2-18-17322/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-17322 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mai

1. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A.-J. S. hagi G. K. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 24.04.2019 Menetlusosalised Hageja: Hageja seaduslik esindaja A.-J. S. (ik xxx, elukoht: xxx) A. S. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post:xxx) Hageja lepinguline advokaat Katrin Paulus esindaja G. K. (ik xxx, elukoht avalduses: xxx; registreeritud elukoht: xxx e-post xxx) Kostja: Kostja lepinguline I. V. esindaja RESOLUTSIOON
2. Rahuldada osaliselt A.-J. S. hagi G. K. vastu elatise nõudes.
3. Välja mõista G. K.lt (ik xxx) alates 14.11.2018 kuni 31.12.2018 igakuise elatisena 250 (kakssada viiskümmend) eurot A.-J. S. ülalpidamiseks ja alates 01.01.2019 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuni A.-J. S. täisealisuseni, so kuni xxx või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A. S. arveldusarvele AS SEB pangas nr xxx.
4. Välja mõista G. K.lt tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 1.03.2018 kuni 1.11.2018 summas 2000 (kaks tuhat) eurot.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
6. A.-J. S. esitas oma seadusliku esindaja A. S. kaudu 14.11.2018 Viru Maakohtule hagi G. K. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sündis xxx a. hageja A.-J. S. A. S. kooselust kostjaga. Alates 2018 a. märts ei ela kostja enam perega koos ning ei võta enam osa hageja ülalpidamisest. Hageja on täielikult oma isa A. S.a ülalpidamisel. Kostja on kandnud hageja esindaja arvele 100 eurot lapse toetuseks 12.06.2018 märgistusega „A.ile raha“. Hageja esindajale teadaolevalt kostja töötab. Hageja palus, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatisraha seadusega sätestatud miinimumsummas 250 eurot. Samuti elatisraha tagantjärgi alates 1.03.2018 kuni 1.11.2018 summas 2250 eurot.
7. Kostja G. K. vaidles oma vastuses hagile osaliselt vastu. Kostja vaidlustas vastuses hagejale tehtavaid kulutusi. Hageja seadusliku esindaja poolt märgitud kommunaalmaksed, kulutused toidule, kulutused transpordile, sidekulud, riietele ja jalanõudele on ebaselged ning märkimisväärselt kõrged. Hageja seaduslik esindaja on pelgalt kirjeldanud kulutusi enda ülalpidamisele, millised pole kuidagi seostatavad kulutustena lapse peale. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud kulutusi. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last A. K., ik xxx ja M. K., ik.xxx. Kostja pidas põhjendatud elatise suuruseks 50 eurot kuus. Ajavahemikul 09.11.2018-11.11.2018 ja 15.11.2018-16.11.2018 viibis hageja kostja juures. 20.12.2018 oli hagejal lasteaias jõulupidu ja kostja võttis samuti sellest osa. Peole jõudmiseks rentis kostja sõiduki, sõitmaks xxx, kus hageja käib. Hageja on viibinud kostja juures: 26.12.2018-30.12.2018; 18.01.2019-20.01.2018; 25.01.2019-27.01.2019; 08.02.201910.02.2019 ja 01.03.2019-03.03.
8. Seega hageja viibib kostja juures kaks nädalavahetust kuus. Sel ajal, kui hageja viibib kostja juures, on viimane aktiivselt veetnud hagejaga aega, mida tõendavad vastusele lisatud arved. Lisaks ostab kostja alati hagejale uusi riideid. Kuna hageja on alles kolmeaastane, on kostja ostnud ka mänguasju, arendamaks last igakülgselt. Kostja kannab kulusid ka kahe teise lapse ülalpidamisega seoses. Tütar A. K. osaleb treeningutel, mille maksumus on 130 eurot. A. kuludeks on ka igakuine makstav kindlustusmakse summas 18,63 eurot ning A. osalemine X OÜ täiendkoolitustel summas 250 eurot. M. K.le tasub kostja igakuiselt taskuraha summas 50 eurot, kooli pikapäevarühma lisatasu summas 40 eurot ja kooli toitlustuse eest summas 34,20 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulutused korteri üüri eest summas 350 eurot, üüritava korteri kommunaalkulud, mis viimase nelja kuu jooksul on jäänud vahemikku 96 eurot kuni 126 eurot, kulutused sidevahendile summas 192 eurot ja kulutused üüritava korteri teleteenuste eest summas 33,98 eurot . Kostja hinnangul ei ole käesolevas asjas täidetud elatise väljamõistmise eeldused.
9. Kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagis toodud seisukohale. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema kuupalk on ca 1500 eurot. Novembris 2018 a. laps viibis ema juures 3 ööd, aprillis oli laps ema juures 9 päeva. Keskmiselt on laps ema juures 5-6 päeva kuus. Hageja seaduslik esindaja vaidles kostja väidetele vastu- hageja viibib ema juures reedest pühapäevani ja üle nädala 4 ööd kuus. A.-J.ile ostab siiski riideid ja kõike vajaliku asju lapse 2 isa. Kostja on ostnud peale elatishagi esitamist lapsele ühe komplekti (müts, jope, alusriided ja kindad) ning aprillis kaks mütsi, jope, jalanõud, fliisi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
11. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on kostja hageja emana kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
12. Vaidlus puudub selle üle, et: 1) hageja sündis xxx A. S. ja G. K. kooselust, so kostja on hageja ema; 2) hageja elab alaliselt oma isa A. S. elukohas ja kostja elab neist lahus; 3) lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last: A. K. ja M. K.. Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 lg.1 määras. Maakohus on seisukohal, et juhul kui alaealisele lapsele nõutakse elatist PKS 101 lg.1 määras, puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks.
13. PKS § 102 lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist Maakohus tuvastas kohtuistungil, et kostja on suuteline tasuma hagejale elatist elatise minimaalmääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel elatise minimaalmääras ei jää ka ülejäänud kostja ülalpidamisel olevat kaks alaealist last hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kahtlemata tuleb aga kostjal kaaluda seni temaga koos elavatele lastele tehtud kulutuste suuruse põhjendatust ning teha võib-olla muudatusi ka enda elukorralduses. Tänase elukorralduse kohaselt peab kostja põhjendatuks kuludeks A. K.le enam kui 398,63 eurot kuus (arvestus ilma toidule ja riietusele tehtava kulutuseta) ja M. K.le enam kui 124 eurot kuus (sh 50 eurot kuus taskurahana). Hagejale põhjendatud kuluks peab kostja kõigest 50 eurot kuus ehk siis sama palju kui ta annab tütar M.le igakuiselt taskuraha. Kostja ei suutnud kohut veenda, et hagejaga kohtumiseks on kõige soodsam lahendus auto rentimine (PkS § 102 lg.2). Vaatamata kohtuistungil esitatud küsimusele, ei pidanud kostja vajalikuks selgitada kas ta saab A. ja M. ülalpidamiseks elatist ka tütarde isalt. Maakohus on seisukohal, et selline käitumine viitab kostja soovile mitte avaldada kohtule ülevaadet oma tegelikust varanduslikust olukorrast. Sellega rikub kostja PkS § 104 sätestatud kohustust anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Maakohus selliseid mõjuvaid põhjuseid kostja puhul ei tuvastanud. 3
14. Tagasiulatuva ülalpidamise nõue Hageja palub välja mõista G. K.lt tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 1.03.2018 kuni 1.11.2018 summas 2250 eurot, so kaheksa kuu eest. Elatise minimaalmäär 2018 a-l oli 250 eurot kuus, seega põhjendatud tagasiulatuv nõue kaheksa kuu eest on 2000 eurot (8 x 250 eurot=2000). Maakohus rahuldab selle nõude osaliselt summas 2000 eurot.
15. Kostja vastuväidete kohaselt elab hageja kostja juures keskmiselt 5-6 päeva kuus ning kostja on kandnud kulusid seoses lapsele riietuse ja mänguasjade ostmisega ning meelelahutusele kui laps on ema juures. Hageja seaduslik esindaja nimetas seda väidet ebatäpseks ja kinnitas, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 4 ööd kuus. Maakohus leiab, et asjaolu, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 4 ööd, aeg-ajalt lapsele riietusesemete ja mänguasjade ostmine või kulutuste tegemine lapsele mõeldud meelelahutuseks, ei anna alust elatise nõude vähendamiseks. Vanem, kelle juures laps alaliselt elab, kannab lisaks lapse toitlustamisele ka muid lapsega seotud kulutusi kuu või aasta lõikes, seega lapse viibimine teise vanema juures 4 ööd kuus, aeg-ajalt lapsele riietusesemete ja mänguasjade ostmine või kulutuste tegemine lapsele mõeldud meelelahutuseks, ei muuda olulisel määral lapsega koos elava vanema keskmisi ülalpidamis kulusid. Menetluskulude jaotus
16. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
17. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2019 kohtuotsusega 4