) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus on tutvunud esitatud avaldusega, puudutatud isiku vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja palub kehtetuks tunnistada Pärnu mnt 76, Tallinn korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsus nr 5 osaliselt, s.o soojusenergia kulude jagamise osas. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõue korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 osaliselt, so soojusenergia kulude jagamise osas, tuleb kehtetuks tunnistada ja avaldus rahuldada. Avaldaja ja puudutatud isik jäävad eriarvamusele nõude põhjenduste osas, avaldaja põhjendab nõuet asjaoludega, et korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, mis lubaks küttekulude jagamist erinevalt KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust ja et majanduskava kohane küttekulude jagamine on vastuolus heade kommetega, kuna eluruumide omanike maksekoormus suurem kui seda oleks kaasomandi osa suuruse alusel tehtava jaotuse korral. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja põhjendused piisavad avalduses esitatud nõude rahuldamiseks, küll aga võib avaldaja nõue olla põhjendatud muul õiguslikul alusel. Puudutatud isik leiab, et korteriühistu põhikiri võib olla majandamiskulude maksekohustuste jaotuse osas vastuolus seadusega – kaasomandi osa suurusele vastavast jaotusest erinev jaotus peab olema fikseeritud põhikirjas, mitte jäetud koosoleku otsustada. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 4
) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides, siis tuleks menetluskulud
Võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik on avalduses toodud väited õigeks võtnud ja sellest tulenevalt on kohus avaldaja nõude rahuldanud, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.