1-10-2446/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-10-2446 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Leki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Lek, isikukood 37911132215, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 03.12.2010 ja lõpp 16.08.2023 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.11.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Andrei Lek vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Lekile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu 02.12.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2446 tunnistati Andrei Lek süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.11.2009 otsusega mõistetud karistus 6 aastat vangistust ning kohus mõistis Andrei Lekile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 3 kuud 17 päeva vangistust karistusaja hulka ning kohus määras, et Andrei Lekil jääb alates 03.12.2010 kanda karistus 12 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Leki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Andrei Leki ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Andrei Leki tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Andrei Leki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Leki ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.11.2019 kohtuistungil avaldas kinnipeetav Andrei Lek, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib temale mõistetud karistuse vanglas lõpuni kanda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. VangS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus kohtumäärus, millega Andrei Lek jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, 19.10.
2. Seega on vangla õigesti märkinud, et Andrei Lekil avanes 19.10.2019 uus võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on suutnud ennast karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ülal pidada, sest vangla materjalidest nähtuvalt Andrei Lekil kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Positiivne on seegi, et isik on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning osalenud psühholoogilistel nõustamistel ja erinevatel vestlusel. Küll aga nähtub vangla materjalidest, et isik ei ole läbinud kõiki temale individuaalsesse täitmiskavasse ette nähtud eesmärke. Sõltuvusprobleemiga kinnipeetavate tugigrupi „Convictus“ jättis Andrei Lek pooleli, sest tal ei olnud enda sõnul sellest programmist mingit kasu. Talle nähti individuaalses täitmiskavas ette ka sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening (AAT) läbimine, kuid isik keeldus sotsiaalprogrammist. „Convictus“ programmi katkestamine ning AAT sotsiaalprogrammist korduv keeldumine viitab kohtule, et isiku motivatsioon ennast muuta on väike ning seni kantud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud. Karistusregistrist nähtub, et Andrei Leki on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajab kannab Andrei Lek vanglas liitkaristust raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kui
3. aastal pani Andrei Lek toime teise inimese tapmise, siis
4. aastal põhjustas Andrei Lek oma vägivaldse käitumisega teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Eelnevalt nimetatud kuritegude eest mõisteti Andrei Lekile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud oma esimest reaalset vanglakaristust juba peaaegu 9 aastat, kuid kinnipeetava iseloomustuses kajastatud kinnipeetavat iseloomustavad andmed ei võimalda kohtul endiselt 2 asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk on käesolevaks ajaks piisavalt maandatud. Nimelt selgub vangla materjalidest, et kinnipeetav ei ole motiveeritud oma probleemidega tegelema (ei ole motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema). Isik ei suuda ära otsustada, mida ta ise soovib ja tahab ning vangistuses on isik püstitanud pigem lühiajalisi eesmärke. Kinnipeetav õigustab toimepandud kuritegusid pisendades nendes oma süüd. Käesoleval juhul ei soodusta Andrei Leki tingimisi enne tähtaega vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht, mistõttu ei saa tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Käesolevaks ajaks on võlgnevused Andrei Lekil küll tasutud, kuid vabanemisjärgset töökohta, mis hoiaks isikut tegevuses ning vähendaks vanglasse tagasi sattumise võimalust, isik endiselt ei oma. Samuti kui võtta arvesse, et kinnipeetav on kõik vägivaldsed kuriteod pannud toime alkoholijoobes, siis on olemas märkimisväärne oht, et isik muutub alkoholi tarvitamisel taaskord vägivaldseks ning paneb toime uue raske isikuvastase kuriteo. Lisaks nähtub vangla materjalidest, et isikut on juba varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid Andrei Lek pani katseajal toime uue kuriteo. Katseajal uue kuriteo toimepanemine viitab, et karistuse kandmine vabaduses ei motiveeri isikut süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Andrei Leki vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3