1-17-4269/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4269 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Oleg Persidski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Persidski, isikukood 35910135230, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 10.03.2015 ja lõpp 09.03.2024 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.11.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Oleg Persidski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Oleg Persidskile ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu 16.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4269 tunnistati Oleg Persidski süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2015 otsusega mõistetud karistuse 8 aastat 11 kuud 28 päeva vangistusega ning kohus mõistis kohtuotsuste kogumis Oleg Persidskile liitkaristuseks vangistuse 8 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust ning luges Oleg Persidski karistuse kandmise alguseks 10.03.
2. Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Persidski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta Oleg Persidski tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 13.11.2019 edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Oleg Persidski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Oleg Persidski ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.11.2019 kohtuistungil avaldas Oleg Persidski, et ennetähtaegne vabastamine oleks õnn ning inimeste poolt andeks andmine, kuid see pole tema otsustada kas ta väärib andeks andmist ja õnne. Võlgnevuste täpset summat ta ei mäleta, kuid neid peaks olema üle 10 000 euro. Ta võib minna tööle ning ta tahaks ka võlgnevustest kuigipalju ära tasuda. Elama tahab ta minna xxxx ühiselamusse. Ühiselamus ta ei kavatse suhelda isikutega, kes kuritegusid toime panevad ning oma vaba aega prooviks ta täita loomade varjupaigas. Karistust kannab ta röövimise eest, mis oli väga võigas. Ta arvab, et suudab elada nii, et enam uusi kuritegusid toime ei pane ning suudab järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Ta on tänu psühhiaatrile, kes määras talle antidepressandid, teine inimene. Tema mõttemaailm on muutunud ning ta suudab oma mõtteid järgida. Temas ei ole enam sellist potentsiaalset kurjategijat ega kuritegude heakskiitjat. Vangistuses on ta üheksandat korda ja vangis on ta olnud üle kümne aasta. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Oleg Persidski ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Oleg Persidski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Harju Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõisteti Oleg Persidskile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristust kannab isik muu hulgas esimese astme tahtliku kuriteo (röövimine) toimepanemise eest, mistõttu tulenevad formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks KarS § 76 lg-st
3. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud ära vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, s.o 4 aastat 8 kuud 16 päeva ning tal on avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Olemas on kinnipeetava nõusolek KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamiseks ning vangla materjalidest nähtub, et Oleg Persidskil on vabanemisjärgne kindel elukoht samuti olemas. Kinnipeetaval on võimalus asuda vabanemisjärgselt elama xxxx asuvasse ühiselamusse ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealune eluase sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on formaalsed nõuded isiku elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastamiseks täidetud. Kohtul ei ole Oleg Persidski käitumisele karistuse kandmise ajal mitte midagi ette heita. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning tema käitumine vangistuse jooksul on olnud rahulik ja seaduskuulekas. Ka on Oleg Persidski kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Ta on töötanud majandustöödel kui ka Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis ning 2 võtnud osa kõikvõimalikest uue kuriteo riske maandavatest vestlustest. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea, ta on täitnud individuaalset täitmiskava ning olemas on ka vabanemisjärgne elukoht, kuid vaatamata eeltoodule, leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning seda isegi olukorras, mil kinnipeetav on avaldanud soovi elada edasiselt seaduskuulekat elu. Oleg Persidski vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa hinnata rahuldavateks. Oleg Persidski oli enne vangistust tegevusetu ning pani korduvalt majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkusest tingituna toime süütegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Vangla materjalidest nähtub, et ka käesoleval ajal ei oma kinnipeetav kindlat töökohta ning tema rahalist toimetulekut vabaduses mõjutaks ilmselt ka võlgnevused, mida tal on märkimisväärses ulatuses (üle 14 000 euro). Lisaks puudub isikul sotsiaalne võrgustik, kes teda vabaduses saaks materiaalselt toetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et isik vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel hakkab rahaliste vahendite saamiseks järjekordselt uusi kuritegusid toime panema. Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2015 otsusest nähtub, et Oleg Persidski pani röövimise toime kõrges eas inimese suhtes ning kasutas kannatanu suhtes nii psüühilist, kui füüsilist vägivalda ning füüsiline vägivald oli kestev ja intensiivne. Kõnealuse kuriteo eest mõisteti Oleg Persidskile karistuseks 9 aastat vangistust, mis on KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Samas nähtub ringkonnakohtu otsusest, et ringkonnakohus pidas Oleg Persidski süüd toimepandud kuriteos nii suureks, et temale mõistetud karistus pidanuks olema isegi sanktsiooniga ettenähtud määrast keskmisest kõrgem. Järelikult kui võtta arvesse Oleg Persidski kuriteo tehiolusid ning tema süü suurust röövimise toimepanemisel, siis peaks tema vabastamine seaduses selleks ettenähtud esimesel võimalusel ja koguni ligikaudu 4 aastat ja 3 kuud enne temale mõistetud karistusaja lõppu olema põhjendatud üksnes siis, kui uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, millisele seisukohale kohus aga endiselt asuda ei saa. Oleg Persidski kannab reaalset vanglakaristust vanglas juba üheksandat korda ning käesoleval ajal omab isik kahte kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaalhoolduse eduka kulgemise kasuks ei räägi ka fakt, et isikut on juba varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetava iseloomustuses on toodud teisigi probleemkohti, mis pigem suurendavad Oleg Persidski puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus narkootikumidest ning isik on ka ise toonud kuritegude ajendiks välja sõltuvuse narkootikumidest. Järelikult oleks vabaduses narkootikumide tarvitamine üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et Oleg Persidski suhtub sooritatud tegudesse ükskõikselt ning ei näita üles empaatiat, ta tegutseb impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata ning arvestab tagajärgedele mõeldes vaid oma vajadusi ja kasu. Kohus võtab arvesse kinnipeetava õiguskuulekat käitumist kontrollitud keskkonnas ning kinnipeetava soovi muutuda, kuid ei saa olla kinnipeetava varasema elukäigu tõttu kindel, et isik ka tegelikult suudaks vabaduses kuritegudest hoiduda. Ka kriminaalhooldus ning elektroonilise valve ei taga kohtule, et isiku kuritegelik käitumine ei korduks. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Oleg Persidski vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3