VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-3426 4.november 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE EELNEV KÄIK 1.Hageja esitas

1. märtsil 2019 Viru Maakohtule hagi kostjate S O ja A O (O) vastu elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamise päevast kuni hageja
2. aastaseks saamiseni.
3. Viru Maakohus
4. mai 2019 määrusega võttis hagi menetlusse.
5. Kostja S O esitas vastuväited hageja nõudele. Kostja A O kohtu määratud tähtajaks ei ole hagiavalduse vastust esitanud.
6. Kohtuistungil
7. augustil 2019 esitas hageja avalduse, et tema loobub mõlema kostja vastu esitatud elatise nõudest juuli kuu
8. aasta ja augusti kuu
9. aasta eest. Vastuväiteid hageja avaldusele ei esitatud. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kostjalt S. O summas 120 eurot igakuiselt alates märtsist 2019 kuni T T õpingute lõpetamiseni, välja arvates juuli ja augusti 2019, kuna hageja nendel kuudel ei õppinud ei XXXXX ega ülikoolis. Kostjalt A. O nõuab hageja elatise väljamõistmist summas 270 eurot igakuiselt alates märtsist 2019 kuni T T õpingute lõpetamiseni, väljaarvates juuli ja augusti 2019, kuna hageja nendel kuudel ei õppinud ei XXXXX ega ülikoolis.
10. Viru Maakohus
11. septembri 2019 määrusega, mis jõustus
12. oktoobril 2019, võttis vastu D O loobumine S O vastu esitatud elatise nõudest perioodi alates
13. juuli 2019 kuni
14. augusti 2019 eest ning jättis nõudest loobumisega seotud menetluskulud D O kanda.
15. Viru Maakohus
16. septembri 2019 otsusega (tagaseljaotsus) võttis vastu D O loobumine A O vastu esitatud elatise nõudest
17. juulist 2019 kuni
18. augustini 2019 eest kokku summas 540 eurot ja lõpetas selles nõudes menetlus. Ülejäänud osas rahuldas kohus D O hagi A O vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega. Kohus mõistis A O D O kasuks välja elatis summas 270 eurot kuus ajavahemiku alates
19. märtsist 2019 kuni
20. juunini 2019 eest ning edasi alates
21. septembrist 2019 kuni D O kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni XXXXX. Otsus ei ole veel jõustunud. 2

) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

1. märtsil 2019 esitatud hagis esitas hageja elatise nõude mõlema vanema vastu alates hagi esitamise päevast kuni hageja
2. aastaseks saamiseni. Kostjalt S O nõuab hageja elatist summas 120 eurot igakuiselt. Kostjalt A O nõuab hageja elatist summas 270 eurot igakuiselt.

§ 129

lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lähtudes eeltoodust, kõnealuse tsiviilasja hagihind on 3510 eurot (120 x 9 + 270 x 9). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja S O võttis hagi õigeks osaliselt ja palus rahuldada hagi osaliselt, nõudes elatise välja üksnes kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, s.o kuni XXXXX(tl 27). Hagi vastuse kohaselt PKS § 97 p 2 tulenevalt on täisealisel lapsel õigus elatist saada kuni 21aastaseks saamiseni üksnes tingimusel, et ta samaaegselt omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Vastavalt hageja esitatud andmetele õpib ta käesoleval ajal XXXXX

1. klassis, seega lõpetab ta keskhariduse omandamise hiljemalt 31.05.
2. Kuna täisealise lapse puhul on elatise nõudmise vältimatuks eelduseks põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamine või kutseõppe tasemeõppes õppimine, siis puudub tal alus elatise nõudmiseks peale õpingute lõppemist gümnaasiumis. Ainuüksi asjaolu, et hageja planeerib peale gümnaasiumi lõpetamist jätkata õppimist kõrgkoolis või ülikoolis, on ebapiisav elatise väljamõistmiseks kuni hageja 21 aastaseks saamiseni. Seega saab kohus käesoleval ajal elatise välja mõista üksnes kuni 31.05.2019 ning selles osas võtab kostja hagi õigeks ning on nõus tasuma hagejale elatist nõutud summas, s.o 120 eurot kuus alates hagi esitamise päevast (05.03.2019) kuni 31.05.
3. 3

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma 4

§ 440lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 5

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis nõutud elatise suurust õigeks, ei põhjenda kohus otsust selles osas. Kostja väitel tasus ta hageja ülalpidamiseks elatisena

1. a märtsi, aprilli ja mai eest kokku 360 eurot. Hageja leiab, et see rahasumma tasuti elatisena teises asjas. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et lähtudes asja materjalidest, on väär hageja väide, et kostja poolt
2. mail 2019 hagejale üle kantud 360 eurot tasuti elatise võlgnevuse katteks eelnevalt välja mõistetud elatise osas. Ülekanne sai tehtud selgitusega „XXXXX“. Kostja seletas kohtule
3. augustil 2019 esitatud menetlusdokumendis (tl 77), et maksekorralduse selgituses märgitud sõna „XXXXX“ tähendab lühendatult alimente ehk elatist. Elektroonilise täitemenetlusregistri täiteasja nr 066/2016/1991 kohta (tl 57-60)
4. mai 2019 kandest (tl 57 pöördel) tuleneb, et
5. mai 2019 oli laekunud summa ja et sellega sissenõudja (D O) nõue täies ulatuses täidetud ning kohtutäituri
6. mail
7. a otsusega (tl 57) on täitemenetlus lõpetatud seoses nõude rahuldamisega. Lähtudes eeltoodust, arvestades, et
8. mail 2019 täiteasjas nr 066/2016/1991 laekunud summaga oli sissenõudja (D O) nõue täies ulatuses täidetud, leiab kohus tõendatuks, et kostja kandis hagejale
9. mail 2019 üle 360 eurot elatise katteks kõne all olevas asjas. Seega täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust ajavahemiku 05.03.2019 – 31.05.2019 eest. Elatise väljamõistmisest
10. a juuli ja augusti eest hageja on loobunud ja selles osas on menetlus lõpetatud ning määrus on jõustunud. Kuna kohus tegi kindlaks, et hageja lõpetas XXXXX ja omandas keskharidust alles
11. juunil 2019, on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustus ajavahemikul 01.06.2019 – 19.06.2019 (k.a). Samuti tuvastas kohus, et hageja omandab hetkel kõrgharidust, mistõttu on kostjal kohustus pidada hagejat ülal ka kõrghariduse omandamisel, seega rikub kostja alates
12. septembrist 2019 seda kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohtuotsuse selguse huvides mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatis ajavahemiku 01.06.2019 – 19.06.2019 (k.a) eest kindlas summas 76 eurot (120 eurost
13. a juuni 19 päeva eest) ja ajavahemiku 01.09.2019 – XXXXX (k.a) eest kindlas summas 256 eurot (120 * 2 + 120 eurost
14. a novembri 4 päeva eest) ning alates XXXXX summas 120 eurot igakuiselt kuni D O kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni XXXXX. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles nõutakse elatis ajavahemiku 05.03.2019 – 31.05.2019 eest, kuna kostja kandis hagejale 360 eurot elatisena selle ajavahemiku eest
15. mail
16. Kohus jätab hagi rahuldamata ka elatise nõude osas ajavahemiku 20.06.2019 – 30.06.2019 eest, kuna sel ajal hageja ei omandanud ei kesk- ega kõrgharidust. Kui kostja tasus elatise pärast
17. juuni 2019 vabatahtlikult hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD 6

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7