) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
Kohus märgib, et pankrotiavaldus võeti menetlusse 30.04.2019 ning käesolev tsiviilasi oli eelmenetluse staadiumis, kui avaldaja esitas taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Seega ei eelda avalduse tagasivõtmine võlgniku nõusolekut
Kohus võtab vastu pankrotiavalduse tagasivõtmise taotluse ja jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata
lg 1 p 2 alusel.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 5 alusel kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesoleval juhul on võlausaldaja võtnud avalduse tagasi põhjusel, et võlgnik on avalduse aluseks oleva nõude rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Võlausaldaja palub kohtult menetluskulude kindlaksmääramist summas 1161 eurot, millest 300 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ja 717,5 eurot õigusabikulud, millele lisandub käibemaks. Võlgnik esitas 10.10.2019 menetluskulude suurusele vastuväite, mille kohaselt on menetluskulud selgelt ebamõistlikud ning ajakulu ülepaisutatud. Võlgnik on nõus hüvitama menetluskulud summas 500 eurot. 2 Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja punkti nr 5 kohaselt kulus istungi edasilükkamise taotluse koostamiseks 1,25 tundi ning menetluskulude nimekirja punkti nr 6 kohaselt kulus kliendiga suhtlemiseks ja istungi edasilükkamise taotluse koostamiseks 0,75 eurot. Kohus, arvestades esitatud taotluse mahtu ja sisu, leiab, et põhjendatud ajakulu kummagi toimingu tegemiseks on 0,25 tundi. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus menetluskulude nimekirja punktis nr 5 märgitud ajakulu 1 tunni võrra ja punktis nr 6 märgitud ajakulu 0,5 tunni võrra. Punkti nr 8 kohaselt kulus võlausaldajal kohtistungiks valmistumiseks ning kliendi ja kohtuga suhtlemiseks kokku 0,75 tundi. Arvestades, et 09.10.2019 toimuma määratud kohtuistung jäi ära võlausaldaja 08.10.2019 taotluse alusel, on põhjendatud ajakulu kliendi ja kohtuga suhtlemiseks 0,25. Kohus vähendab punktis 8 märgitud ajakulu 0,5 tunni võrra. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka punktis nr 9 märgitud pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduse koostamiseks kulunud aeg 1 tund. Arvestades taotluse mahtu ja sisu on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 0,5 tundi. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus punkti nr 9 ajakulu 0,5 tunni võrra. Ülejäänud osas on võlausaldaja toimingud ja sellele kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus võlausaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabiteenuse ajakuluks 3,25 tundi. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja tunnitasu määr 130 eurot käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning turuhinnaga ja tuleb lugeda põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt moodustavad võlausaldaja põhjendatud õigusabikulud kokku 507 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 300 eurot, kokku 807 eurot. Vastavas summas õigusabikulu ja riigilõiv tuleb välja mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse ja mõistab kooskõlas
lg 4 välja A Llt OÜ Black Invest kasuks viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. PankrS § 11 kohaselt võib kohus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat kohustada tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, kui on alust eeldada, et pankrotivarast selleks ei jätku. PankrS § 30 lg 4 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus jättis OÜ Black Invest avalduse A L pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on ära langenud vajadus deposiiti tasutud summa kasutamiseks. Kohus leiab, et on põhjendatud võlausaldaja poolt tasutud, kuid kasutamata jäänud deposiidisumma tagastamine. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Võlausaldaja tasus 02.05.2019 kohtu deposiiti 1500 eurot. Kohus tagastab nimetatud summa OÜ Black Invest arveldusarvele nr xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.