) § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Abiprokurör Alice Simm Süüdistatav Rando Rae isikukood 39707270246, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, xxx, töökoht X OÜ, kliendihaldur, elukoht xxx. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, mis jäeti
Katseaja pikkuseks määrati 2 aastat ja 4 kuud, katseaja lõpp 20.10.2019. Kahtlustatavana kinni peetud 02.02.2019, tõkendina kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja Kersti Põld. Kannatanu K. P. RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3; § 311; § 313;
Süüdi tunnistada Rando Rae
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Rando Raele karistuseks 2 (kahe) 2 aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1 järgi arvestada Rando Rae eelvangistus 02.02.2019 (1 päev) karistusaja hulka. Rando Rael tuleb seega kanda 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. 4. Suurendada
lg 2 alusel Rando Raele käesoleva otsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista Rando Raele lõplikuks liitkaristuseks 4 (nelja) aasta, 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. 5.
§-de 74 lg-te 3 ja 5, 75 lg 2 p 9 alusel jätta Rando Raele mõistetud liitkaristus, 4 (nelja) aasta, 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus, tingimisi kohaldamata juhul, kui Rando Rae ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohaldada Rando Rae suhtes kooskõlas
6. Rando Rae peab katseajal järgima
lg-tes 1 ja 2 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 6.1 elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; 6.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järgi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 6.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6.7 ei oma või tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 6.8 ei suhtle narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (v.a lähisugulased). 7.
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik M. N. 02.02.2019 ettekanne koos fotodega (tlk. 2-4); - Patsiendi EMO kaart (tlk. 5-6); Asitõendi vaatlusprotokoll (tlk. 8-9); Kannatanu K. P. ütlused (tlk. 10-12); Kannatanu 02.02.2019 läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (tlk. 14-18); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale koos kannatanu haiguslooga ja patsiendi EMO kaardiga (tlk.21; 24-25); Isiku ekspertiisiakt nr 19E-PÕI0033 (tlk. 32-37); Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk. 40-46); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk. 49-51); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk. 54-66); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk. 68-88); Tunnistaja, abipolitseinik L. V. ütlused (tlk. 92-94); Tunnistaja, X administraator S. G. ütlused koos kuvatõmmistega vestlusest kliendiga ja toa broneeringust (tlk. 95-100); Tunnistaja R. K. ütlused koos skeemiga sündmuskohast ja e-kirja teel edastatud fotodega (tlk. 101-109); 4 - Tunnistaja C. M. ütlused (tlk. 110-113); Tunnistaja C. M. ütlused (tlk. 114-117); Tunnistaja K. K. ütlused koos e-kirja teel edastatud fotoga kannatanust (tlk. 118-122); Tunnistaja E.V. ütlused (tlk. 123-125); Tunnistaja S. K.i ütlused (tlk. 126-129); Tunnistaja A.-E. H. ütlused (tlk. 131-134); Tunnistaja M. S. ütlused (tlk. 135-137); Tunnistaja K.-L. A. ütlused (tlk. 138-140); Tunnistaja R. A. ütlused (tlk 142-144); Tunnistaja H. K. ütlused (tlk. 147-148); Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk. 179-180); Kiirabikaart (tlk. 186); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk. 187); Isiku läbivaatuse protokollid koos fototabelitega (tlk. 181; 188-191; 192-198); Kahtlustatava Rando Rae ütlused (tlk. 200-204); Täiendavad tõendid ja iseloomustavad andmed: Karistusregistri teatis (tlk. 206-207); Harju Maakohtu 21.06.2017 otsus nr 1-17-5241 (tlk. 220-222); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale (tlk. 216-217); Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Rando Raele süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Taotles Rando Rae süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. Rando Rael tuleb ära kanda 2 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus.
lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, so 1 päev (02.02.2019) ning mõista karistuseks 2 aasta, 7 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks 4 aasta, 3 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus.
alusel jätta mõistetud liitkaristus, so 4 aasta, 3 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus, tingimisi kohaldamata juhul, kui Rando Rae ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Samuti määrata Rando Raele
Mittevaraline kahju jätta kohtu otsustada Kanntanu seisukoht: Sobib prokuröri poolt taotletud karistus. Hagi osas jääb samale seisukohale. Süüdistatava seisukoht: Rando Rae tunnistas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast süüdi, nõustub asja arutamisega lühimenetluse korras. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Lisas, et hagi osas räägib kaitsja, kuid varalise kahju osas võtab hagi õigeks. Viimases sõnas ütles Rando Rae, et kahetseb toimepandut ning loodab, et ei pea kunagi enam sellisesse situatsiooni sattuma. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, kuid leiab, et see vastab
Varalise hagi osas ei vaidlusta, mittevaraline kahju osas lisas, et selle võiks jätta rahuldamata või rahuldada see 100 euro ulatuses. Kohtu seisukoht: 5 KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Rando Raele heidetakse kriminaalasja raames ette seda, et ta lõi 02.02.2019 kella 01.30 ajal xxx maja juures toimunud kakluse käigus K. P.le noaga selga, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse, mis oli eksperdi hinnangul eluohtlik. Kriminaalasjas ei vaieldud kordagi selle üle kas süüdistatav lõi süüdistuses märgitud ajal, kohas ja esemega kannatanut ning millised vigastused tekkisid löögi tagajärjel. Kriminaalasjas vaieldi selle üle, millise raskusastmega vigastuse tekitamisele oli suunatud süüdistatava tahtlus, so kas Rando Rae tegevus tuleks kvalifitseerida
lg 1 p 1 järgi või
Kakluse toimumise fakt ja selle käigus kannatanu noaga löömine on kohtu hinnangul tõendatud süüdistatava Rando Rae, kannatanu K. P. ja tunnistajate ütlustega ning järgmiste asjas kogutud kirjalike tõenditega: asitõendi vaatlusprotokoll, kannatanu läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, sündmuskoha vaatlusporotkoll koos fototabeliga. Tervisekahjustus ning selle iseloom nähtub isiku ekspertiisiaktist nr 19E-PÕI0033 ja kannatanu meditsiinidokumentidest. Tõendite hindamisse puutuvalt nõustub kohus kaitsjaga selles, et kahtlemata tuleb isikuliste tõendiallikate ütlustesse suhtuda teatud reservatsioonidega: kahe noortekamba kokkupõrkel tekkinud üleüldise kakluse puhul on võrdlemisi tavapärane, et isikute ütlused lahknevad ja nende sisu sõltub sellest kummal pool keegi oli. Samas jätab kaitsja antud asjas kohtu hinnangul tähelepanuta selle, et süüdistatava ütlused ei riimu päris kõiges nn tema poolel olnud tunnistajate ütlustega ja on tulenevalt nendest vastuoludest kohtu hinnangul ennastõigustavad. Kriminaalasjas üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütluste järgi sai kaklus alguse süüdistatava Rando Rae ja tunnistaja S. K.i omavahelisest konfliktist. Süüdistatav Rando Rae märkis, et tüli tunnistajaga tekkis viinalonksu pärast – ta jõi ühe ürituse käigus alkoholi ära ning S. K. oli seisukohal, et süüdistatav pidanuks eelnevalt luba küsima. Tunnistaja R. K. ütlused lonksust tekkinud tüli kohta riimuvad süüdistatava sõnadega, kuid R. K. täpsustas, et S. K.i viha tegelik põhjus võis olla tingitud sellest, et süüdistatav oli intiimsuhetes tunnistaja endise tüdruksõbraga. Süüdistatava ja tunnistaja S. K.i tüli oli pikaajalisem – mõlema ütlused riimuvad selles, et enne süüdistuses kirjeldatud kokkupõrget käis tunnistaja koos sõbraga Rando Rae töökohas omavahelisi suhteid klaarimas. Rando Rae töökohas käimist kinnitas ka S. K.i sõber R. A.. Kahtlemata lahknevad ütlused selles, et süüdistatava jutu järgi käisid tunnistajad tema töö juures praktiliselt iga päev, tunnistajate sõnul piirdusid nad ühekordse visiidiga. Kohus nendib, et olenemata sellest kas tunnistajad käisid süüdistatavat kimbutamas ühe või mitu korda, olid omavahelised suhted enne süüdistuses kirjeldatud sündmust ilmselgelt halvad. Kriminaalasjas üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtub, et nii Rando Rae kui S. K. suhtlesid enne kaklust kolmandate isikute kaudu ja vahetult, mõlemad olid tarvitanud alkoholi ja ärplesid vastastikku – kahtlemata ei saa asjas rääkida sellest, et kakluse initsieeris konkreetselt üks või teine osapool. Tunnistaja S. K.iga kaklusest osa võtnud noorte ütlustest nähtub, et nad arvestasid võimaliku füüsilise vägivallaga. Vaatamata sellele, et süüdistatava sõnul otsustas ta tunnistajaga kokku saada ja jama ära klaarida (kohtule arusaadavalt viitas süüdistatav sellele, et ta soovis seda teha vägivalda kasutamata) siis tunnistaja R. K. selgitas oma ütlustes, et Rando Rae kaasas talle tundmatu M.-nimelise poisi eesmärgil minna xxx ja kakelda, tunnistaja märkis lisaks, et Rando oli purjus ja arvas endast väga palju, mõtles, et saab S.ist jagu. Tunnistaja M. S. märkis samuti, et Rando Rae muutus teel sündmuskohale järk-järgult agressiivsemaks, öeldes et võib peksa saada ja ise ka anda. Kohtu hinnangul on isikuliste tõendiallikate ütlustega tõendatud, et nii süüdistatav kui tunnistaja kaasasid omavahel kokku lepitud kohtumisele kolmandaid isikuid, Rando Rae ja S. K. pidasid 6 mõlemad võimalikuks, et kohtumisel läheb kakluseks. Tunnistaja A.-E. H. ütlustega on tõendatud, et ta viibis 01.01.2019 õhtul xxx, peale tema oli seal seltskond noori, nad tarvitasid koos alkoholi. Tunnistaja mäletamist mööda korraldas seltskonnas olnud Rando Rae kokkusaamise S. K.iga ja nad hakkasid taksoga kesklinna sõitma. Tunnistaja sõnul oli tal kaasas kokkupandav taskunuga ca 5cm pikkuse teraga, mis avanes nupule vajutades ning Rando Rae küsis tema käest korduvalt seda nuga enda kätte ja ta lõpuks andis selle süüdistatavale siis, kui nad taksost väljusid. Tunnistaja oli veendunud, et ta ei andnud nuga Rando Raele oma initsiatiivil vaid süüdistatav küsis seda. Süüdistatav Rando Rae seevastu selgitas, et tunnistaja andis talle noa ja rõhutas seejärel oma ütlustes korduvalt, et tema nuga ei küsinud. Süüdistatava ja tunnistaja A.-E. H.ga samas taksos viibinud R. K. ei mäletanud, kas taksos oli noast juttu, kuid tunnistaja nägi, kuidas A.-E. H. andis peale taksost väljumist noa Rando Raele ja märkis, et A. ei öelnud nuga andes Randole midagi vaid näitas, kuidas see lahti käib. Taksos viibinud tunnistaja M. S. nentis, et tema oli telefonis ja noa üleandmist täpselt ei mäleta, kuid pigem küsis Rando A.ilt kas viimasel on nuga kaasas, hiljem küsis A. kas Rando tahab siis nuga, kuid initsiatiiv noa küsimiseks tuli kindlasti Randolt ning viimane võttis seda mitu korda jutuks. Kohtu hinnangul ei ole Rando Rae ütlused seega täielikult usaldusväärsed osas, mis need puudutavad noa küsimist. Kohus nendib, et Rando Rae versioon selle kohta, et tunnistaja A.-E. H. andis talle noa hoolimata sellest, et tema seda kordagi ei küsinud, ei ole päris tõene. Kakluses osalenud ja seda pealt näinud isikuliste tõendiallikate ütlustega on kohtu arvates tõendatud, et sündmuskohal läks kohe nö andmiseks. Süüdistatav Rando Rae, kannatanu K. P., tunnistajad R. K., C. M., S. K., M. S., K.-L. A., R. A. ja H. K. andsid kõik riimuvaid ütlusi selle kohta, et kohe kui kaks kampa kohtusid, läks kakluseks. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust ja samuti ei ole võimalik ilma videosalvestiseta üheselt tuvastada seda kes keda esimesena lõi. Tunnistaja S. K.i nö kambas olnud inimeste sõnul alustas rünnakut süüdistatava kamp (vt nt C. M., S. K.i, K.-L. A. ja H. K. ütlused), Rando Rae seltskonna sõnul oli vastupidi (vt nt M. S., A.-E. H. ütlused). Valmidus kakelda oli kohtu arvates mõlemapoolne: esimesena võis lüüa tunnistajate sõnul järjest agressiivsemaks muutunud Rando Rae või keegi tunnistaja S. K.i kambas olnud ja kaklusega juba eos arvestanud inimestest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Rando Rae lõi kakluse käigus noaga kannatanu K. P.le selga. Süüdistatav põhjendas löömist sellega, et ta nägi kuidas sõber on pikali maas ja keegi sõbra peal, siis ta lõi tundmatut isikut noaga selga. Kannatanu K. P. mäletas seda, et ta lõi ühte halli värvi jopes olevat noormeest, samuti ka Rae nimelist isikut. Kannatanu sõnul tundis ta ühel hetkel tugevat valu seljas, kuid ta keskendus kaklusele, sest adrenaliin oli sees. Süüdistatava noalööki nägi pealt ka tunnistaja S. K., kes reageeris süüdistatava kannatanust eemale rebimisega. Süüdistatava, tunnistajate R. K. ja M. S. ütlustega on tõendatud, et tema oli see sõber, kelle kaitsmiseks süüdistatav enda väitel kannatanut noaga lõi. Süüdistatava sõnul oli sõbra nimi, keda kannatanu ründas, M.. R. K. selgitas, et süüdistatav rääkis talle pärast kaklust, et lõi noaga M.ga kakelnud inimest, sest tahtis M.t aidata. Tunnistaja M. S. osas märgib kohus esmalt, et tunnistaja A.-E. H. sõnul oli M. R. kutsel xxx olengule saabudes kaine ja tema nähes midagi ei joonud. Sama kinnitas M. Š. ise, öeldes uurijale, et läks xxx A.i kutsel pidu panema, kuid ta oli minnes täiesti kaine ja sel õhtul ta alkoholi ei tarvitanud. Seega on kohtu hinnangul mõistlik eeldada, et tunnistaja tajus sündmust adekvaatselt. Samuti kuulus tunnistaja M. S. nö Rando Rae kampa, so tunnistaja ei kuulunud vastasleeri, mis annaks alust arvata, et tunnistaja võib oma ütlustes tegelikkust moonutada, soovides näidata süüdistatavat halvemas valguses. Süüdistatava sõnul abi vajanud ründe osas selgitas M. S., et talle hüppas peale üks poiss, ta libises ja 7 kukkus ning nad rüselesid - alguses oli poiss tema peal ja siis vastupidi. M. S. kinnitas, et ta ei hüüdnud sel ajal appi ega eeldanud, et Rando võiks teda noaga kaitsma tulla. Tunnistaja sõnul tõusis ta lõpuks püsti ja poiss talle järgi ei tulnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud tal pärast rüselust mittemingisuguseid vigastusi peale kriimustuse. Seega ei palunud ega vajanud M. S. enda sõnul sel hetkel mittemingisugust abi ning tunnistaja vigastusi silmas pidades ei olnud kannatanust lähtuv rünne ka ülemääraselt intensiivne. Kohus ei välista, et süüdistatav kujutas omale sel hetkel ette M. S. abivajadust, kuid uuritud tõendite järgi sellist abi, mida otsustas anda süüdistatav, tunnistaja sel hetkel ei vajanud. Kannatanu K. P. sõnul sai ta noahaavast teadlikuks alles siis, kui tüdrukud nägid tema veriseid riideid. Ta võttis riided ära, siis nähti tema seljal noahaava. Ta läks kõhuli voodi peale ja kohale kutsuti kiirabi. Haava kannatanu seljal nägid tunnistaja R. K., C. M., K. K., EL. V., K.-L. A., R. A. ja H. K.. Kiirabikaardi järgi hospitaliseerit K. P. 02.02.2019 kiirabiga noavigastuse tõttu. Läbivaatusel tuvastati kannatanul tuvastati noahaav rindkere piirkonnas, 11. rinnalüli kaare tagaosas luuvigastus, väike luudefekt 9. ja 10. rinnalüli proc. spinosuses, lülisambakanalis õhk, 9. ja 10 rinnalüli kõrgusel paremal nahadefekt-haav, paremal pool nahaaluses rasvkoes ning seljalihaste vahel õhumullid. Patsiendi EMO kaardi kohaselt toodi 02.02.2019 kella 02:07 ajal kiirabiga EMOS-sse K. P.. Kannatanul tuvastati 11.rinnalüli kaare tagaosas vigastus, 6 mm luukild nihkunud-1-2 mm lülisambakanalisse, väike luudefekt ka 9. ja 10. rinnalüli proc.spinosuses, õhk lülisambakanalis, 9. ja 10. rinnalüli kõrgusel paremal nahadefekt-haav, paremal pool nahaaluses rasvkoes ja õhumullid seljalihaste vahel. Isiku kohtuarstlikus eksperiisiaktis nr 19E-PÕI0033 (tlk. 32-37) on ekspert jõudnud arvamusele, et K. P.l esines lülisambakanalisse ulatuv torke-lõikehaav paremal pool seljal koos lülisamba IX-XI rinnalüli vigastusega, nahamarrastused koos punetusega labakätel selgmiselt ning nahamarrastused paremal põlvel. Kõik eelpool nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud eksperiisimääruses näidatud ajal. Torke-lõikehaav seljal on tekitatud löögistteravaservalise lõikevahendiga, milleks võis olla nuga, haavakanali suund on tagant ette. Nahamarrastused ja punetus labakätl ning nahamarrastused paremal põlvel võisid olla saadud löökidest kõva tõmbi esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Torke-lõikehaav seljal on eksperdi hinnangul eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on lülisambakanalisse ulatuva vigastusega.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Valitseva arvamuse kohaselt on oht elule põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene ilma meditsiinilise abita sureks; oht kannatanu elule peab tulenema otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, st. tegemist peab olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanule tekitatud tervisekahjustuse eluohtlikkuse tuvastamiseks läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 19E-PÕI0033 nähtub, et kannatanule tekitatud lülisambakanalisse ulatuv torkelõikehaav paremal pool seljal koos lülisamba IX-XI rinnalüli vigastus on eluohtlik tervisekahjustus (tlk.32-37). Kaitsja hinnangul ei täida Rando Rae käitumine
lg 1 p 1 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid ning tõendite põhjal ei ole kanntanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine Rando Rae tahtlusega kaetud. Kaitsja tugineb kehtivale kohtupraktikale, mille järgi on 8 oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes
§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o
Kohus märkis, et samas lahendis andis riigikohus juhised, millistele pidepunktidele tuginevalt peaks kohtud jaatama isiku vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Riigikohus leidis, et eelkõige tuleks tuvastada kas isik pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused. Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (otsuse p 15). Kaitsja tugines Rando Rae tahtluse hindamisel eelkõige sellele, et noaga löömine toimus kaklusolukorras, kus süüdistataval ei olnud mahti oma tegude üle järgi mõelda, noatera oli ca 5cm pikk ning süüdistatav ei pidanud oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ega möönnud, et noalöögi tagajärjel saabub kannatanule eluohtlik vigastus. Kohus nendib, et kriminaalasjas ei ole kahetsusväärselt võimalik tuvastada, millise noaga süüdistatav kannatanut lõi. Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtub, et nuga jäi sündmuse järgselt kadunuks: sündmuskohalt seda ei leitud (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll), keegi sündmuspaigal kakelnud inimestest seda oma sõnul kaasa ei võtnud. Ekspert ei osanud löögiriista pikkuse kohta arvamust avaldada, sest vigastuse fotografeerimisel ei kasutatud mõõtkava ja meditsiinidokumendis puudus haava üksikasjalikum kirjeldus (vt ekspertiisiaktis eksperdi arvamuse p 2). Tera pikkuse osas on nuga näinud tunnistajad R. K. ja M. S. öelnud, et see võis olla ca 5cm, tunnistaja H. K. arvates võis nuga olla ca 10 pikkuse teraga. Nuga kasutanud süüdistatav möönis, et tera pikkus võis olla ca 8 cm. Noa omanik, tunnistaja A.-E. H. nentis, et tera oli ca 5 cm pikk. Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut noaga, mille tera oli vähemalt 5cm pikk. Kriminaalasjas on süüdistatava ja löömist näinud tunnistaja S. K.i ütlustega tõendatud, et Rando Rae lõi K. P.le noaga selga, ekspert märkis, et haavakanal oli suunaga tagant ette. Löök oli kohtu hinnangul intensiivne: asitõendi vaatlusprotokoll koos sinna juurde lisatud fotodega kajstab kannatanul löömise hetkel seljas olnud riiete vaatlust. Vaatlusega tuvastati, et nii T-särgi, pusa kui jope riiet läbis vigastus, mille ümbrus oli kaetud verekahtlase määrdumisega. Kannatanu meditsiinidokumentidest nähtub, et haava laius oli 3 cm ning mh tuvastati kannatanu rinnalülides luudefektid, -vigastused ja -killud. Kohus nendib, et vähemalt 5cm teraga taskunoaga tuleb lüüa väga jõuliselt selleks, et löök läbistaks riided (sh paksu talvejope) ja lõhuks luid. Kannatanu läbivaatuse protokollile lisatud fototabeli fotol nr 4 ja tunnistaja K. K. tehtud fotolt nähtub, et süüdistatav on kannatanut löönud noaga lülisambasse, selgroo vahetusse lähedusse, piirkonda kus paiknevad mh inimese kopsud. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et täisealine ja põhihariduse (sh teadmised inimese anatoomiast) omandanud süüdistatav ei tea, et tegemist on elutähtsa piirkonnaga. Löömisel on süüdistatav kohtu hinnangul rakendanud jõudu määral, mida silmas pidades ei saa kohus kuidagi väita, et süüdistatav lootis lüües, et kannatanul ei teki eluohtlikku tervisekahjustust. Kohus kahtleb sügavalt kaitsja seisukohas, mille järgi oli löömine spontaanne, kaklusolukorras, kus süüdistataval ei olnud mahti oma tegude üle järgi mõelda. Süüdistatava eelnev käitumine viitab siiski võimalusele, et ta soovis nuga enda kätte saada eesmärgiga seda kasutada. Esmalt on kohus tuvastanud selle, kuidas süüdistatav võrdlemisi järjekindlalt soovis enne kaklust oma kätte nuga. Samuti ei saa kohus mööda vaadata Rando Rae seltskonda kuulunud M. S. ütlustest, mille kohaselt nägi ta peale sündmust Rando Raed linnas ja süüdistatav tunnistaja sõnul eputas samal ööl sellega, et ta oli nuga andnud. 9 Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaitsja seisukoht ei ole õige selles, et Rando Rae tahtlus ei küündinud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseni. Kohus leiab, et süüdistatav vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused. Rando Rae tegu tuleb seega kvalifitseerida
Kohtu hinnangul pani süüdistatav toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatav on süüvõimeline ning
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud nelja kuni kaheteistkümne aasta pikkuse vangistus. Rando Rae karistusregister ei viita sellele, et süüdistataval on kalduvus toime panna vägivallategusid: süüdistatavat on Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel karistatud
lg 1 järgi ning karistatud 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
Katseaja pikkuseks määrati 2 aastat ja 4 kuud ning selle lõpp on 20.10.2019. Seega pani Rando Rae kuriteo toime katseajal. Kohtu hinnangul on Rando Rae süü keskmisest väiksem. Kahtlemata on kriminaalasjas tuvastatud fakt, et süüdistuse esemeks olnud sündmus vallandus süüdistatava ja tunnistaja S. K.i eelnevast konfliktist ning antud juhul soovis ka nö vastaspool seda lahendada muul viisil kui sõnadega. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et süüdistatavat käisid tunnistaja S. K. ja viimase tuttavad töö juures tülitamas (vt S. K.i ja R. A.i ütlused). Samuti on asjas tõendatud, et süüdistatav sai pärast noaga löömist peksa. Rando Rae ei osanud öelda, kas teda peksti enne või pärast löömist, kuid süüdistatava sõnul löödi ta pikali (so ilmselt tegi seda tunnistaja S. K.) ning nuga võeti ära, so kahtlemata on loogiline, et süüdistatava kirjeldatud ajaline järjestus viitab sellele, et ta sai peksa pärast kannatanu noaga löömist. Tunnistaja S. K. on sündmused järjestanud samamoodi: tunnistaja nägi, kuidas kannatanu peksis Rando maas olevat sõpra, Rando jooksis K.i selja taha ja lõi talle noa selga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta reageeris kohe, ta lükkas Rando kahe käega eemale ning Rando sai seejärel kohe peksa. S. K. selgitas, et ta lõi mitu korda Randot jalaga näkku, löökide tagajärjel kukkus Rando kahe puu vahelt läbi, ta peksis Randot edasi, lüües süüdistatavat jalgade ja rusikatega näkku. Samuti virutas Randole ka keegi C.i sõber. Süüdistatavat peksis oma ütluste järgi ka tunnistaja H. K.. Tunnistaja M. S. nägi oma sõnul süüdistatavat peale kaklust ning Rando Rael olid välised vigastused. Viimased nähtuvad ka Rando Rae läbivaatuse protokollidest ning sinna juurde lisatud fototabelitest, so süüdistatava lauba paremal poolel, nina keskosas, paremal põsel, vasaku olmu piirkonnas ja pealael mitmed nahamarrastused, paremal käelabal kaks lõikehaava pikkusega umber 3 cm ja 3,5 cm; vasakul kõrvanibul nahamarrastus koorikuga. Süüdistatava seljas olevatel riietel oli verekahtlane määrdumine, püksisääred verekahtlase määrdumisega ja rebitud. Kahtlemata on süü suuruse hindamisel oluline see, et löök oli küll jõuline, kuid süüdistatav piirdus ühe löögiga ja eksperdi poolt eluohtlikuks hinnatud tervisekahjustusest on kannatanu siiski täielikult paranenud ning tervisekahjustus ei mõjuta mingilgi moel tema edasist elukvaliteeti. 10 Kohtu hinnangul saab antud asjas lugeda karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust: Rando Rae on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust nii eeluurimisel kui ka kohtus ja viimase osas on tegemist tõeliselt siira ja südamest tuleneva emotsiooniga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu tõttu peab kohus võimalikuks Rando Rae karistamist
MS § 238 lg 2 alusel karistusest maha arvata 1/3 ja Rando Rael tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi oli Rando Rae kahtlustatavana kinni peetud 1 päeva (02.02.2019) ning see tuleb
Süüdistatav pani uue kuriteo toime katseajal, seega tuleb kandmisele kuuluvat 2 aasta, 7 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust
lg 2 alusel suurendada eelmise, Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse – 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse võrra. Rando Raele tuleb mõista liitkaristuseks 4 aasta, 3 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Kohus nendib, et Rando Rae liitkaristuse määr ei võimalda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja seega ongi sisuliselt ainult kaks võimalust - reaalne vangistus või kooskõlas
Viimast meedet pidasid süüdistatavale sobivaks ka prokurör ja kaitsja.
lg 5 järgi tingimusliku vangistuse mõistmiseks tuleb esmalt vaadata, kas elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud.
lg 2 p 9 eeldab elektroonilise valve süüdistatava nõusolekut, sellise nõusoleku on Rando Rae andnud. Samuti on täidetud teisedki vajalikud tingimused - elektroonilise valveseadme paigaldamine süüdistatava poolt nimetatud elukohas on tehniliselt võimalik ning süüdistatava ema on andnud nõutavad nõusolekud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise üle otsustades tuleb
Rando Rae süü ei olnud suur, samuti ei tingi vangistuse reaalset ära kandmist retsidiivsusrisk. Tõsi - Rando Rae pani uue kuriteo toime katseajal ning ainuüksi sellest faktist võiks järeldada, et katseaeg süüdistatavat ei distsiplineerinud ja seega on süüdistatava puhul on keskmisest kõrgem risk, et ta jätkab kuritegude toime panemist. Samas tuleb Rando Rae puhul silmas pidada seda, et varasem karistus ei puudutanud vägivallategu ja ta ei ole peale 02.02.2019 uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kohtu arvates ei ole Rando Rae isoleerimine otstarbekas: süüdistatav on väga noor, ta töötab ja ta on avaldanud kohtule siiralt, et soovib oma edaspidise elu elada õiguskuulekalt ning hoiduda pahandustest. Kohtu arvates mõtleb süüdistatav seda tõsiselt ning Rando Rae karistamine reaalse vangistusega võib kaasa tuua olukorra kus pikka aega kinnipidamisasutuses viibinud süüdistaval on peale vabanemist olulisi raskusi ühiskonda sulandumisel. Kohtu hinnangul võib eeltoodut arvestades jätta Rando Raele mõistetud vangistus uuesti täitmisele pööramata, määrates talle vangistusest veidi pikema katseaja 4 aastat ja 6 kuud. Tingimusliku vangistusega kaasneb möödapääsmatult
lg 2 sätte kohaselt ka elektrooniline valve, mille pikkus on
Kohtu hinnangul tuleb Rando Rae allutada elektroonilisele valvele kestusega 9 kuud. Kohus märgib, et see tähtaeg on piisavalt pikk, kinnistamaks süüdistatava uusi, elumuutvaid harjumusi (käia tööl ja hoiduda pahandustest). Lisaks, arvestades eelnevat karistust ning eelnevalt määratud lisakohustust, tuleb Rando Rael määrata katseajaks lisakohustuseks narkootilise või psühhotroopse ainete omamise või tarvitamise keeld, samuti narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (v.a lähisugulased) suhtlemise keeld. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Rando Rae tuleb süüdi mõista
11 Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Rando Raele karistuseks 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus.
lg 1 järgi arvestada Rando Rae eelvangistus 02.02.2019 (1 päev) karistusaja hulka. Rando Rael tuleb seega kanda 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. Suurendada
lg 2 alusel Rando Raele käesoleva otsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista Rando Raele lõplikuks liitkaristuseks 4 (nelja) aasta, 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.
§-de 74 lg-te 3 ja 5, 75 lg 2 p 9 alusel jätta Rando Raele mõistetud liitkaristus, 4 (nelja) aasta, 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus, tingimisi kohaldamata juhul, kui Rando Rae ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohaldada Rando Rae suhtes kooskõlas
Rando Rae peab katseajal järgima
lg-tes 1 ja 2 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järgi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ei oma või tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; ei suhtle narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (v.a lähisugulased).
Rando Rae suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu K. P. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmiseks 100 eurot ning mittevaralise kahju väljamõistmiseks 1 000 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Süüdistatav hagi varalises kahju osa ei vaidlustanud, mittevaralise kahju osas leidis kaitsja, et see tuleb jätta rahuldamata või rahuldada 100 euro ulatuses. Kohtu arvates tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdistatav võttis hagi õigeks, hagi õigeksvõtt on TsMS § 440 lg 1 järgi hagi rahuldamise aluseks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süüdistatav tekitas kannatanule kahju kuriteoga, kannatanu riided on rikutud - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab hagiavalduses esitatud väidet, T-särki, pusa ja talvejopet läbistab noalõige. Kannatanul ei ole esitada kahju suurust tõendavaid ostutšekke, kuid kolme rikutud riideeseme maksumuseks hinnatud 100,00 eurot on kohtu arvates äärmiselt mõistlik summa. Hagiavalduse järgi seisnes kannatanu mittevaraline kahju elukvaliteedi languses: füüsilises valus, nii tema kui pereliikmete traumeerivates üleelamistes, haava tõttu piiratud liikumises (rahulik kodune 12 režiim) ja mitteametliku töökoha kaotuses. Kohus selgitas kannatanule istungil, et tema pereliikmete võimalikud kannatused ei ole asjassepuutuvad – VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 järgi võivad isikule raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Seega ei saa kannatanu oma lähedaste nimel neile tekitatud mittevaralise kahju teest hüvitist nõuda, lisaks tuleb kannatanu pereliikmetel hagiavalduses ära näidata erandlikud asjaolud, millest tingituna on mittevaralise kahju korvamine põhjendatud. Kohtupraktikas on sellisteks erandlikeks asjaoludeks loetud kannatanu lähedastele raskete hingeliste kannatuste või vaimse tervise kahjustuste tekitamine. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas VÕS õ 128 lg 5 sätestatut silmas pidades jaatada kannatanul mittevaralise kahju tekkimist, VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav tekitas kannatnule eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu viibis haiglas 4 päeva, vaatamata sellele, et kannatanu operatsiooni ei vajanud, tehti haavale 3 õmblust. Kohtu hinnangul on ilmne, et kannatanu tundis füüsilist valu ning sündmus lõi mõneks ajaks sassi tema tavapärase elukorralduse. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Samas ei saa kohtu hinnangul hagi lahendamisel mööda vaadata senisest kohtupraktikast. Riigikohtu poolt läbi viidud kordusanalüüsist (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016.a aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs. Kättesaadav Riigikohtu kodulehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%20h% C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf ) nähtub, et 2016.a välja väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis raske tervisekahjustuse tekitamise eest jäi vahemikku 42010 000 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 134 lg 2 järgi hüvitist määrates tuleb hinnata, kas kehavigastus on paranenud, või mõjutab see kannatanu elukvaliteeti edaspidi. Kohus nendib, et kannatanu kehavigastus on käesolevaks hetkeks täielikult paranenud, see ei mõjuta kannatanu edasist elukvaliteeti. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rando Rae süü suurusele andis kohus hinnangu süüdistatavale minimaalset võimalikku karistust mõistes: süüdistatav lõi kannatanut noaga ühe korra ja on korduvalt pärast toimunut avaldanud, et tal on väga kahju. Süüdistatava kahetsus oli kohtu hinnangul väga siiras, kannatanu osales kohtuistungil ja kuulis süüdistatava sõnu. Kooskõlas VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda tehakse ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus nõustub kaitsjata selles, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et K. P. läks 02.02.2019 sündmuskohale täie teadmisega, et konfliktist võib areneda kaklus. Kannatanu pidi seega ette arvestama teatavate tervisekahjudega, kuid vaatamata sellele arusaamisele otsustas K. P. sündmuskohale mineku kasuks, so kannatanu soov kakluses osaleda oli suur. Kannatanut oma sõnade 13 järgi ei huvitanud kes peksab keda, tahtis olla oma sõpradele toeks ning nende eest seista. Kohtu hinnangul on kõike eeltoodut silmas pidades mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 300,00 eurot. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 1350,00 eurot. Rando Raele on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 420,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kriminaalasjas on läbiviidud kannatanu K. P. kohtuarstlik ekspertiis, mille kogu maksumus on 84,00 eurot. Kohtu hinnangul tuleb Rando Raelt välja mõista ekspertiisitasu 84,00 eurot. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse menetluskulude riigi kanda jätmises ning ajatamises. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rando Rae puhul on tegemist noore inimesega, kellel sissetulek suur ei ole. Samas on menetluskulude kogusumma koos tsiviilhagiga võrdlemisi suur väljaminek. Eeltoodut arvestades võib Rando Rae puhul jätta sundraha, so 1350,00 eurot riigi kanda, kaitsjatasu ning ekspertiisitasu kuuluvad Rando Raelt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud ka menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Rando Raelt ekspertiisitasu 84,00 eurot ja kaitsjatasu 420,00 eurot. Sundraha 1350,00 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista Rando Raelt menetluskulu kokku 504,00 eurot. Määrata, et Rando Rae võib menetluskulu tasuda ositi, kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 42,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev makseinfo on kohtuotsuse lahutamatu lisa ja edastatakse süüdimõistetu e-posti või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on võetud järgmised asitõendid: 5 CD plaati ja 1 DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ning tume müts ja kannatanu K. P. võrdlusproov, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas. Asitõenditega tuleb kohtu hinnangul otsuse jõustumisel toimida alljärgnevalt: 1) 5 CD-plaati ning 1 DVD plaat, mis ei koorma toimikuid ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 14 2) Väärtusetud asjad, so tume müts ning kannatanu K. P. võrdlusproov, mis asuvad Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas– hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.