2-19-16561 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 02. detsember 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-16561 Kohtuasi A. G. pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankroti väljakuuluta

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Jätta menetluskulud võlgnik A. G. kanda.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mis hüvitada riigi vahenditest 1

§ 33

lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata kohtumäärus pankrotihaldurile, pankrotivõlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni p 6 osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud A. G. (võlgnik) esitas 24.10.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning on palunud algatada enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Viru Maakohtu 28.10.2019 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule pankrotiseaduse (

) § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. Ajutise halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 15.11.2019 kohtule aruande. Esitatud aruande kohaselt on võlgnik töötu ja arvel Töötukassas. Perekonnaseis lahutatud; abielu E. G.ga oli sõlmitud perioodil 12.06.1998 – 9.11.

1. Registri kohaselt on abikaasa surnud. Võlgnikul on kolm järeltulijat, kellest üks on alaealine: J. G. (sünd. 04.08.2004). Tütar elab vanaisa A.S. juures, kes on määratud eestkostjaks. Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgniku nimele oli registreeritud korteriomand xxx xx-xx xxx, mis võõrandati 2012 kohtutäituri poolt. Käesoleval ajal on võlgniku elukohaks märgitud xxx xx-xx xxx, mille omanikuks on Järve Ühiselamu OÜ. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Võlgnikul on arvelduskonto AS`s Swedbank nr xxxxxxx, mille saldo on 48,72 eurot ja kontol on broneering 47,36 eurot kaardi kuutasudest. Konto väljavõtte kohaselt on võlgnik perioodil 20182019 saanud toimetuleku- ja töötutoetust. Viimastel kuudel moodustasid sissetulekud ca 220 €/kuus. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 1.01.
2. Äriregistri andmetel seosed ühingutega puuduvad. Kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu mingit materiaalset realiseeritavat vara. Rahaliste vahendite arestimine pole käesoleval ajal võimalik. Sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 2 418,42 eurot sh Aktiva Finants OÜ 213,72 eurot, Sinivoore 13 KÜ 179,58 eurot, Eesti Gaas AS 352,28 eurot +437,63 eurot, Auvõlg OÜ 660,89 eurot (s.h. täituritasu). Samast ajast on kohustus AF Võlamenetlus ees 574,32 eurot. Ajutisele haldurile teadolevalt on AF Võlamenetlus käesoleval ajal registrist kustutatud ja puudub teave õigusjärglase kohta. Ajutine haldur tutvunud võlgniku selgitustega oma maksejõuetuse põhjuste kohta, on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on mitmete ebasoodsate asjaolude kokkusattumine (tülid perekonnas, lahutus, isa surm). 2

§ 29

lg 1 ja lg 2 kohaselt kuuluks pankrotiavalduse menetlus lõpetamisele raugemise tõttu. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse, et algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

§ 171

lg 1¹ kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks.

Ajutine haldur andis nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina ning palus mõista välja ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. 29.11.2019 kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutise halduri tasu suurusele ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku seletuste kohaselt jäi ta tööta, kui hooldas invaliidist abikaasat. Tekkisid tülid ja riiud. Läks elama oma isa juurde. 2015 aastal suri eksabikaasa ja isa. Teadmatusest jäid võlgnikule pärandiga seotud korteri võlgnevused. Igakuiseks sissetulekuks toimetuleku- ja töötutoetus ca 170 eurot kuus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 2 418,42 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek ei ületa lähiajal ilmselt määra, mille suhtes oleks võimalik arestimist teostada. Kuigi on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankS § 27 lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole

§ 171lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et A. G. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. 3

§ 31

lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.12.2019 kell 11:00 Jõhvi kohtumaja Jõhvi eeluurimiskohtuniku saalis. Üldkoosolek toimub videoistungi vahendusel, haldur viibib Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 35

sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu)

§ 150

lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A. G. pankrotiavalduse menetluses ajutise 4

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5