RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-16390 Otsuse kuupäev Tartu, 18. detsember 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants K

) § 170 lg 4 teise lause ning võlaõigusseaduse § 100 ja § 108 lg 1 alusel.

1. juuni
2. a määrusega peatas Pärnu Maakohus menetluse osanike
3. juuli
4. a koosoleku korraldamisest tuleneva nõude osas. Hagiavalduse kohaselt kannab

§ 170

lg 4 esimese lause järgi osanike koosoleku korraldamise kulud osaühing.

§ 170

lg 4 teine lause sätestab, et kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda. Kostja on alates

1. oktoobrist 2006 hageja osanik, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 832 eurot, mis moodustab 32,5% hageja osakapitalist. Kuigi hageja varasema praktika kohaselt võtsid äriühingu osanikud otsuseid vastu osanike koosolekut kokku kutsumata, on kostja alates
2. a kevadest asunud äriühingu teise osaniku ning juhatuse liikmete survestamise ja äriühingu tegevuse halvustamise eesmärgil esitama nõudeid äriühingu osanike koosolekute kokkukutsumiseks, sh küsimustes, milles on äriühingu osanikud juba osanike otsused koosolekut kokku kutsumata või koosolekul vastu võtnud. Koosolekute kokkukutsumist taotles kostja kui hageja osanik ning koosolekul otsustati eeltoodud koosolekute korraldamise kulud jätta

§ 170

lg 4 teise lause alusel kostja kanda, vastavalt summades 1620 eurot ja 1980 eurot. Kostja on kulude tasumisest keeldunud. 2. Kostja leidis, et nõude aluseks oleva

§ 170lg 4 eeldused ei ole täidetud.

1. novembril 2016 ja
2. juulil 2017 koosolekul otsust vastu ei võetud, kuna OÜ Krivest Group ei ole õiguspärane osanik. Kostja ei tunnista OÜ-d Krivest Group õiguspärase osanikuna, kuna OÜ-le Krivest Group hageja osaluse võõrandamine oli tehtud ilmse eesmärgiga mh vältida hääleõiguse piirangut ning seetõttu on kõnealune käsutustehing heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kui kohus peaks leidma, et vaidlusaluste koosolekute otsused on hageja osanike otsused, siis sellisel juhul on koosolekutel vastuvõetud otsused, mille sisuks on jätta koosoleku korraldamise kulud kostja kanda, tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 ja

§ 1771

lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu, kuna nende otsuste eesmärgiks on tekitada kostjale kui hageja vähemusosanikule varalist kahju tema vähemusõiguste kasutamise eest. Hageja nõude sisuks ei ole koosolekute korraldamise vajalike kulude hüvitamine, vaid iseenda soovil enda juhatuse liikmete ja enamusosanike kaitseks palgatud advokaatide arvete hüvitamine. Seadusest ei tulene nõuet, et osanike koosolekuid peavad korraldama advokaadid ning selliste kulude hüvitamise nõudmine vähemusosanikult on selgelt pahatahtlik. Koosolekutel vastuvõetud otsused ei määra kindlaks kulude suurust ega volita juhatust seda kindlaks määrama.

1. Pärnu Maakohus rahuldas
2. novembri
3. a osaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
4. novembril 2016 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulud 1620 eurot ja
5. juulil 2017 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulud 1980 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus leidis, et nii
6. novembril 2016 kui ka
7. juulil 2017 toimunud hageja osanike koosolekud kutsuti kokku kostja nõudel ning mõlemal koosolekul otsustati jätta koosolekute korraldamise kulud kostja kanda. Kostja ei ole kulude tasumise nõuet täitnud. 2

§ 170

lg-s 4 sellise kulude osaniku kanda jätmise sätestanud, pidi kostja kulude kandmise kohustuse tekkimisega juba osanike koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisel arvestama ning see ei saanud talle olla üllatuslik. Seda enam, et kostja kutsus koosoleku kokku ka pärast seda, kui eelmise koosoleku kulude kostja kanda jätmise kohta oli otsus juba olemas ning koosoleku algul juhtis teine osanik tähelepanu otstarbetule ressursside raiskamisele. Asjaolu, et kostja peab mingit endiste osanike K. Vestungi ja I. O. Saukkola tegevust hea usu põhimõtte vastaseks, ei muuda hageja esitatud nõudeid hea usu põhimõtte vastaseks. Õigusaktid ei keela osaühingu juhatusel koosoleku korraldamisel abi kasutada ega nõua, et osaühingu juhatus peaks ise osanike koosolekut juhtima. Olukorras, kus kostja on alates osanike erimeelsuste tekkimisest suhelnud hagejaga advokaadi vahendusel ning osalenud hageja osanike koosolekutel vaid teda esindava advokaadibüroo vahendusel, esitades erinevaid nõudeid, on ka hagejal põhjendatud kasutada advokaadibüroo abi koosolekute korraldamisel ja pidamisel. Osanike koosolekute korraldamisel õigusabi kasutamine ning nende kulude väljanõudmine kostjalt kui koosolekud kokku kutsunud osanikult ei ole heade kommete vastane. Osaühingu otsuste vaidlustamisel esitatakse hagi hageja kui äriühingu, mitte koosoleku korraldanud isiku vastu ning osaühingu huvides on, et osanike koosolekud oleks õiguspärased ning nendel vastuvõetud otsused kehtiksid. Seepärast ei ole õigusabi kasutamine koosolekute korraldamisel hagejale etteheidetav. Kohtu hinnangul vastavad esitatud arved õigusabi mahule. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu osaotsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta osaotsusega rahuldatud hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. 3

§ 177lg 1).

Seega ei ole otsuste kehtivuse kindlakstegemisel põhjust hinnata kostja osade üleandmise lepingute kehtivust. Seadus ei reguleeri täpsemalt, kes võivad osanike koosolekul viibida ning õige on väide, et õigusnormid ei piira ega välista nõustajate kaasamist, kui osanikud nii otsustavad. Maakohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus kostja on alates osanike erimeelsuste tekkimisest suhelnud hagejaga advokaadi vahendusel ning osalenud hageja osanike koosolekutel vaid teda esindava advokaadibüroo vahendusel, esitades erinevaid nõudeid, on ka hagejal põhjendatud kasutada advokaadibüroo abi koosolekute korraldamisel ja pidamisel. Ringkonnakohus ei jaga kostja arusaama, justkui olnuks advokaadikulud tehtud eesmärgiga vaielda kostjaga ja takistada temale kuuluvate vähemusõiguste kasutamist. Hageja on selgitanud, et ühingu huvides on see, et osanike koosolekud korraldataks õiguspäraselt ning nendel vastu võetud otsused kehtiksid. See huvi on kantud eesmärgist kostjaga võimalikke õigusvaidlusi ära hoida ja sellega ära hoida ka võimalikke kohtumenetluste kulusid. Seega on maakohus õigesti märkinud, et kuna osaühingu otsuste vaidlustamisel esitatakse hagi äriühingu vastu, võib ühingul puudustega otsuste tõttu tekkida põhjendamatuid menetluskulusid. Eelnevast tulenevalt saab praegusel juhul advokaadi abile tehtud kulusid käsitada koosoleku korraldamiseks tehtud vajalike kuludena, sest need on tehtud eesmärgiga vältida ühingule edasisi ja eelduslikult suuremaid kulusid.

§ 170

lg 4 teise lause järgi ei ole koosoleku korraldamise kulude koosoleku kokkukutsumist taotlenud osaniku kanda jätmise eelduseks, et koosoleku kokkukutsumist taotlenud osanik oleks oma õigusi koosolekute nõudmisel kuritarvitanud. Praeguses asjas ei ole maakohus tuvastanud, et hageja juhatuse poolt

§ 170

lg 4 teise lause alusel tehtud ettepaneku ja selle alusel vastu võetud enamusosaniku otsuse eesmärgiks oleks olnud tekitada alusetult kahju vähemusosanikule. Osaühingus suuremat osalust omava isiku otsus koosoleku korraldamise kulude kandmise kohta ei saa olla vastuolus heade kommetega üksnes seepärast, et osanik, kelle kanda kulud jäeti, on vähemusosanik. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 170

lg 4 võimaldab selliselt kulude kandmise otsustamist ning arvestades eespool toodud põhjendusi osaniku kanda jäetud kulude vajalikkuse kohta, ei ole alust järeldada, et osanike otsus ei vastaks headele kommetele. Asjas ei ole tuvastatud, et ühingu nõude eesmärgiks oleks tekitada osanikule kahju, mistõttu ei ole nõude kohtulik maksmapanek ka vastuolus TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi 3600 euro väljamõistmise nõudes täies ulatuses rahuldamata, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et vaidlusalustel koosolekutel vastuvõetud otsuste kehtivuse kindlakstegemisel ei ole põhjust hinnata osade üleandmise lepingute kehtivust (millega OÜ Krivest Group omandas enamusosaluse osaühingus Krivest). Kostjal on 4

§ 170lg 4 alusel hüvitatavad.

Juhatus peab olema suuteline osanike koosolekut seaduspäraselt korraldama ka advokaadi abi kasutamata, arvestades, et juhatusele kohaldub kõrgendatud hoolsusstandard. Juhatuse ja enamusosaniku omavoli koosoleku kulude sisustamisel rikub

§ 154lg-s 1 sätestatud osanike võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kui enamusosanik nõuab juhatuselt koosoleku kokkukutsumist, ei saa vähemus jätta

§ 170lg 4 alusel kulusid tema kanda.

Tegemist oli toreduslike kulutustega. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et vaidlusalused

§ 170

lg 4 alusel tehtud otsused ei ole tühised

§ 1771lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega.

Otsused jätta koosoleku korraldamise kulud kostja kanda on vastuolus heade kommetega (

§ 1771

lg 1), kuna nende otsuste eesmärgiks on tekitada alusetult kostjale kui hageja vähemusosanikule varalist kahju tema vähemusõiguste kasutamise eest (TsÜS § 138 rikkumine). Nõue kostja vastu ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega TsÜS § 138 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks ja õiguse edasiarendamiseks. Puudub kohtupraktika

§ 170lg 4 kohaldamise kohta.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja sai ringkonnakohtu otsuse kätte juba
2. mail 2019, kostja lepinguline esindaja võttis ringkonnakohtu otsuse e-toimiku vahendusel vastu alles
3. juunil
4. Kostja on oma õigusi kuritarvitades esitanud kassatsioonkaebuse alles
5. juulil
6. Kuna kostja sai ringkonnakohtu otsuse kätte juba
7. mail 2019, on ta esitanud kaebuse hilinenult. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostjal puudub õigustatud huvi hageja osaluste võõrandamistehingute tühisusele tugineda. Väär on kostja seisukoht, et õigusabikulud ei ole käsitatavad osanike koosoleku korraldamise kuludena. Samuti ei ole õige väide, et otsused on vastuolus heade kommetega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu otsus kui ka maakohtu osaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Asjas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu
9. novembril 2016 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulude (1620 eurot) ja
10. juulil 2017 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulude (1980 eurot) väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb jätta hageja kanda.
11. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et ekslik on hageja väide, et kostja esitas kassatsioonkaebuse hilinenult. Asja materjalide kohaselt võttis kostja lepinguline esindaja ringkonnakohtu otsuse e-toimiku vahendusel vastu
12. juunil
13. Kostja esitas kassatsioonkaebuse
14. juulil
15. TsMS § 670 lg 1 kohaselt võib kassatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, 5

§ 170lg 4 esimese lause järgi kannab osanike koosoleku korraldamise kulud osaühing.

Üldjuhul jäävad osanike koosoleku korraldamise kulud seega osaühingu kanda.

§ 170

lg 4 teine lause sätestab aga, et kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda. Kolleegium leiab, et koosoleku korraldamise kuluks

§ 170

lg 4 mõttes saab lugeda nt koosoleku paiga kasutamise kulusid ja kutsete saatmise kulusid. Hageja nõudis kostjalt koosoleku korraldamise kuludena Advokaadibüroo Jesse & Kalaus advokaatide osutatud õigusteenusega seotud kulu hüvitamist. Kolleegium leiab, et advokaaditasu ei ole kuluks, mille hüvitamist saaks

§ 170

lg 4 teise lause alusel nõuda koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanikult. Kostja on põhjendatult viidanud sellele, et osaühingu juhatus peaks olema üldjuhul võimeline ise osanike koosolekut seaduspäraselt korraldama ehk advokaadi osalemine osaühingu osanike koosolekul ei ole hädavajalik. Kolleegium nõustub iseenesest ringkonnakohtuga selles, et advokaatide kasutamine on osaühingu koosoleku korraldamisel lubatav. Samas ei saa õigusteenuse eest tasutut jätta osanike enamuse otsusega nende osanike kanda, kes taotlesid koosoleku kokkukutsumist. Kostja on viidanud õigustatult sellele, et kui lugeda advokaatidele makstav tasu

§ 170

lg 4 teise lause mõttes koosoleku korraldamise kuluks, mida saab jätta koosoleku korraldamist taotlenud osaniku kanda, siis võimaldab see enamusosanikel vähemusosanikke meelevaldselt survestada, et viimased ei nõuaks osanike koosoleku kokku kutsumist.

1. Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud ka sellele, et
2. novembril 2016 ja
3. juulil 2017 hageja koosolekul otsuseid vastu ei võetud, kuna OÜ Krivest Group ei ole hageja osanik. Kostja ei tunnista OÜ-d Krivest Group hageja osanikuna, kuna OÜ-le Krivest Group hageja osaluse võõrandamine oli tehtud ilmse eesmärgiga mh vältida hääleõiguse piirangut ning seetõttu on kõnealune käsutustehing heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-11216 on Riigikohus
4. novembril 2019 samade poolte vahel teinud otsuse, kus on leitud, et K. Vestungi ja I. O. Saukkola osade mitterahalise sissemaksena OÜ-le Krivest Group üleandmise käsutustehingud olid heade kommete vastased, kuna K. Vestung ja I. O. Saukkola soovisid vältida hääleõiguse piirangut ja pikemas perspektiivis oli osade OÜ-le Krivest Group üleandmise eesmärk tõrjuda I. Rohtla kui vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Kolleegium on samas otsuses mh leidnud, et tühiste käsutustehingute tagajärjeks on see, et OÜ Krivest Group ei ole saanud osaühingu Krivest osanikuks, kuna osad ei ole K. Vestungilt ega I. O. Saukkolalt OÜ-le Krivest Group üle läinud. Kuna OÜ Krivest Group ei ole osaühingu Krivest osanikuks saanud, siis ei ole
5. novembri
6. a ja
7. juuli
8. a koosolekul otsuseid vastu võetud, sest otsuste tegemisel osales üksnes isik, kes tegelikult ei olnud osaühingu Krivest osanik (vt Riigikohtu
9. novembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p-d 20–22). 6