Obsah (4)

§ 121§ 45§ 43§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1625 Määruse kuupäev 28. august 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vladimir Viira kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvas

§ 121lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Vladimir Viira (edaspidi kaebaja) esitas
2. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib, et vangla takistab teda suhtlemisel advokaatidega, esindajatega ja samuti sugulastega. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kohustada vanglat võimaldama tal helistada.
3. Tartu Vangla teatas
4. augusti
5. a vastuses kohtu nõudele, et V. Viira on perioodil
6. juuni –
7. august 2019 esitanud pöördumisi seoses helistamise sooviga. Kõnealusel perioodil ei ole V. Viira esitanud helistamist puudutavates küsimustes vaideid.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3-19-1625 4. Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, kuna vangla ei võimalda väidetavalt kaebajal helistada (graafikuväliselt). Kaebaja ei ole selgitanud mis eesmärgil ta tuvastamisnõude esitab. Samas ei pea kohus vajalikuks selle väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta. Halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks lubatav. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend (

§ 45lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole kaebajal praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei too see kaasa kaebajale võimalust graafikuväliselt mistahes ajal helistada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades graafikuvälisel ajal telefoni kasutamise võimaldamiseks kohustamisnõude. Kui tegemist on kiireloomuliste asjaolude ilmnemisega, siis ei ole selle nõude raames välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Juhul, kui kaebaja aga leiab, et helistamise mittevõimaldamisega on talle tekitatud kahju, siis tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks esitada kahjunõue. Kahju hüvitamise ja kohustamisnõude saab kohtule esitada, kui kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebaja on vanglale küll esitanud erinevaid pöördumisi seoses helistamisega, kuid ei ole esitanud vaiet või kahju hüvitamise taotlust. 5. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine

§ 45lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

6. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Samuti ei toimu selles osas vaidemenetlust vanglas. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mistõttu jätab kohus

§ 55lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul ei oleks vangla vastuses välja toodud asjaolusid ning vanglale esitatud taotluste sisu arvestades ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel põhjust pidada kaebuse edulootusi suurteks, mistõttu ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ka taotluse sisulise läbivaatamise korral. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2