231 lg 2 lg 4 järgi ei ole vaidlust, et 14.10.2016 edastas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse O Te (pankrotis) pankrotimenetluses, milles palus tunnustada hageja nõuet võlgniku vastu 118 690,80 euro ulatuses. 02.03.2017 toimus O Te (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millel A E esitas hageja nõudele vastuväite. A E laenulepingust tulenevale nõudele esitas vastuväite omakorda O T (pankrotis). 08.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jõustus tsiviilasjas nr 2-17-5275 maakohtu 4.09.2017 otsus, millega kohus jättis A E nõude O Te (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. PankrS § 103 lg 8 järgi Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Kohus leiab, et PankrS § 103 lg 8 tuleb mõista selliselt, et kui nõude tunnustamisele vastu vaielnud võlausaldaja kaotab hagimenetluse ajal pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse, siis tuleb nõue lugeda tunnustatuks ning nõude tunnustamise hagi kuulub rahuldamisele. A E kaotas maakohtu 4.09.2017 otsusega võlausaldaja staatuse. Maakohtu otsus jõustus ringkonnakohtu 08.02.2018 lahendiga. Tulenevalt PankrS § 103 lg-st 8 tuleb lugeda hageja nõue tunnustatuks. Kohus määrab R R nõude O Te (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks 118 690,06 euro ulatuses (Põhinõue 100 000 eurot ja viivis 18690,06 eurot) 2. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulude jaotus. Juhindudes
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.