KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2587 Tsiviilasi XX ha
) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse.
§ 67
lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt
§ 67
lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
§ 67
lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Maakohus leidis, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Kohus andis pooltele kuue kuu pikkuse leppimisaja, kuid see ei andnud tulemusi, hageja soovib jätkuvalt abielu lahutada. Kohus asus seetõttu seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Maakohus märkis, et
§ 66p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
APELLATSIOONKAEBUS
- Kostja palub apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistada ja määrata pooltele täiendav kuuekuuline leppimisaeg. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: ühekordne kuuekuuline leppimisaeg ei ole piisav, seda eriti olukorras, kus hagi esitati tugevas armumisseisundis, mis
- oktoobri 2019 kohtuistungi ajaks oli möödunud; kohus ei täitnud
§ 67
lg-st 3 tulenevat kohustust võtta kasutusele meetmed poolte lepitamiseks;
§ 67lg 2 eeldused ei olnud täidetud, sest 10.
oktoobri 2019 istungi ajaks olid pooled vahepealsel ajal ajutiselt lahus elanud kuus kuud, aga elasid siis jälle koos ja elavad koos ka praegu – seega poolte abielusuhted pole lõppenud; maakohus eeldas asjatult hageja tahet abielu lahutada, sest ta ei tunne hagejat ja tema neuroloogilist eripära ning lähtus pelkadest ütlustest; pooled käisid kohtuotsuse päeval esimest korda suhteterapeudi juures ja on viimase kuu jooksul terapeudi juures käinud regulaarselt. Kostja leiab, et abielu on võimalik säilitada. 2
(3)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
- Ekslik on kostja seisukoht, et käesolevas asjas oleks maakohus pidanud andma pooltele pikema kui kuuekuulise leppimisaja või seda kordama.
§ 67lg 3 teise lause kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
See säte piirab kohtu määratava leppimisaja maksimaalse kestuse, st kohtul ei ole kohustust määrata niigi pikka aega, aga pikemat aega ei võimalda seadus määrata. Samuti ei näe
ette võimalust määrata korduv leppimisaeg, niisugust võimalust pole enam ka ringkonnakohtul, kui maakohus on juba korra määranud maksimaalselt lubatava leppimisaja. Kirjeldatud regulatsioon on põhjendatud, sest abielu lahutamiseks esitatud hagi menetlemine ei tohi kesta ebamõistlikult kaua. Käesoleval juhul tegi maakohus kõik mõistlikku selleks, et pooli lepitada. 9.
§ 67
lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kostja sisustab seda eeldust ekslikult viisil, et
§ 67lg 1 alusel ei saa kohtus abielu lahutada enne kaheaastast lahuselu.
Tegelikult näeb viidatud teine lõige ette üksnes tingimuse, mille esinemisel eeldatakse, et esimese lõike teises lauses märgitud olukord on saabunud. See ei välista, et abielusuhted võivad lõppeda ka palju lühema lahuselu või isegi jätkuva kooselu korral. Nimelt võib kohus
§ 67
lg 1 esimese lause järgi abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja teise lause kohaselt on abielusuhted lõppenud, kui abielulist kooselu enam ei ole. Mitte igasugune mehe ja naise kooselu pole abieluline kooselu. Maakohus lähtus põhjendatult tõsiasjast, et abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat tahet.
- Hageja avaldused maakohtule olid selged nii hagiavalduses,
- septembri 2019 menetlusdokumendis kui ka
- oktoobri 2019 kohtuistungil. Lisaks selgitas kohus istungil hagejale, et kui hageja soovib vältida abielu lahutamist, siis on tal võimalus kuni otsuse jõustumiseni hagi tagasi võtta. Hageja pole seda teinud, st ilmselt soovib ta jätkuvalt abielu lahutamist. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist.
- Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
- TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks käesoleva määruse jõustumisel.
- TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)