← Eesti

2-18-12096/31

Obsah (11)§ 656§ 436§ 230§ 277§ 392§ 20§ 199§ 238§ 176§ 452§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. november 201

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. 2

(6)Maakohus põhjendas otsust järgmiselt: - - vastavalt hageja esitatud tellimuslehtedele oli poolte vahel sõlmitud kolm lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 tähenduses; hageja andis kostja kasutusse ehitustehnika, mis tähendab, et pooled sõlmisid rendilepingud VÕS § 339 tähenduses ja kostjal on kohustus tasuda renti; varasemate tellimuslehtede ja vaidlusaluste arvete esitamisel aluseks võetud tellimuslehtede võrdlusest nähtub, et kostja esindajaks on märgitud kostja töötaja, kelle allkirjad on identsed; kostja töötaja oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 2 järgi volitatud kostjat esindama; tellimuslehtedel kajastati piisavalt täpselt lepingutingimused ja vaidlusalustest arvetest nähtub, et hageja põhinõue on põhjendatud; hageja nõuab viivist kooskõlas tellimuslehtedel märgitud tasumise tähtajaga ja seaduses sätestatud määras, mistõttu ka viivise nõue on põhjendatud. APELLATSIOONKAEBUS 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja jätkuvalt oma kesksele väitele, et pooled ei ole lepinguid sõlminud ja selle asjaolu tuvastas maakohus ekslikult. Maakohus jaotas tõendamiskoormise valesti, sest hageja pidanuks tõendama kostja töötaja väidetavate allkirjade ehtsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist mõistlikult kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee kostja soovitud otsustust hagi rahuldamata jätmise kohta. 6. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise tingivad eelkõige järgmised rikkumised: - lepingu sõlmimise asjaolude ebapiisav käsitlemine; hageja nõude aluseks olevate asjaolude ebapiisav tuvastamine; lepingu ebapiisav õiguslik kvalifitseerimine; allkirja võltsituse osas tõendamiskoormise vale jaotamine. Need rikkumised on olulised

§ 656lg 1 p 1 mõttes.

Mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

§ 656

lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 2, vt ka Riigikohtu 29.

aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 3

(6)7. Maakohus rikkus vaidlustatud otsuses

§ 436

lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtulahendi põhjendamise kohustust, mis on oluline rikkumine

§ 656lg 1 p 5 tähenduses.

7.

  1. Poolte vahel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Kostja nõustus, et ta on küll varem hagejalt ehitustehnikat kasutusse võtnud, aga vaidlusalusel arvetel kajastatud teenuste tellimist kostja eitas. Maakohus märkis asjakohaselt, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlustatud otsusest ei nähtu aga, et maakohus oleks tuvastanud poolte tahteavaldused, milles avaldub lepingu sõlmimise tahe. 7.
  2. Hageja väidab, et lepingu tingimused kajastuvad tellimuslehtedel. Samas ei toonud hageja esile, millal ja millistel konkreetsetel tingimustel lepingud sõlmiti, samuti kes ja kuidas tegi lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse hageja nimel. Sellises olukorras pidanuks maakohus asjaolusid pooltega arutama ja tegema hagejale ettepaneku hagi aluseks olevad asjaolud selgelt ja ammendavalt esile tuua. Kohus ei saa asjaolusid tuletada tõenditest (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20 teine lõik ja seal viidatud varasem lahend). 7.
  4. Eelmises alapunktis kirjeldatud rikkumise tõttu jäi vaidlustatud otsuses ka sisuliselt tuvastamata, milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile lepingutest tekkisid. See omakorda võis tuua kaasa lepingute puuduliku õigusliku kvalifikatsiooni. Poolte väidetele õigusliku hinnangu andmisel ja õigussuhte kvalifitseerimisel peab kohus mh hindama, mis liiki lepingu VÕS-i tähenduses on pooled konkreetse juhtumi asjaoludel sõlminud (Riigikohtu
  5. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-15, p 11). Käesoleval juhul leidis maakohus, et sõlmiti rendileping, aga ei tuvastanud, mis oleks VÕS § 339 tähenduses vili, mida kostja rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saaks. Vähemalt osaliselt viitavad hageja esile toodud asjaolud üürilepingu ja/või teenuse osutamise lepingu sõlmimisele, mille sisu oli hagejale kuuluva ehitustehnika ja selle juhi kostjale üürile andmisega samal ajal osutada kostjale ka teatavat teenust. 7.
  6. Vaidlustatud otsuse p-s 17 lähtus maakohus arvetest kui nõude alusdokumentidest. Selline käsitlus ei ole põhjendatud. Vähemalt üldjuhul ei tulene arvetest pooltele tsiviilõigusi ja –kohustusi. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes (Riigikohtu
  7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11 teine lõik). Järelikult ei saa pelgalt arvete põhjal tuvastada poolte kokkuleppe sisu ega kostja kohustusi.
  8. Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise kostja töötaja allkirjade ehtsuse osas ega esitanud pooltele sellekohaseid selgitusi. 8.1.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses esitanud tõenditena mh tellimuslehed. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et neid ei allkirjastanud kostja töötaja. 8.2. Kui isik väidab, et tema nimel on dokumendile alla kirjutanud keegi teine kui dokumendis või sellele tugineva poole väites märgitud isik, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega

§ 277mõttes.

Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks

§ 277

lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Ringkonnakohtu hinnangul põhistas kostja oma vastuväidet piisavalt. Kui hageja tugineb tellimuslehtedele kui kehtivale lepingudokumentidele, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama. Üldjuhul pole kohtul endal vajalikke eriteadmisi dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja seda tuleb pooltele selgitada (Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10, samuti seal viidatud 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-79-15, p 10). 4

(6)9. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu

  1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti
  2. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja
  3. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 42).
  4. Lisaks rikkus maakohus korduvalt menetlusõigust ja eksitas pooli menetluse korraldamisel. Siiski ei tarvitsenud need rikkumised tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit ega ole seetõttu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. 10.
  5. Maakohtu kohtunik vahetus menetluse ajal, millest pooli selgelt ei teavitatud ja toimikust ei nähtu ka selle põhjus. Nii kohtute seaduse § 37 lg-st 3 kui ka

§ 20lg-st 1 tulenevalt võib kohtukoosseis asja arutamisel vahetuda.

Kui toimikust ei ole aga näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud ja nii pole see poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, siis on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-15, p 16 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus möönab, et kohtuniku asendamine on vähemalt ringkonnakohtu jaoks kontrollitav, sest asja algselt lahendanud kohtuniku teenistussuhe on praegu peatatud. 10.
  2. Hageja esitas
  3. novembril 2018 arvamuse ja taotlused. Mh taotles hageja arvamusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist ja MTA-le päringute tegemist. Maakohus andis
  4. jaanuari 2019 e-kirjaga kostjale tähtaja tõendite kogumise taotlusele vastamiseks ja rahuldas
  5. jaanuari 2019 määrusega hageja
  6. novembri 2018 taotlused dokumentaalsete tõendite esitamisel. Seega ei andnud kohus kostjale võimalust vaielda vastu hageja
  7. novembril 2018 esitatud dokumentaalsetele tõenditele, millega rikkus

§ 199lg 1 p 6 ja § 348 lg 3.

10.3. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu otsustus rahuldada hageja taotlus MTA-lt kostja töötaja kohta andmete saamiseks. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele töötaja kostja juures töötamise kohta, vaid sedastas üksnes, et sellest ei saaks järeldada tema esindusõigust ega ka kostja nimel tahteavalduse tegemist.

§ 238

lg 1 p 1 mõtte kohaselt poleks vaja koguda tõendeid asjaolu kohta, mille üle pooled ei vaidle. 10.4. Maakohus rikkus

§ 176

lg-d 2, 7 ja 8, kuna ei andnud enne kirjalikus menetluses otsuse tegemist pooltele tähtaegu menetluskulude nimekirjade ja neile vastuväidete esitamiseks ega toimetanud menetluskulude nimekirju pooltele vastastikku kätte. Selles osas käitus maakohus ka vastuoluliselt, sest

  1. mai 2019 kirjalikku menetlust määrates märkis kohus resolutsiooni p-s 4, et annab enne kohtuotsuse tegemist menetluskulude nimekirjadega seonduvad tähtajad, aga jättis selle
  2. augusti 2019 määruses siiski tegemata. 10.
  3. Lisaks ei järginud maakohus

§ 452

lg-s 4 sätestatud ajapiire kirjalikus menetluses seisukohtade esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.

  1. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu
  2. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu
  3. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik).
  4. Kuigi ringkonnakohus tegi maakohtule mitmeid menetluslikke etteheiteid, siis ei tarvitse see veel tähendada, et asi on lõpptulemuses lahendatud sisuliselt tervikuna valesti. Kui hageja järgib oma asjaolude esiletoomise ja tõendamise koormist võivad pooled olla olukorras, kus kohus saab teha menetluslikult korrektse lahendi, aga selleni jõudmine on eeldatavasti aeganõudev ja kulukas. Isegi kui tõendamist ei leia, et tellimuslehed allkirjastas kostaja töötaja, siis saab hageja kaaluda, kas tõendada vaidlusaluse ehitustehnika faktiline kostja kasutusse andmine ja muud asjaolud, mis võivad anda alust kostjalt vähemalt osalist tasu nõuda. 5

(6)Eelmises lõigus märgitud kaalutlustel teeb ringkonnakohus pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kostja seniste avalduste põhjal ei saa välistada, et pooled on kokkulepet ka arutanud. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne käesoleva otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii käesoleva kui ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte kokkuleppega. Kostjal on kirjeldatud juhul õigus esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. 13.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.