← Eesti

2-19-8940/25

Obsah (5)§ 96§ 116§ 101§ 100§ 102

2-19-8940 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-8940 Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 04. november 2019 kell 16.00 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A V

) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagiavalduse juurde lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt A V’i (hageja) isaks on R V (kostja) (t.lk. 5, 6 ja pöördel). Teisi lapsi kostjal ei ole. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine.

§ 96

esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Kuna hageja põlvneb kostjast, siis eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. 10.

§ 101

lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja elab koos emaga xxxx, kostja aga elab xxxx ning töötab xxxx. Kuna kostja koos hagejaga ei ela, siis peab kostja täitma hageja ülalpidamiskohustuse elatise rahas maksmise teel. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates

  1. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot.
  2. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-2-1-33-11 p 19). Hageja nõuab miinimumelatise väljamõistmist alates 01.11.
  3. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 12.

§ 101

lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja kui kohustatud isiku varaline seisund 3

(5)2-19-8940 võimaldab maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses ning kas esinevad alused elatise määra vähendamiseks.
  1. Kohus on 29.08.2019 kohtumäärusega kohustanud kostjat esitama tõendeid oma sissetulekute, varade ja kohustuste kohta (t. lk. 50, 51). Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et tema netosissetulekuks on xxxx eurot kuus. Alates 30.07.2019 maksab kostja tema ja AS-i Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tagasi korteriomandi xxxx, eluaselaenu igakuiselt summas eurot 366.17 eurot (t. lk 6978). Kostja on teatanud kohtuistungil, et ta maksab selle sama korteriomandi kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus. Lisaks kulub tal xxxx tööl käimiseks piletitele ostmiseks 200 eurot. Seega pärast nende kulutuste maha arvamist jääb üle 783.73 eurot (xxxx). Kui allesjäänud summast maksta hageja ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus, siis jääb kostjale elamiseks 513.83 eurot (xxxx). Seega kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist hageja poolt nõustud ulatuses.
  2. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja kuni 10-12 päeva kuus kostja juures elamise kohta. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja seadusliku esindaja poolt hageja seisukohas ning kohtuistungil esitatud väidetele, et tegelikult laps oli kostja juures augustis 2 päeva ja oktoobris ilmselt 4 päeva.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Juhul, kui vanem tugineb vastuväites asjaolule, et tema majanduslik seis, ei võimalda tasuda elatist miinimummääras, tuleb tal oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mida saaks pidada

§ 102

lg 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks elatise määra vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Lapsele elatise mittemaksmise ettekäändeks ei saa olla asjaolu, et kostja käib lapsega reisidel, ostab riideid, korraldab sünnipäeva üritusi ja ostis jalgratta. Kuna vanemad ei ole kokku leppinud, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust teistmoodi kui rahaliste maksetega, siis kingituste, riiete ostmine ja puhkustel käimine ei ole kohtu hinnangul arvestatav elatisemaksete tasaarvestamiseks. Pealegi elatist nõutakse mitte perioodi ees, mille jooksul võidetavalt kostja hagejale riideid ja kingitusi ostis. Elatist nõutakse alates 01.11.2019 ja kostja peab arvestama, et tulevikus peab ta tasuma elatise rahas.

  1. Kostja lapse isana, peab tegema endast kõik oleneva, et tema lapsel oleks parem elukvaliteet. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, sest leiab, et hagi on põhjendatud ja kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist seadusega sätestatud minimaalmaas alates 01.11.2019 kuni hageja täisealikseks saamiseni.
  2. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja ja hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. 4

(5)2-19-8940 18. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.