← Eesti

2-19-109919/9

Obsah (8)§ 415§ 444§ 468§ 407§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1099

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3), tunnistades selle

§ 468lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on elektrooniliselt kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt 1 996,27 euro (põhivõlg 1 690,47 eurot, intress 127,65 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja 19.07.2019 seisuga viivis 128,15 eurot) ja edasiulatuva viivise väljamõistmist määraga 17,90% aastas tulenevalt hageja ja kostja vahel 23.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus 569,68 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 319,68 eurot). Svea Inkasso OÜ on osutanud Svea Finance AS-le õigusabi kolme tunni ulatuses (tunnitasuga 90 eurot), mille eest on Svea 2

(3)2-19-109919 Finance AS-le esitatud arve summas 324 eurot (käibemaksuga). 2019. aastal on Svea Finance AS-l õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 8% sisendkäibemaksust, kuludesse tuleb kanda 92% käibemaksust. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena standardset vormi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, sest hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive. Arvestades osalist käibemaksu tagasiarvestust (käibemaks 20 eurot, 20 × 92% = 18,40) tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 368,40 eurot (riigilõiv 250 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 118,40 eurot).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.