← Eesti

5-19-41/9

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-19

) § 31 lg 3 aga annab õiguse kasutada elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit vaid juhul, kui selleks on olemas tehnilised tingimused.

  1. Kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtusse ja palus hüvitada mittevaraline kahju, mille PPA oli talle põhjustanud muu seas sellega, et ei võimaldanud kasutada interneti kaudu õigusaktide ja kohtulahendite andmebaase. Tallinna Halduskohus tunnistas
  2. septembri
  3. a otsuses

§ 31

lg 3 osaliselt vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-dega 15 ja 44, jättis selle sätte kohaldamata, tuvastas, et õigusaktide ja kohtulahendite andmebaaside kasutamise võimaldamata jätmine oli õigusvastane, arvestas seda mittevaralise kahju hüvitise määramisel ning rahuldas kaebuse osaliselt. Kohtuotsus saabus Riigikohtusse 12. septembril 2019. 5-19-41 TALLINNA HALDUSKOHTU OTSUS 3.

§ 31

lg 3 on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse jaoks asjassepuutuv osas, milles see seab õigusaktide andmebaasile ja kohtulahendite registrile juurdepääsu eelduseks tehniliste tingimuste olemasolu arestimajas. Selline tingimus riivab vahistatute ja arestialuste võimalusi kasutada PS §-s 15 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja PS §-s 44 sätestatud õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumine on vajalik oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Vahistatule ja arestialusele on õigusaktide ametlikud tekstid nende avaldamise korra tõttu sisuliselt ja autentselt kättesaadavad üksnes interneti vahendusel. Kohtupraktikastki on kinnipeetutel võimalik täielik ülevaade saada vaid interneti vahendusel. Piirangu eesmärk võib olla vältida kulutusi, mis kaasnevad infotehnoloogia kasutamisega. Siiski ei saa sel eesmärgil pidada kõnesolevate põhiõiguste piiramist õigustatuks. Igal juhul ei saa seda intensiivset piirangut pidada proportsionaalseks. See on iseäranis nõnda olukorras, kus vahistatutel ega arestialustel ei ole võimalik muul viisil õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda. Pealegi on vanglas viibivatele kinnipeetavatele (sh vahistatutele) selline õigus tagatud vangistusseaduse (VangS) § 311 alusel. Riigil on seega olemas tehniline võimekus vastava kasutusvõimaluse tagamiseks. Kokkuvõttes on säte osaliselt vastuolus PS §-dega 15 ja 44. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 4. Siseminister selgitas, et

§ 31

lg 3, mis piirab PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, ei ole täielikult kooskõlas VangS §-ga

  1. VangS § 311, mis laieneb ka arestimajades kinnipeetavatele arestialustele ja vahistatutele, sätestab üheselt, et kinnipeetaval on õigus arvuti vahendusel kasutada seaduses loetletud veebilehti. Arestimajal lasub kohustus kohandada arvuteid selliselt, et kinnipeetu õigus oleks tagatud. Seadus ei näe ette võimalust veebilehtede kasutamist rohkem kitsendada, nagu seda on tehtud vaidlusaluse sättega. Siseministeerium on algatanud arestimaja sisekorraeeskirja muutmise, et viia see täielikult kooskõlla VangS §-ga
  3. Haldusasja kaebaja nõustus halduskohtuga, et vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus.
  4. Haldusasja vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet sisuliselt nõustus halduskohtu järeldusega

§ 31lg 3 põhiseadusvastasuse kohta.

PPA täpsustas, et kuigi kaebaja oli vahistatu, on siiski põhjendatud sätte asjassepuutuvaks lugemine ka arestialuseid puudutavas osas. Sätte kooskõla VangS §-ga 311 ja § 156 lg-ga 5, milles sisaldub volitusnorm arestimaja sisekorraeeskirja kehtestamiseks, on problemaatiline. Lisaks koheldakse vanglas viibivaid vahistatuid VangS § 311 alusel interneti kasutamisel soodsamalt kui arestimajas viibivaid vahistatuid. 7. Kui Riigikohus tunnistab

§ 31

lg 3 kehtetuks, siis tuleks PPA arvates kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel otsuse jõustumise edasilükkamist. See võimaldaks teha arvutite ja interneti kasutamiseks vajalikud ümberkorraldused. 8. Õiguskantsler leidis, et

§ 31

lg 3 pole asjassepuutuv mitte üksnes osas, milles see seab õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registri kasutamise eelduseks tehnilised tingimused, vaid ka osas, milles see kitsendab internetile juurdepääsu võrreldes kehtiva VangS §-ga 311, mis nõuab juurdepääsu tagamist ka Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele. 9.

§ 31

lg 3 on õiguskantsleri hinnangul vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lausega ja PS § 94 lg-ga 2. Nende sätete kohaselt peavad määrused ja muud õigusaktide hierarhias seadusest madalamal 2

(5)5-19-41 paiknevad normid olema kooskõlas seaduse normidega ja määrusega ei tohi muuta seaduse sisu.

§ 31lg 3 seab erinevalt Vang

S §-st 311 arvuti kasutamise eelduseks „tehnilised tingimused“. Samuti on ministri määruses toodud veebilehtede loetelu seadusest ahtam. Niisiis kitsendab määrus arestimajas viibiva arestialuse ja vahistatu õigusi seadusest enam. Seadus seesugust kitsendamise õigust ette ei näe. Järelikult on

§ 31lg 3 vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lause ja § 94 lg-ga 2.

10.

§ 31

lg 3 on õiguskantsleri arvates ka sisult põhiseadusvastane ega oleks põhiseaduspärane ka siis, kui sellise PS § 44 lg-st 1 tuleneva õiguse piirangu sätestaks seadus. Vaidlusalusele sättele tuginedes saab jätta arestialustele ja vahistatutele andmata seaduses ette nähtud juurdepääsu internetile ning seetõttu ka teabele. Samas ei ole VangS §-s 311 nimetatud veebilehtedele juurdepääsu piiramisel legitiimset eesmärki. Igal juhul poleks see piirang ka proportsionaalne. Juurdepääsu lubamiseks on olemas tehnilised võimalused. Internetile ligipääsuga kaasnevad riskid ei ole arestimajas suuremad ega raskemini maandatavad kui vanglas. 11. Justiitsministri hinnangul on

§ 31

lg 3 vastuolus PS §-ga 3 osas, milles see sätestab, et üksnes tehniliste tingimuste olemasolul võivad arestialune ja vahialune kasutada elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit.

§ 31

lg 3 kujutab endast arestimajas kinnipeetavate vahistatute ja arestialuste jaoks PS §-s 44 sätestatud õiguse piirangut. Selle toimel on need isikud jäetud täielikult ilma interneti teel juurdepääsust osale informatsioonile. VangS §-ga 311 võrreldes lisapiirangute kehtestamisega on

§ 31lg 3 väljunud vangistusseadusega sätestatud raamidest.

See tähendab, et vaidlusalune säte on vastuolu tõttu vangistusseadusega vastuolus ka PS § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

  1. Siseministri
  2. septembri
  3. a määruse „Arestimaja sisekorraeeskiri” § 31 lg 3 sätestab: „Arestialune ja vahialune võib kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kohtuasi puudutab küsimust, kas põhiseadusega on kooskõlas, et arestialustel ja arestimajas kinni peetavatel vahistatutel ei ole võimalik kasutada arvutis interneti kaudu riiklikku õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimaja pole selleks loonud tehnilisi tingimusi.
  5. Kirjeldatud olukord on tingitud

§ 31lg-st 3.

Sätte esimene lauseosa („Arestialune ja vahialune võib kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit“) on sisuliselt mõeldud kordama arestimaja kontekstis VangS § 311, mis annab kinnipeetavatele õiguse kasutada piiratud ulatuses internetti. Sätte teine lauseosa („kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused“) seab nimetatud õiguse kasutatavuse sõltuvusse sellest, kas arestimajas on loodud internetile juurdepääsuks tehnilised tingimused. Vähemalt Pärnu arestimajas ei olnud arvuti kasutamiseks tingimusi loodud. Seetõttu jäi kaebaja talle VangS §-ga 311 tagatud õigusest ilma. 15. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et

§ 31lg 3 teine lauseosa on põhiasja lahendamisel asjassepuutuv.

Selles sisalduva tingimuse põhiseadusvastaseks tunnistamise tõttu tuvastas halduskohus, et PPA keeldumine interneti kasutamise võimaldamisest oli õigusvastane, ja võttis seda õigusvastasust arvesse kahju hüvitamisel (vt asjassepuutuvuse kriteeriumi kohta Riigikohtu üldkogu 3

(5)5-19-41
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10;
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
  5. Kolleegium nõustub ka PPA arvamuses väljendatuga, et kuigi arvestades põhiasja kaebaja staatust vahistatuna, oleks vaidlusalune säte asjassepuutuv vaid vahistatuid puudutavas osas, on põhjendatud lugeda säte asjassepuutuvaks ka arestialuste osas (vt eespool p 6). Nõnda on oma otsuses leidnud ka halduskohus. Kolleegium ei pea aga praeguses asjas võimalikuks hinnata lahknevust vaidlusaluse sätte ja VangS § 311 uue,
  6. augustil 2019 jõustunud redaktsiooni vahel osas, mis puudutab sätetes nimetatud veebilehtede erinevust (vt eespool p 8). Põhiasja aluseks olevate sündmuste ajal VangS § 311 sellisel kujul ei kehtinud. Seda redaktsiooni ei saaks kohaldada haldusasja esemeks olnud kahju hüvitamise nõuete lahendamisel. 17.

§ 31

lg 3 asjassepuutuv osa riivab sellest puudutatud isikute PS § 44 lg-s 1 sätestatud õigust, mida kinnipeetavate jaoks täpsustab VangS §

  1. Kuivõrd arvuti kasutamiseks tehniliste tingimuste loomine või loomata jätmine on arestimaja korraldada, siis jätab asjassepuutuv säte VangS §-st 311 tuleneva õiguse andmise sisuliselt arestimaja meelevalda. Asjassepuutuva tingimuse toimel on arestimajas viibivad vahistatud ja arestialused võimalik jätta ilma õigusest saada interneti teel kindlate veebilehtede kaudu informatsiooni õigusaktide, nende vastuvõtmise protsessi ja praktikas kohaldamise kohta. Teisisõnu piirab riik seeläbi üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga vabalt tutvumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-20-07, p-d 12– 14, ja Riigikohtu üldkogu
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p-d 20–22). Lisaks riivab see säte arestimajas kinni peetavate vahistatute PS §-st 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust. Selle alusel koheldakse arestimajades kinni peetavaid vahistatuid interneti kasutamisel ebasoodsamalt võrreldes vahistatutega, keda peetakse kinni vanglates (vt eespool p-d 3 ja 6).
  6. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, ja PS § 94 lg-ga 2, mis sätestab muu hulgas, et minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Neist normidest tuleneb, et määrust kehtestades (sh määrusega põhiõigusi piirates) ei või minister minna vastuollu seadustes sätestatuga. Seda nõuet täpsustab määruste puhul ka haldusmenetluse seaduse §
  8. VangS § 311, mis annab kinnipeetavale õiguse kasutada internetti selles sätestatud tingimustel ja piiratud ulatuses, kujutab endast ühtlasi PS § 44 lg-s 1 antud põhiõiguse piirangut. VangS §-s 311 sätestatud õigus kasutada piiratud ulatuses internetti on VangS § 86 lg 1 ja § 90 lg 1 kaudu lisaks vanglas karistust kandvale süüdimõistetule ka arestimajas viibival arestialusel ja vahistatul. Vangistusseaduses ei ole arestialuse ja vahistatu internetikasutuse kohta sätestatud ühtegi erisust võrreldes VangS §-ga
  9. Niisuguste erisuste kehtestamine ei ole lubatav ka VangS § 156 lg 5 alusel määrusega kinnitatavas arestimaja sisekorraeeskirjas. See saab vaid täpsustada isikute kinnipidamise tingimusi ja korda arestimajas ega tohi olla seadusega vastuolus või kehtestada seadusliku volituseta seadusega võrreldes täiendavaid põhiõiguste piiranguid. Kuna

§ 31

lg 3 teine lauseosa seab interneti kasutamise eelduseks tehniliste tingimuste olemasolu, siis kitsendab see seadusega vastuolus oleval moel arestimajas viibivate vahistatute ja arestialuste õigusi. 20. Seega on

§ 31

lg 3 lauseosa „kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused“ vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lause ja PS § 94 lg-ga 2. Seda arvestades ei ole tarvilik hinnata, kas kõnesolev piirang on PS § 11 mõttes demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 4

(5)5-19-41
  1. Mis puudutab PPA ettepanekut kaaluda, kas kohtuotsuse jõustumine tuleks edasi lükata, siis kolleegium ei pea seda põhjendatuks. Vajadust lükata otsuse jõustumine edasi ei näe ka siseminister, kelle määrust praegune asi puudutab ja kelle valitsemisalas PPA tegutseb. Vaidlusaluse tingimuse põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamine ei saa määruse rakendajatele tulla üllatusena. Kõik menetlusosalised on ühte meelt, et see tingimus on seadusega vastuolus. Nii siseministeerium kui ka PPA on seadusvastasest olukorrast teadlikud pikemat aega. Siseministeeriumis on seetõttu algatatud arestimaja sisekorraeeskirja muutmine.
  2. Kolleegium lisab, et PS §-st 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine ka täidesaatva võimu kohustus, tuleneb ühtlasi, et kui täidesaatva võimu organile teadaolevalt on mõni tema määrus seadusega vastuolus, siis peab see organ määrust omal algatusel muutma või tegema vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada seaduse muutmine. Täidesaatva võimu organ ei saa niisuguses olukorras jääda ootama, et vastuolu kõrvaldatakse alles mõne sellest puudutatud isiku algatatud kohtumenetluses.
  3. Eelnevat arvestades tunnistab kolleegium PSJKS § 15 lg 1 p-st 2 juhindudes

§ 31

lg 3 teise lauseosa „kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Sätet tuleb kohaldada järgmises sõnastuses: „Arestialune ja vahialune võib kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit.“ Villu Kõve, Velmar Brett, Ants Kull, Ivo Pilving, Paavo Randma 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.