Obsah (8)

§ 423§ 613§ 477§ 667§ 69§ 70§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-133731 Tsiviilasi

§ 423lg 1 p 13 alusel jättis maakohus avalduse läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt allub asi Eesti kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusabilepingut. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette erandliku kohtualluvuse hagita korteriomandiasjade suhtes (

§ 613lg 1 p 1, § 120).

Õigusabilepingus sätestatud kohtualluvuse regulatsioon kohaldub vaid hagimenetlusele. Vene ja Eesti tsiviilkohtumenetlused eristavad hagi- ja hagita menetlust. Hagita menetluses on kõrgendatud kohtukontroll asja üle (

§ 477lg-d 5 ja 7).

Sellises menetluses ei saa teha tagaseljaotsust, mis välistab põhjendamatu nõude rahuldamist. Hagimenetluse asjad on üldjuhul tugevalt seotud koduriigiga ning nende läbivaatamine teise riigi kohtus võib olla võimatu või mõttetu. Eestis on ka päris palju korteriomanikke, kes elavad Venemaal. Sageli menetlevad Eesti kohtud sarnaseid asju lähtudes korteriomandi asukohast. Puudub ühetaoline arusaam, kuidas neid asju lahendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse. 8. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud avalduse

§ 423lg 1 p 13 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel läbi vaatamata.

Viidatud sätte kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).
2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb

§ 613lg 1 p-st 1 ja §-st 120.

Kohtualluvus tähendab

§ 69

lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Eesti kohus võib

§ 70

lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Seega saab õigusabileping tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on Venemaa kodakondsus. Lähtudes tsiviilasja materjalidest ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, et puudutatud isik on Venemaa kodanik. Ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud. Eelneva tõttu kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping.

1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et praegusel juhul ei kohaldu Eesti-Vene õigusabilepingu art 21, kuna tegemist on hagita asjaga. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud (ja ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud), et puudutatud isiku elukohaks on XXX. Ringkonnakohus möönab, et Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 3 viitab kostjale. Samas on praegusel juhul tegemist korteriomaniku vastu esitatud majandamiskulude nõudega. Selline nõue lahendati kuni
2. detsembrini 2017 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel hagimenetluses. Kohtualluvus ei saa sõltuda sellest, kas majandamiskulude nõue lahendatakse hagi- või hagita menetluses.
3. Samas võimaldab Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 arutada asja ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Praegusel juhul ei ole maakohus kindlaks teinud, kas puudutatud isik on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt oli maakohtule puudutatud isiku elukoht teada. Seda arvestades ei olnud maakohtul ülemääraselt keeruline ega koormav küsida puudutatud isikult seisukohta asja lahendamise kohta Eesti kohtus. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb küsida puudutatud isiku seisukohta asja menetlemise kohta Eesti kohtus.
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui puudutatud isik ei ole nõus asja lahendamisega Eesti kohtus, tuleb maakohtul menetlus lõpetada. Sellises olukorras tuleb avaldajal pöörduda oma nõudega Venemaa kohtu poole. Siinkohal jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et sageli menetletakse analoogseid nõudeid lähtudes korteriomandi asukohast. Eelnevalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks ei saa tuleneda

§ 613lg 1 p-st 1 ja §-st 120.

Ringkonnakohus möönab, et majandamiskulude nõude esitamine Venemaa kohtusse võib olla võlausaldaja (eriti aga korteriühistu) jaoks koormav. See ei anna aga alust Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamata jätmiseks. 13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

(koostoimes § 477 lg-ga 1) ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Eelneva tõttu ei ole määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4