuleb aga ka arvestada sellega, et A. Neemsalu poolt vägivalla kasutamine ei põhjustanud kannatanutele püsivaid vigastusi, vaid tegemist oli kergemat laadi kahjustustega. A. Neemsalu poolt on kuriteod toime pandud Harju Maakohtu 06.12.2016.a otsusega määratud katseajal (I kd t.l 156-162).
lg 5 võimaldab katseajal toime pandud kuriteo eest karistada ka rahalise karistusega, kuid kohus ei pea käesoleval juhul rahalise karistuse kohaldamist võimalikuks. Õiguskirjanduses2 on märgitud, et kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes
-s ettenähtud vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamise võimalikkust (§ 69-692, 73-74). Kohus leiab, et süüdistataval ilmselgelt puuduksid vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Süüdistatava 2016.a keskmine päevasissetulek oli pärast kohustuslikke maha arvamisi -0.91 eurot (t.l 163). Käesoleva otsusega mõistetakse A. Neemsalult välja ka kannatanute kasuks tsiviilhagid ning menetluskulud. Arvestades isiku sissetuleku suurust ning väljamõistetud tsiviilhagisid ja menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatav ei oleks võimeline rahalist karistust tasuma. Samuti oli isik käesoleval juhul toime pannud kaks vägivallakuritegu, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul rahaline karistus antud tegude eest kohane karistus. Juhul, kui tegemist oleks ühe kuriteoga võiks ehk tulla kaalumisele rahaline karistus, aga olukorras, kus pärast esimest tegu, on isik oma vägivaldset käitumist jätkanud, ei ole rahaline karistus enam kohane, vaid valida tuleb raskem karistus. Seega tuleb isikule karistuseks mõista vangistus. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, karistust raskendavat asjaolu, s.o grupp, ning teisi kuriteo asjaolusid, siis tuleb Alar Neemsalu süüdi tunnistada
Süüdi tunnistada Alar Neemsalu
lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust.
lg 4 võimaldab katseajal toime pandud kuriteo puhul kohaldada vabadusekaotuse alternatiive, s.o elektrooniline valve või üldkasulik töö. Nimetatuteks on vajalik aga isiku nõusolek. Käesoleval juhul isik vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamiseks nõusolekut andnud ei ole, mistõttu tuleb isikule liitkaristuseks mõista reaalne vangistus.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 06.12.2016.a otusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kaks kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista üks aasta ja kaheksa kuud vangistust. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Romet Ollino 2 Sealsamas 18 1-18-7276 Kohus leiab, et Romet Ollino süüd
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks või sellest väiksemaks. Teo asjaolud ei olnud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Tegemist oli tüüpilise olukorraga, kus sedalaadi kuritegu pannakse toime. Samas R. Ollino poolt vägivalla kasutamine oli täiesti põhjendamatu. Teisalt tuleb aga ka arvestada sellega, et R. Ollino poolt vägivalla kasutamine ei põhjustanud kannatanule püsivaid vigastusi, vaid tegemist oli kergemat laadi kahjustustega. Samuti saab öelda, et antud juhul oli tegemist olukorraga, kus R. Ollino n.-ö. läks kaasa A. Neemsalu algatatud konfliktiga, mitte ei olnud ise konflikti algatajaks. Erinevalt A.Neemsalust ja K.Põltsamist on R.Ollino tunnistanud, et ta kannatanu suhtes siiski vägivalda kasutas. Samuti on talle esitatud süüdistuse maht väiksem, kui A.Neemsalu ja K.Põltsami süüdistus, kuna tema poolt on toime pandud üksnes üks kuriteoepisood ühe kannatanu suhtes. R. Ollino poolt on kuritegu toime pandud Pärnu Maakohtu 16.09.2014.a otusega määratud katseajal (I kd t.l 167-172).
lg 5 võimaldab katseajal toime pandud kuriteo eest karistada ka rahalise karistusega, kuid kohus ei pea käesoleval juhul rahalise karistuse kohaldamist võimalikuks. Õiguskirjanduses3 on märgitud, et kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes
-s ettenähtud vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamise võimalikkust (§ 69-692, 73-74). Kohus leiab, et süüdistataval ilmselgelt puuduksid vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Süüdistatava 2016.a keskmine päevasissetulek oli pärast kohustuslikke maha arvamisi -3.20 eurot (t.l 173). Käesoleva otsusega mõistetakse R. Ollinolt välja ka menetluskulud. Arvestades isiku sissetuleku suurust ning väljamõistetud menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatav ei oleks võimeline rahalist karistust tasuma. Samuti on käesoleval juhul tegemist korduva vägivallakuriteoga. Isikut on ka Pärnu Maakohtu 16.09.2014.a otusega karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest. Olukorras, kus isik ei ole varasemast vägivallakuriteo eest karistamisest järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud, vaid on katseajal toime pannud uue vägivallakuriteo, ei ole rahaline karistus enam kohane, vaid valida tuleb raskem karistus. Seega tuleb isikule karistuseks mõista vangistus. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, karistust raskendavat asjolu, s.o grupp, ning teisi kuriteo asjaolusid, siis tuleb R. Ollino süüdi tunnistada
lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista üks aasta ja kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 16.09.2014.a otusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kolm kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista üks aasta ja üheksa kuud vangistust.
lg 4 võimaldab katseajal toime pandud kuriteo puhul kohaldada vabadusekaotuse alternatiive, s.o elektrooniline valve või üldkasulik töö. Nimetatuteks on vajalik isiku nõusolek. 04.04.2019.a toimunud kohtuistungil on R. Ollino andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kohtu hinnangul ei ole R. Ollino poolt toime pandud kuritegu selline, millega peaks ilmtingimata kaasnema reaalne vangistus. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, on võimalik vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-68-15 märgitud seisukohale vastab ühele aastale ja üheksale kuule vangistusele 630 tundi üldkasulikku tööd. Lähtudes eeltoodust, asendada R. Ollinole mõistetud vangistus 630 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades üldkasuliku töö tundide suurt arvu, on kohtu hinnangul kohaseks üldkasuliku sooritamise tähtajaks kaks aastat.
Ollinot üldkasuliku töö perioodil täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma 3 Sealsamas 19 1-18-7276 elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad mõistetakse toime pandud kuritegudes süüdi, siis kohustuvad nad hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Romet Ollinole riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 180 (I kd t. 26-27)+720 (II kd t.l 67-69)=900 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Romet Ollinolt väljamõistmisele 900 eurot. Alar Neemsalu riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 96 eurot (I kd t.l 139). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Alar Neemsalult väljamõistmisele 96 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on kohtus kannatanuna andnud ütlusi O.-M. L., kes esitas kohtule ka sõidukulude hüvitamise taotlused 11.12.2018.a summas 50 eurot (I kd t. l 104-111) seoses 10.12.2018.a kohtuistungil osalemisega ning 16.12.2018.a summas 50 eurot (I kd t.l 112-120) seoses 11.12.2018.a kohtuistungil osalemisega. Kohus rahuldas esitatud kulude taotlused 13.12.2018.a ja 17.12.2018.a. Lisaks on kannatanule hüvitatud ka kulud kohtueelses menetluses summas 46.40 eurot (I k.d t.l 138). Sõidukulud on kannatanul tekkinud marsruudi TallinnPärnu-Tallinn läbimisega. Kannatanu elukoht on Tallinn, mistõttu oli põhjendatud ka sõidukulude hüvitamise taotlemine. Menetlejad on kõik kannatanu taotlused rahuldanud ning seetõttu riik hüvitas/hüvitab isikule sõidukulud kokku summas 146.40 eurot. Kannatanu O.-M. L. andis ütlusi seoses 31.12.2016.a episoodiga. Nimetatud episoodis mõisteti süüdi Kert Põltsam ja Alar Neemsalu. Seega tuleb kannatanu kulud välja mõista nimetatud kahelt süüdistatavalt võrdsetes osades ehk kummaltki süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 146.4/2=73.20 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on kohtus tunnistajana andnud ütlusi S.-S. M., kes esitas kohtule ka sõidukulude hüvitamise taotlused 15.01.2019.a summas 36.87 eurot (I kd t.l 125-132) ning 05.02.2019.a summas 45.46 eurot (I kd t.l 197-200). Kohus rahuldas 15.01.2019.a esitatud taotluse summas 36.87 eurot täies ulatuses ning 05.02.2019.a taotluse rahuldas kohus 05.02.2019.a määrusega osaliselt summas 32.48 eurot. Sõidukulud on tunnistajal tekkinud marsruudi Tallinn-Pärnu-Tallinn läbimisega. Tunnistaja elukoht on Tallinn, mistõttu oli põhjendatud ka sõidukulude hüvitamise taotlemine. Seega riik hüvitas/hüvitab isikule sõidukulud kokku summas 69.35 eurot. Tunnistaja S.-S. M. andis ütlusi seoses 01.09.2017.a episoodiga. Nimetatud episoodis mõisteti süüdi Kert Põltsam, Alar Neemsalu ja Romet Ollino. Seega tuleb tunnistaja kulud välja mõista nimetatud süüdistatavalt võrdsetes osades ehk igalt süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 69.35/3=23.12 eurot.
lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 sätestatud kuriteod on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb igalt süüdistatavalt välja mõista ka sundraha 810 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud järgnevalt: 20 1-18-7276 1) KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Romet Ollinolt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 900 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 23.12 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 1733.12 eurot. 2) KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Alar Neemsalult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 96.32 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 96 ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 1002. 32 eurot. 3) KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kert Põltsamilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 96.32 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 906.32 eurot. Tõkend Romet Ollino suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Nimetatud ajani aitab tõkend tagada süüdistatava kättesaadavuse kohtumenetluse ajal. Teiste süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagid H. J. tsiviilhagi H. J. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 11 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 750 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.