lg 2 p 2 alusel määrata, et vangla on kohustatud edastama Kalle Räägu ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Välja mõista Kalle Räägult menetluskuluna riigituludesse 105,04 eurot (ükssada viis eurot 4 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud summas 105,04 eurot tuleb Kalle Räägul tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Kalle Rääk, 1-14-535, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 105,04 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu Kalle Räägu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kalle Räägule, kaitsjale ja prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-535 tunnistati Kalle Rääk süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud vangistust ning kohus mõistis Kalle Räägule lõplikuks karistuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus luges Kalle Räägu karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 18.08.2013. Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaolusid, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid, ei toeta Kalle Räägu ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 13.11.2019 edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Kalle Räägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Kalle Räägu ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.11.2019 toimunud kohtuistungil avaldas Kalle Rääk, et ta sooviks vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Selgitab, et distsiplinaarkaristused ei olnud tahtlikud. Tegemist oli kergemat sorti rikkumistega. Ka vangla ise sai aru, et ta ei rikkunud tahtlikult distsipliini. Kui varasemalt elas ta xxxx, siis nüüd läheks ta elama vanemate juurde xxxx, kus oleks olemas ka töökoht. Ta saab aru, et vabanemise korral oleksid piirangud ning peaks täitma kohustusi, kuid ta on selleks valmis ning ta suudab seda teha. Kohus peaks teda uskuma, et nüüd on kõik korras ning ta saab seaduskuulekalt hakkama, kuna kuus aastat on olnud pikk aeg. Ta ei saa minevikku muuta, aga ta saab võtta selle aluseks, et muuta oma tulevikku. Väljaspool vanglat on ta kõige rohkem suhelnud vanemate, tütre ja õega. Vennaga ei ole ta suhelnud üle kuue aasta ning vend ei suhtle ka perekonnaga. Pool aastat enne tingimisi enne tähtaega vabastamise avanemise võimalust otsis ta endale töökoha ning helistas igale poole. Elektroonilise valve alla vabanemise korral asuks ta tööle xxxx. Juhul, kui ta vabaneks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, siis hakkaks ta tööle xxxx. Vanglas läbitud programmid on mõjunud talle väga hästi. Ta on võtnud vastu kõik, mis talle võimaldatud on. Vajadusel oleks ta valmis läbima veel sotsiaalprogramme. Täpsustab, et kriminaalhoolduses on võimalused suuremad kui vanglas. Kümme aastat tagasi, kui kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega, oli tal võimalus olla kaks aastat kriminaalhoolduse all. Vabanemise korral ei tunne ta vajadust suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski leidis kohtuistungil, et Kalle Rääku on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetava iseloomustust lugedes nähtub, et iseloomustus ei ole negatiivne. Kalle Rääk on läbinud vangistuse ajal erinevaid sotsiaalprogramme ning vestelnud psühholoogiga. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik on olnud vangistuses motiveeritud töötama, mis viitab, et isikul on soovi 2 töötada. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab kaitsja, et kehtivaid karistusi on küll kolm, kuid kõikidel puhkudel karistati isikut noomitusega ning Kalle Rääk on oma motivatsioonikirjas lahti rääkinud, et tegemist ei olnud tahtlike rikkumistega ning selgitanud milliste rikkumistega tegemist oli. Kaitsja ei näe, et Kalle Räägul oleks distsipliiniga vanglas probleeme. Kui tema kaitsealusel peaks tööle asudes tekkima tööandja poolt tagasilöök, siis kaitsealuse majanduslik toimetulek kahjustada ei saaks, sest tema vanemad kui ka õde on nõus teda toetama. Vabanemise korral on Kalle Räägul olemas lähedased, kes talle materiaalset ja moraalset tuge osutaksid. Uue kuriteo toimepanemise ohu protsent ei ole kõige väiksem ega ka kõige suurem. Kalle Räägu puhul suurendab konflikti tekkimist või ohtu alkoholi tarvitamine, kuid isik on valmis võtma endale kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või registreerima end töötuna ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mistõttu kohustustega oleks võimalik isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kalle Räägul on karistusest kantud kaks kolmandikku, mis mõistetud karistuse pikkust arvestades ei ole lühike aeg. Kaitsja leiab, vaatamata vangla ja prokuratuuri seisukohale, et Kalle Rääku on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on teinud kindlaks, et formaalsed eeldused Kalle Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on täidetud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalle Rääk on kandnud temale kriminaalasjas nr 1-14-535 mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, sest käesolevaks ajaks on isik karistust kandnud 6 aastat 3 kuud 8 päeva. Täidetud on ka formaalsed eeldused Kalle Räägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kalle Rääk on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning tal on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on kriminaalhooldusametniku hinnangul sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kalle Rägule on korduvalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid karistuse vabaduses kandmine ei ole seni isikut motiveerinud õiguskuulekalt käituma. Tähelepanu väärib seegi, et ka vanglas ei kanna isik karistust esimest korda. Kalle Rääk omab käesoleval ajal kolme kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega tunnistati Kalle Rääk süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kohus võimaldas süüdimõistetul kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile isikut õiguskuulekale teele ei suunanud, sest Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusest nähtuvalt pani Kalle Rääk katseajal toime varguse, asja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise. Katseajal toime pandud kuritegude tõttu mõistetud liitkaristust ei pidanud Kalle Rääk taaskord vanglas kandma, sest kohus asendas temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Järjekordse karistuse vabaduses kandmine päädis aga sellega, et vähem kui kuu aega peale Viru Maakohtu 26.07.2013 otsust pani Kalle Rääk käitumiskontrolli ajal ning olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, toime uue ning sel korral juba üliraske kuriteo, s.o teise inimese tapmise. Kuivõrd varasemad eriliigilised karistused (reaalne vanglakaristus, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile) isikule 3 soovitud mõju ei avaldanud, siis on kohtul piisavalt alust ka sel korral kahelda, et isik suudaks vabaduses karistust edasi kandes käituda õiguskuulekalt. Kohus tõdeb, et Kalle Räägu vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid tema õiguskuulekust vabaduses. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht vanemate juures ning olemas oleks sel korral ka garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule igakuise kindla sissetuleku. Positiivne on seegi, et Kalle Räägul on vabanemisfondi kogutud vähemalt 1000 eurot ning materiaalset tuge on isikule valmis pakkuma ka tema lähedased. Isiku ohtlikkust ühiskonnas võib vähendada ka fakt, et Kalle Rääk on katkestanud suhted kriminaalse taustaga isikutega. Head vabanemisjärgsed elutingimused ei tähenda aga automaatselt seda, et isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on täielikult maandatud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Kalle Räägu puhul on kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus. Samas nähtub, et kinnipeetava riskikäitumisega on vanglas edukalt tegeletud. Kalle Rääk on vangistuse jooksul töötanud, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, vestelnud psühholoogiga ühiskonna reeglitest ja normidest ning vestelnud kriminaalhooldusametnikuga elustiili muutmise vajalikkusest. Tunnustust väärib seegi, et isik on välja toonud küllaltki realistlikud eesmärgid ning ta mõistab, mida ta eesmärkide saavutamiseks tegema peab. Positiivseks loeb kohus lisaks asjaolu, et isik on valmis ka vabaduses erinevaid sotsiaalprogramme läbima. Kinnipeetav on vanglas karistust kandnud juba < pikka aega, kuid tal esineb endiselt probleeme kehtestatud korrast kinni pidamisega. Nimelt selgub kinnipeetava iseloomustusest, et täitmata on ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla materjalidest nähtuvalt on Kalle Rääku karistatud kolmel korral noomitusega: keelatud eseme valdamine, vangla riietuse kandmise korra rikkumine ning nimesildi mitte korrektne kandmine. Kuigi tegemist ei ole tõsiste rikkumistega, peab kohus kehtivate distsiplinaarkaristuste põhjal tõdema, et isikul siiski esineb mõningaid probleeme kehtivale korrale allumisega. Kui isik ei suuda pidada kinni vanglas kehtestatud korrast, siis ei ole välistatud, et isikul võib korrast kõrvalekaldumisi tekkida ka elektroonilise valve all ning kriminaalhooldusel viibides, mis aga kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes võib viia isiku taaskord uute raskete kuritegudeni. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Kalle Räägu ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning ei nõustu süüdimõistetu vabastamisega tingimisi enne tähtaega ning seda ka elektroonilise valve alla. Kohus ei eita, et Kalle Räägu iseloomustamiseks on võimalik välja tuua väga palju positiivset. Samas räägib Kalle Räägu vabastamise vastu tema varasem elukäik ning käesoleval ajal ennekõike tema käitumine karistuse kandmise ajal. Küll on aga Kalle Räägu senised püüdlused kohtu hinnangul väärt seda, et kohus võtaks tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele varem kui seaduses sätestatud tähtajal, s.o 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Vangistusseaduse § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus kinnipeetava materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.
lg 2 p 2 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Kohus leiab, et pool aastat käesoleva kohtumääruse jõustumisest peaks olema piisav aeg, et Kalle Rääk suudaks kohtule tõestada, et ta siiski on suuteline kehtivast korrast 4 kinni pidama, mis omakorda süvendaks kohtu veendumust, et sel korral kulgeks kriminaalhooldus ilma uute kuritegudeta. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.