KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 2 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-18-6599 Harju Maakohtu 10.

septembri 2018. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.

§ 76

lg 5 alusel määrata Jevgeni Slavinile kuue kuu pikkune katseaeg ja allutada ta kogu katseaja perioodiks käitumiskontrollile. 4. Katseajal on Jevgeni Slavin kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt XXX; 2) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 5.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata Jevgeni Slavinile käitumiskontrolli ajaks kohustus otsida endale töökoht või võtma end töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. 6. Jevgeni Slavini katseaeg ja käitumiskontrolli aeg algavad ning

§ 75lg 2 p 4 alusel määratud kohustus kohalduvad kohtulahendi jõustumisest.

1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Jevgeni Slavin kannab Viru Vanglas talle Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega karistusseadustiku (

) § 2351 järgi mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas

1. juulil 2018 ning lõpeb
2. märtsil
5. juulil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Slavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad J. Slavini vabastamist.
6. Viru Maakohus jättis
7. septembri
8. a määrusega J. Slavini karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et süüdimõistetu kannab karistust esmakordselt. Vangistuse ajal on ta olnud õiguskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Elukohta J. Slavinil Eestis ei ole. Vangla koostatud iseloomustuse ja kinnipeetava kohtuistungil antud kinnituse kohaselt hakkaks ta elama Pihkvas, kus ta elas ka enne vangistust. Vene Föderatsiooni ei ole kohtul võimalik isikut aga vabastada, kuna välisriigis ei saa teostada tema üle kriminaalhooldust. Seega on täitmata kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu. Vähetähtis pole ka, et J. Slavini ema, isa, õde ja abikaasa elavad Venemaal ja kinnipeetav ise ei seosta end Eestiga. J. Slavini sõnul ta küll viibib Tallinnas, kuna hakkab seal töösõitudel käima, kuid kindlat elukohta tal ei ole. Töökoha on talle garanteerinud AT Grupp OÜ, kus ta töötas üle üheksa aasta kuni kinnipidamiseni. Osaühing tegeleb kaubaveoga ja J. Slavin saaks seal tööd raskeveokijuhina. Seega majandusliku kasu saamise eesmärgil ei peaks kinnipeetaval olema vajadust toime panna uut kuritegu. Positiivne on seegi, et J. Slavinil ei ole tasumata võlgu (ka kohtukulud on tasutud), ta töötab vanglas majandustöödel, on omandanud riigikeele A1 tasemel ning läbinud vestlused toimepandud kuriteo ja ühiskonnas kehtivate normide teemal. Samas on negatiivne asjaolu, et J. Slavin ei tunnista kuritegu, mis viitab motivatsiooni puudumisele loobumaks kuritegelikust käitumisest. Veel tõi kohus välja, et J. Slavinil ei ole probleeme alkoholi liigtarvitamisega ega ka narkosõltuvust, vägivaldset ja impulsiivset käitumist pole täheldatud. Need asjaolud on positiivsed. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et toimepandud kuritegu oli Eesti Vabariigi vastu, on kohus seisukohal, et J. Slavini vabastamise välistavad tema varasem riskeeriv käitumine (kuriteo teadlik toimepanemine) ja sellesse eitav suhtumine. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Slavin, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada. 2

§ 76

lg-s 4 ette nähtud süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused ning karistuse eesmärk – kinnipeetava edasine õiguskuulekas käitumine – ei ole veel saavutatud. Ringkonnakohus esimese astme kohtu selle seisukohaga ei nõustu, vaid leiab, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel kaalutlusvea ning jättis kinnipeetav seetõttu alusetult vanglast vabastamata. Hinnates

§ 76

lg-s 4 loetletud asjaolusid kogumis, on põhjendatud arvata, et vanglakaristus on juba praeguseks oma eesmärgi täitnud ja J. Slavin ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid.

1. Selgub ju kõigepealt, et J. Salavin on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja vanglakorda rikkumata, temaga on läbi viidud vestlused seoses toimepandud kuriteoga, ta õppis riigikeelt A1 tasemel ja töötab majandustöödel. Vestlused kinnipeetavaga olid mõeldud suunama teda mõistma, miks ta kuriteo toime pani ning analüüsi teel aitama tal leida probleemidele seaduslikke lahendusi. Samuti motiveeriti teda tunnistama oma kuritegu, mõistmaks väära käitumist ja selle tagajärgi. Vestluste läbiviija arvates sai J. Slavin oma kuritegeliku käitumise põhjustest aru, on motiveeritud elama seaduskuulekalt ega soovi põhjustada muret oma perekonnale.
2. Järgmiseks tuleb tähele panna, et J. Slavini elutingimused vabaduses on head ja õiguskuulekalt jätkamiseks soodsad. Tal on kindel elukoht, kus ta saab elada käitumiskontrolli ja katseaja lõpuni, ning talle on garanteeritud töökoht. Samal töökohal oli ta tegev ka aastaid enne vangistusse sattumist. Kuivõrd J. Slavinil on võimalus kohe tööle hakata ning tal pole võlgu, siis majandusliku kasu saamise ja äraelamise eesmärk teda kuritegudele ei peaks mõjutama.
3. Maakohus hindas samuti heaks J. Slavini käitumise vanglas, tunnustas tema pingutusi ning tõi positiivsena välja ka vabaduses töökoha olemasolu. Eelmärgitut ei pidanud esimese astme kohus süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamiseks aga piisavaks, kuna luges olulisemaks, et J. Slavin on pannud kuriteo toime Eesti Vabariigi vastu ning ta ei ole oma tegu tunnistanud. Asjaolu, et J. Slavin ei tunnista kuritegu, näitab maakohtu hinnangul tema vähest motiveeritust loobumaks kuritegelikust käitumisest. 3

§-s 232 (riigireetmine) sätestatud kuritegu. Arvestades kohtuotsuses kirjeldatud J. Slavini tegu ning seda, et teda karistati tunduvalt alla

§ 2351

sanktsiooni keskmise jääva vangistusega, ei näe kohtukolleegium tema kuriteos asjaolusid, mis vältimatult annavad põhjuse järeldada samalaadsete tegude kordumist veel pärast aasta ja viis kuud kestnud vangistust. Ka see, et J. Slavin eitab kuriteo toimepanemist tahtlikult, ei anna põhjust arvata, nagu ta ei saaks aru oma teo keelatusest või kipuks seda kordama.

1. Samuti tuleb arvestada, et J. Slavini vabastamisel allutatakse ta käitumiskonrollile. Käitumiskontrolli raames teostatav järelevalve vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Ka tähendab käitumiskontrolli kohaldamine, et J. Slavin tunnetab kontrolli oma tegevuse ja käitumise üle ning lisaks saadab teda teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel pööratakse täitmisele ka praegu kandmata jääv karistusosa.
2. Kohtukolleegiumi hinnangul saab eeltoodu põhjal teha positiivse prognoosi – J. Slavini karistuse eesmärgid on täidetud ning on põhjendatud alus arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt. Seega saab J. Slavin võimaluse naasta vabadusse. 15.

§ 76lg-st 5 juhindudes tuleb J.

Slavinile vabanemisel määrata katseaeg pikkusega kuus kuud ja samaks ajaks tuleb temale kohaldada ka käitumiskontrolli. Käitumiskontrolli ajal peab J. Slavin alluma kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ning

§ 75

lg 2 p 4 järgi tuleb talle määrata kohustus otsida endale töökoht või võtta end töötuna arvele pärast vanglast vabanemist kahe nädala jooksul.

1. Kohtukolleegium selgitab veel, et kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja KrMS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb J. Slavin vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või kui see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb J. Slavini kandmata karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Kandmata karistusosast loetakse J. Slavin lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratavat kohustust. Ka vaid üks käitumiskontrolli tingimuse rikkumine võib olla piisav saatmaks süüdimõistetu tagasi kinnipidamisasutusse. Seega peab J. Slavin suhtuma katseaega täie tõsidusega.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määruse, vabastab J. Slavini vangistusest tingimisi enne tähtaega ja rahuldab süüdimõistetu määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4