RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-12-44594 Määruse kuupäev Tartu,
- detsember 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi R.K. hagi A.O. vastu ühisvara jagamiseks. A.O. vastuhagi R.K. vastu ühisvara jagamiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.O. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja R.K., lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja A.O., lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk Asja läbivaatamise kuupäev
- detsember 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus tsiviilasjas nr 2-12-
- Ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tsiviilasjas nr 2-12-
- Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
- Rahuldada A.O. määruskaebus.
- Vabastada A.O. kassatsiooniastme menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- R.K. (hageja) esitas
- novembril 2012 hagi A.O. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Kostja esitas
- jaanuaril 2014 vastuhagi. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus
- juunist 2005‒
- oktoobrini
- Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et jätta kummagi pangakontol olevad vahendid neile endile ning jagada perekonna huvides võetud laenulepingutest tulenevad kohustused selliselt, et jätta need hageja kanda ja mõista kostjalt välja hüvitis. 2-12-44594
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et abielu oli fiktiivne ning ühisvara koosseis tuleks kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja, seega
- a seisuga. Võetud laenukohustuste täitmise eest vastutab vaid hageja. Vastuhagis tõi kostja esile, et poolte abielusuhted lõppesid
- mail 2006, mil kostja asus Soome tööle bussijuhina. Tsiviilasjas nr 2-06-10772 tehtud kohtumääruse alusel said pooled sundüürnikele ettenähtud hüvitisena 890 000 Eesti krooni (56 816 eurot), kuid see oli mõeldud viiele pereliikmele, äärmisel juhul võiks hageja nõuda enda osa ehk 11 376 euro 27 sendi tagastamist. Kostja palus hüvitise tagastamise nõude osas kohaldada aegumist. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu.
- Harju Maakohus rahuldas
- juuni
- a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, jagas poolte ühisvara ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitisena 5350 eurot. 3.
- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- veebruari
- a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles hageja ainuomandisse jäeti Torimo-Kivimaja kinnistu väärtusega 15 000 eurot ja kostja ainuomandisse sõiduauto Audi A6 Avant väärtusega 300 eurot, kuid tühistas maakohtu otsuse hüvitisnõude, arvelduskontodel oleva raha jagamise ja menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et poolte abielusuhted lõppesid
- oktoobril 2008, ning leidis, et maakohtu otsus on hüvitisnõude suuruse osas ebaõige, sest maakohus jättis arvestamata pangakontodel oleva rahaga abielusuhete lõppemise ajal. 3.
- Harju Maakohus rahuldas asja uue läbivaatamise tulemusena
- märtsi
- a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, jättis laenulepingutest tulenevad kohustused hageja kanda, hageja pangakontol olnud 1923 eurot 68 senti hagejale, kostja pangakontol olnud 4272 eurot 92 senti kostjale ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara hüvitisena 33 050 eurot 92 senti. Maakohus tuvastas, et ühisvara koosseisu kuulusid abielusuhete lõppemise ajal hageja pangakontol olnud 1923 eurot 68 senti ning kostja pangakontol olnud 69 274 eurot 92 senti (65 000 eurot+4274 eurot 92 senti) ning poolte ühiste kohustuste suurus on 9452 eurot 59 senti.
- Kostja soovis maakohtu
- märtsi
- a otsuse vaidlustada. Kostja esindaja sai avaliku e-toimiku (AET) kohaselt maakohtu otsuse kätte
- märtsil
- 4.
- Kostja esitas
- aprillil 2019 maakohtule teate, et sai kohtuotsuse isiklikult kätte ning lõpetas lepingu enda esindajaga. Samal päeval teatas kostja esindaja kohtule esindusõiguse lõppemisest ning palus selgitada kostjale edasikaebamisega seostuvat, sh tähtaegu. 4.
- aprillil 2019 edastati Tallinna Ringkonnakohtule menetlusdokument pealkirjaga „Hagiavaldus“, milles sooviti tühistada Harju Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-12-
- Menetlusdokumendi oli kostja enda e-posti aadressilt saatnud Tallinna Halduskohtule, kes edastas selle ringkonnakohtule. 4.
- aprillil 2019 saatis kostja Riigikohtule e-kirja, milles taotles, et 30-päevast tähtaega apellatsioonkaebuse esitamiseks tsiviilasjas nr 2-12-44594 pikendataks, sest ta on raskelt haigestunud ega suuda apellatsioonkaebust kirjutada. Riigikohus edastas
- mail 2019 taotluse Tallinna Ringkonnakohtule. 2
(6)2-12-44594 4.
- mail 2019 saatis Tallinna Ringkonnakohus kostjale kirja, milles andis kostjale taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva alates nimetatud kirja kättesaamisest. Ringkonnakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev
- aprill 2019, lisades, et
- aprillil 2019 ringkonnakohtusse saabunud dokumenti saab käsitada apellatsioonkaebusena. Kuna apellatsioonkaebus ei olnud tähtaegne, saab kostja
- aprillil 2019 tehtud taotlust käsitada tähtaja ennistamise taotlusena. Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada, miks esitas kostja apellatsioonkaebuse hilinenult, ja tasuda tähtaja ennistamise taotluselt kautsjon. 4.
- mail 2019 saatis kostja e-kirjaga Tallinna Ringkonnakohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Apellatsioonkaebus“, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja selgitas, et ta ei esitanud apellatsioonkaebust enne
- maid
- 4.
- mail 2019 esitas kostja ringkonnakohtule avalduse palvega tühistada halduskohtu edastatud hagiavaldus, kuna see oli mõeldud hagiavaldusena halduskohtusse, ning tõi välja, et ta esitas apellatsioonkaebuse
- mail
- 4.
- mail 2019 sai kostja isiklikult kätte ringkonnakohtu
- mai 2019 kirja ning esitas samal päeval taotluse tühistada nimetatud kiri (määrus). Kostja oli seisukohal, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei ole vaja ennistada, sest tema
- mai
- a apellatsioonkaebus oli tähtaegne, see oli esitatud 24 päeva jooksul alates maakohtu otsuse temale kättetoimetamisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus keeldus
- mai
- a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle, jättis kostja
- aprilli
- a taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda, kuid määras, et apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt, sest apellatsioonkaebus ei olnud tähtaegne. Kuna AET kohaselt sai kostja esindaja maakohtu
- märtsi
- a otsuse kätte samal päeval, pidi kostja esitama TsMS § 632 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse hiljemalt
- aprillil
- Järeldust ei muuda asjaolu, et kostja sai maakohtu otsuse isiklikult kätte
- aprillil 2019, sest TsMS § 321 kohaselt toimetatakse menetlusdokumendid kätte üksnes esindajale, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja. Seetõttu tuleb lugeda, et ka kostja sai menetlusdokumendid TsMS § 217 lg-te 4‒6 kohaselt kätte
- märtsil
- Kostja
- ja
- aprillil ning
- mail 2019 saadetud dokumendid on esitatud hilinemisega ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub TsMS § 67 mõttes alus. Kostja
- aprilli 2019 kirja saab käsitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, kuid kostja ei täpsustanud vaatamata ringkonnakohtu
- mail 2019 saadetud kirjale tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust ega tasunud tähtaja ennistamise taotluselt kautsjonit. Kostja sai ringkonnakohtu
- mai
- a kirja kätte
- mail 2019 ja teatas, et ennistamine ei ole vajalik. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuksid tähtaja ennistamise alused, neid ei sisaldunud ka
- aprillil 2019 saadetud kirjas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3
(6)2-12-44594
- Kostja esitas
- mail 2019 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ja taotluse saada riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks ning vabastada kostja 50 euro suuruse kautsjoni tasumisest. Riigikohus rahuldas
- juulil 2019 tehtud määrusega kostja taotlused riigi õigusabi saamiseks.
- augustil 2019 esitas kostja talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebuse kohaselt andis ringkonnakohus kostjale
- mail 2019 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, paludes täpsustada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseid ning tasuda kautsjon. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras ringkonnakohus seitse päeva alates
- mai 2019 määruse kättesaamisest. Kostja sai määruse kätte
- mail 2019, seega oli tal kuni
- maini 2019 aega puudused kõrvaldada. Kostja leiab, et ringkonnakohus rikkus menetlusõigust, kui ta tegi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse juba
- mail 2019 ehk enne puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist, rikkudes TsMS § 3401 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Ringkonnakohus ei võinud enne puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, vaatamata sellele, et kostja esitas kohtule vastuolulisi taotlusi ja seisukohti.
- Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kohaselt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja kostja määruskaebus rahuldada. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldatakse kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus ning saadetakse asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ringkonnakohus jättis põhjendatult
- mail 2019 tehtud määrusega kostja
- mail 2019 ringkonnakohtule edastatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata ning keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Ringkonnakohus märkis
- mail 2019 tehtud määruses, et ta käsitab
- aprillil 2019 ringkonnakohtule edastatud kostja dokumenti pealkirjaga „Hagiavaldus“ maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusena ning
- mail 2019 ringkonnakohtule edastatud dokumenti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena TsMS § 67 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus selgitas
- mail 2019 tehtud määruses, et tähtaja ennistamise taotluselt tuleb TsMS § 142 lg 3 p 1 kohaselt tasuda kautsjonina 150 eurot ning tuua selgelt välja asjaolud, mis annavad aluse tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks.
- Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja esitas apellatsioonkaebuse hilinenult ning
- mail 2019 ringkonnakohtuni jõudnud kostja taotlust saab käsitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusena TsMS § 67 lg 1 mõttes, kuid ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kostja ei ole põhistanud mõjuvaid põhjuseid menetlustähtaja möödalaskmiseks.
- Kostja on
- mail 2019 ringkonnakohtule edastatud kirjas välja toonud, et ta on raske liitpuudega 100% teovõimeta invaliid, kes ei saa apellatsioonkaebuse kirjutamisega hakkama tervisliku seisundi 4
(6)2-12-44594 tõttu ja taotleb seetõttu ajapikendust (VIII kd, tl 56). Kostja heitis
- ja
- mail 2019 esitatud seisukohtades ringkonnakohtule ette, et talle ei ole antud riigi õigusabi ega tagatud vandeadvokaadist esindajat, ning asjaoluga, et kostja oli maakohtu menetluses (VIII kd, tl 11) ning
- mai 2019 kirja lisana (VIII kd, tl 65) edastanud ringkonnakohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse.
- Sotsiaalkindlustusameti
- septembri
- a otsuses tuvastati kuni
- augustini 2022 kehtiva ekspertiisiotsusega, et kostjal on raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Otsuses tuvastati muu hulgas, et kostjal on raske puude raskusastmele vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted) funktsiooni kõrvalekalle ning keskmise puude raskusastmele vastav vaimse (õppimine ja tegevuste elluviimine) funktsiooni kõrvalekalle. Kolleegium leiab, et mõjuva põhjusena apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks saab käsitada kostja avalduses ja seisukohtades toodut koostoimes Sotsiaalkindlustusameti otsusega, kus tuvastati, et kostjal on raskele ja keskmisele puudeastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle.
- Toimiku materjalidest nähtuvalt selgitas ringkonnakohus kostjale, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb TsMS § 142 lg 3 p 1 kohaselt tasuda kautsjonina 150 eurot, kuid ei nähtu, et kostja oleks kautsjoni tasunud. Kuna TsMS § 149 lg 5 järgi tuleks kautsjon menetlustähtaja ennistamise korral tagastada, puudub menetlusökonoomiast lähtuvalt vajadus kohustada kostjat kautsjonit tagantjärele tasuma.
- Ringkonnakohus tegi ekslikult apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta määruse enne TsMS § 340¹ lg 1 mõttes puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus andis kostjale
- mail 2019 apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse aluseks oleva mõjuva põhjuse täpsustamiseks TsMS § 67 mõttes ning tähtaja ennistamise taotluselt kautsjoni tasumiseks tähtaja seitse päeva alates
- mai 2019 määruse kättesaamisest.
- TsMS § 340¹ lg 2 kohaselt saab kohus jätta kaebuse menetlusse võtmata, kui kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata. Ringkonnakohus on määruses välja toonud, et kostja sai nimetatud määruse kätte
- mail 2019, seega oli kostjal
- maini 2019 aega puudused kõrvaldada. Ringkonnakohus tegi aga apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise ja tähtaja ennistamata jätmise kohta määruse
- mail
- Kuna puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks möödunud, ei olnud ringkonnakohtul TsMS § 340¹ lg 2 ja § 637 lg 1 p 2 kohaselt alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja jätta ennistamise avaldus rahuldamata.
- Asja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks kostjale kõnesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi taotlemise võimalusi selgitanud, samuti võtnud seisukohta riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise kohta, kus oli küll viidatud õigusabile halduskohtumenetluses. TsMS § 217 lg 8 järgi tuleb kohtul selgitada isikule riigi õigusabi saamise võimalust, kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta.
- Asja materjalidest nähtuvalt edastas Tallinna Halduskohus
- aprillil 2019 ringkonnakohtule kostja dokumendi pealkirjaga „Hagiavaldus“, millele olid lisatud ka riigi õigusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis (VIII kd, tl 51‒55). Arvestades, et ringkonnakohus käsitas halduskohtule 5
(6)2-12-44594 esitatud dokumenti apellatsioonkaebusena, oleks ta pidanud täpsustama ka seda, kas sellele lisatud kostja riigi õigusabi taotlus oli esitatud sooviga saada riigi õigusabi käesolevas tsiviilasjas. Lisaks esitas kostja
- mail 2019 ringkonnakohtule dokumendi pealkirjaga „Apellatsioonkaebus“, millele olid lisatud sama halduskohtumenetlusele viitav riigi õigusabi taotlus, majandusliku seisundi teatis, Sotsiaalkindlustusameti otsus kostja puude raskusastme tuvastamise kohta ning konto väljavõte (VIII kd, tl 59‒71). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole ringkonnakohus riigi õigusabi taotlust lahendanud.
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud
- aprillil 2019 edastatud kostja riigi õigusabi taotlusega seostuvat selgitama juba seetõttu, et vaimse puude iseloomust ja raskusastmest lähtudes on ettenähtav, et kostja huvid võivad TsMS § 217 lg 8 mõttes jääda kaitseta. Kuna Riigikohus ennistab kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ning asi saadetakse ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, on kostjal võimalik täpsustada, kas ta taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks apellatsioonimenetluses.
- Riigikohus rahuldas
- juuli
- a määrusega kostja taotlused riigi õigusabi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
- mai 2019 määruse peale määruskaebuse koostamiseks ning kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kolleegium vabastab TsMS § 190 lg 7 alusel kostja määruskaebuse koostamiseks antud riigi õigusabi ja kautsjoni riigituludesse tasumise kohustusest täielikult. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Kai Kullerkupp, Tambet Tampuu 6
(6)