1-15-401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-401 Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Ir

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Andrian Ojala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega nr 1-88 tunnistati A. Ojala süüdi KrK § 197 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1 ja 3, § 207¹ lg 3, § 207 lg 1, § 144, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 101 p-de 1, 2, 5, 6 ja 8 järgi ning teda karistati surmanuhtlusega.
2. Viru Ringkonnakohtu 16.05.1996 otsusega nr 11-1-130/96 jäeti A. Ojala ja tema kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsus tühistati osaliselt. A. Ojala tunnistati süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 101 p-de 1 ja 6 ning § 101 p-de 1, 5, 6 ja 8 järgi. Kohaldatud karistus, so surmanuhtlus, jäeti muutmata.
3. Riigikohtu 29.10.1996 otsusega jäeti A. Ojala ja tema kaitsja kassatsioonkaebused rahuldamata ning Viru Ringkonnakohtu 16.05.1996 otsus A. Ojalat puudutavas osas muutmata. Riigikohtu kohtuotsus jõustus 29.10.
4. 1 1-15-401
5. Tallinna Linnakohtu 02.06.1998 määrusega asendati A. Ojalale mõistetud karistus, so surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega.
6. Viru Maakohtu 26.01.2015 määrusega jäeti Viru Vangla taotlus kinnipeetava A. Ojala karistuse vähendamise otsustamiseks rahuldamata ja mõistetud karistus, so eluaegne vangistus, muutmata. Kohtumäärus jõustus 10.02.
8. A. Ojala karistusaja alugseks oli 19.10.
10. 16.10.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Ojala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. A. Ojala karistusaeg algas 19.10.1994.

§ 77lg 1 kohane tähtaeg saabus 11.10.2019.

A. Ojala isikuandmeid aluseks võttes vangla A. Ojala ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur kinnipidamisasutuse argumente ja toetab A. Ojala vangistusest ennetähtaegset vabanemist.
2. Enne kohtuistungit edastas A. Ojala kohtule motivatsioonikirja ja avalduse üheslisadega, mida palus kohtul arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas A. Ojala, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Võimalikuks vabanemiseks esitas ta taotluse liitumiseks rehabilitatsioonikeskusega, kus saaks olema tema vabanemisjärgne elukoht. Süüdimõistmise aluseks on 1994 aastal toime pandud kaks tapmistegu. Teod pani ta toime lühikese aja jooksul. Kuriteo toimepanemisele aitasid kaasa alkoholi tarvitamine ja töötustaatus. Vangistuses viibimise jooksul on mõistnud oma süüd, samuti seda, kui suurt kahju tekitas ta oma teoga kannatanutele. Ta kahetseb toimepandut. Vangistuses olles on teinud tööd iseendaga, mõistmaks miks ta teod toime pani. Kui kohus peab vabastamist põhjendatuks, siis esmalt asuks ta elama üheks aastaks rehabilitatsioonikeskusesse, kus temaga töötaksid psühholoogid, valmistades teda ette iseseisvaks eluks. A. Ojala näeb, et tema edaspidine elu vabaduses saab olema seotud kirikuga. Lähedasteks on õde ja õepoeg, kellega ta suhtleb sagedasti. Samuti on viidatud lähedased valmis toeks olema vabanemis korral. A. Ojala on olemas ka täisealine tütar, ent viimasega suhtlus puudub, kuna teineteist ei tunta ja tütar suhtlust ei soovi. A. Ojala soovib aga tütrega suhelda ja üritab tema kontakti saavutada läbi vahetu suhtluse. Ta on valmis selleksi, kui tütar ei soovigi suhteid taastada. Vangistuses viibimise ajal on ta töötanud raamatukogus. Oma vaba aega sisutab ta arendava kirjanduse lugemisega – sotsioloogia, psühholoogiaalased raamatud, ilukirjandus. Kinnipidamisasutuses väldib ta konflikte, kuna need ei vii tulemini. Konflikte püüab lahendada rahumeelselt. Vabanemisel korral tagab ta esialgset majanduslikku toimetulekut vabanemisfondis olevate rahaliste vahenditega. Samuti on tal võimalik asuda tööle raamatute restaureerijana. Vangistuses olles n-ö puhkusel vmt väljasviibimist vanglast ei ole olnud, kuna seda pole ette nähtud. Resotsialiseerumisel ühiskonda võivad tekkida raskused, kuid rehabilitatsioonikeskus aitab ühiskonda sulanduda. Abiks on ka kirik ja usklikud inimesed, kellega toimub suhtlus. Vabanemise korral rakenduvad tingimused ja kontrollnõuded on talle mõistetavad ja arusaadavad. Kinnipeetav avaldab, et on enda jaoks teadvustanud, et kui rikub nõudeid, siis enam vabanemise võimalust ei saabu ja tuleb kanda vanglakaristust elu lõpuni. Kui ennetähtaegne vabanemine ei ole kohtu jaoks põhjendatud, siis palub kinnipeetav anda hinnang avavanglasse üleviimise kohta. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud vangla edastatud iseloomustuse, toimiku materjalide ja prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase arvamuse, on seisukohal, et alused A. Ojala 2 1-15-401 vabastamiseks puuduvad ja A. Ojala tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 12.

§ 77

lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtub, et A. Ojala karistusaeg hakkas kulgema 19.10.1994. Kahekümne viie aasta pikkune tähtaeg saabus 19.10.2019. St, et A. Ojala puhul on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 13.

§ 77

lg 2 kohaselt arvestatakse

§ 77

lg-s 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel

§ 76

lg-s 4 sätestatut.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus märkis lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 järgmist: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Kohus möönab, et A. Ojala puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused tal vangla edastatud materjalide kohaselt puuduvad (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nõustuda saab sellegagi, et A. Ojala käitumises vangistuses on mitmeid postiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on A. Ojala vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul. Pikemaajaline töötamine toob kaasa järelduse sälinud tööharjumuse kohta. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku. Välja toomist vajab seegi, et A. Ojala on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja psühhoteraapias. Iseloomustuse kohaselt on A. Ojala vangistuses viibimise jooksul läbinud A2, B1 ja B2 riigikeele kurususe. B2 riigikeele eksami sooritusteatest nähtuvalt on A. Ojala näidanud kõrgeid tulemusi kuulamise ja lugemise oskuses. Lisaks on A. Ojala läbinud koolituse Tartu Rahvaülikoolis. Kahtlusteta evivad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu isiku vabastamiseks. A. Ojala esitatud teatise järgi on tal olemas vabanemisfondis rahalised vahendid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. Võlakohustused tal puuduvad. Samuti – kuigi A. Ojalal puudub kehtiv isikut tõendav dokument, nähtub materjalidest, et tegemist on kõrvaldatava puudusega ning A. Ojala on asunud dokumente taotlema. Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab kohus, et A. Ojala käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas.
2. Isiku käitumine kinnipidamisasutuses pole aga ainus hinnatav kriteerium ennetähtaegse vabastamisküsimuse otsutamisel.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku aga samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 1-15-401

1. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt karistati A. Ojalat surmanuhtlusega, mis asendati eluaegse vangistusega. Kohaldatud karistuse liik oma erakordsuses tähendab mh, et kohtul tuleb hinnata karistuse aluseks olnud tegu/tegusid ja kujundada põhimõtteline seisukoht, kas A. Ojala poolt seniseks kantud vangistus on korrelatsioonis tema poolt toime pandud teo/tegudega või vastupidi - tema poolt toime pandud õigushüvede kahjustamine on sedavõrd suur ja ulatuslik, et nentida seniks kantud karistuse ebapiisavust. Siinkohal rõhutab kohus, et eluaegse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteod võivad olla eriilmelised. Eluaegset vangistust kaasa toovate kuritegude ühiseks nimetajaks on kaitstavate õigushüvede ja õiguskorra sedavõrd ulatuslik kahjustamine, et tähtajalise vangistuse mõistmine ei tagaks piisavat õiguskorra kaitset. Eluvastast, raskendavatel asjaoludel kuritegu, mis toob kaasa eluaegse vangistuse, on võimalik toime panna aga nii ühe kui ka mitme inimese suhtes. Vaieldamatult on elu lõpetavate kuritegude ebaõigluse määr suurem mitme inimese surmaga lõppenud kuritegude puhul.
2. A. Ojala mõisteti süüdi kõrges eas, so 91 aasta vanuse üksi elanud abivahendite abil liikunud naisterahva tapmises. Selle teo pani A. Ojala toime grupiviisiliselt ja teo toimepanemise eesmärgiks oli varakasu saamine. Lisaks süüdati kannatanu kodu. Voodis lamanud kannatanut löödi omavalmistatud tinaotsikuga nuudiga korduvalt pea piirkonda. Selle teo pani A. Ojala toime 08.10.
3. Vaid loetud päevad hiljem, so 11.10.1994 pani A. Ojala toime järgmised elu lõpetanud teod – kannatanuteks osutusid 69 aasta vanune naisterahvas ja tema voodis lamanud invaliidist 73 aastane abikaasa. Seegi kuritegu sooritati grupis, varakasu eesmärgil ning kannatanute kodu süütamisega. Antud eluvastase kuriteo toimepanemisel kägistati ühte kannatanut esmalt kuni teadvusekaoni. Teadvuse taastudes löödi talle aga korduvalt nuudiga pähe. Voodis lamanud invaliidist kannatanut löödi aga koduvalt nuudiga pähe. Analüüsides toimepandud tegude tehiolusid, sh kuriteoohvriks langenud inimesi, on kohus seisukohal, et vaatamata A. Ojala vangistusaegsele heale käitumisele ja progressile on ta toime pandud tegudega kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Olgu ka korratud, et seadusandaja tahte kohaselt (vt

§ 76

lg 4) on süüdimõistetu vangistusaegne korrektne käitumine vaid üks aspekt, mida kohus arvestab vabastamisküsimuse lahendamisel. Kohus ei saa kõrvale jätta ega jäta kõrvale toimepandud kuriteo asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolusid kohustub kohus arvestama seadusest tulenevalt. Lisaks tuleb silmas pidada, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegeks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna A. Ojala karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline brutaalseks vägivallaks ja seda ka kaitset vajavate isikute suhtes, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule.

1. Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel pole A. Ojala poolt ära kantud karistuse pikkus ja temast lähtuv oht piisavad tema karistuse kandmise viisi muutmiseks, ei pea kohus võimalikuks A. Ojala vabastamist ka järgmistel põhjustel. A. Ojala on käesoleva määruse koostamise ajaks vangistuses viibinud enam kui kakskümmend viis aastat. Viimase, enam kui kahekümne viie aasta jooksul pole A. Ojala pidanud mõtlema oma iseseisvale hakkama saamisele. Enam kui kahekümne viie aasta jooksul on riik taganud A. Ojalale kõik eluks vajaliku – tõsi küll, tema vabadust piiravates tingimustes. Tal on puudunud vajadus hoolitseda oma sissetuleku eest, toidu ja eluaseme eest ning kõige muu, igapäevase ja tavapärase eest. Kohtuistungil kinnitas A. Ojala, et ta pole iseseisvalt, järelvalveta kinnipidamisasutusest väljaspool viibinud. Kohtu jaoks on kujuteldamatu, mis viisil ja kuidas oleks võimalik A. Ojalal hakkama saada ja toime tulla tema jaoks täiesti uudsetes ja ainulaadsetes tingimustes, mida inimene kogeb üldjuhul ja tavapäraselt pikaajaliste väheste muutustega sujuvate (elu)protsesside käigus. Vangistusaja jooksul on A. Ojala omandanud teoreetilised teadmised hakkama saamiseks, ent igasugune 4 1-15-401 iseseisev praktiline kogemus tal oluliselt muutunud ühiskonnas toimetulekuks puudub. Sellise inimese piisava ettevalmistuse ja riigipoolse senise turvatundeta jätmine, sõltumata sellest, et inimene oleks allutatud kriminaalhooldaja järelvalvele ja tal oleks võimalik elama asuda rehabilitatisoonikeskusesse, oleks riigivõimu ja kohtu poolt vastutustundetu. Inimese turvatundeta jätmine ja täiesti uudsesse olukorda asetamine võib viia koheselt uue kuriteo toimepanemiseni või vähemalt suureneb oluliselt uue kuriteo toimepanemise oht. Taoline inimene ei oska ega tea ega suuda muutunud ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada – tal puuduvad selleks vajalikud elukogemus ja oskused. Sisuliselt pole A. Ojala pidanud iseseisvalt hakkama saama terve oma täiskasvanuea jooksul. Tema hakkama saamise ja toimetuleku eest on vastutatunud riigivõim alates A. Ojala kinnipidamisest, mil ta oli 25 aasta vanune. Märgitu tähendab, et A. Ojala puhul ei ole ka tema vabanemisega kaasnevad riskid maandatud ja ka see välistab tema karistuse kandmise viisi muutmise. Eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et A. Ojala rehabilitatsiooni jätkuvaks progressiks tuleb karistust täide viival asutusel kaaluda A. Ojala üleviimist avavangla osakonda. Eluaegse kinnipeetava avavanglasse ümber paigutamise võimaluse näeb ette 01.07.2019 jõustunud vangistusseaduse § 20 lg
2. Avavangla osakond tagab kinnipeetavale ulatuslikuma liiumisvabaduse, võimaldab mh välja selgitada kinnipeetava valmisolekut ja suutlikkust pidada kinni vähenenud piirangutega tingimustes kinnipidamisasutuses kehtestatud normidest. St, et riigivõim paneb suurema vastutuse isikule endale, ent vastutuse üle andmine/kandumine toimub taolises olukorras järk-järguliselt. Lisaks avavanglasse ümberpaigutamise võimalusele näeb vangistusseadus ette võimaluse ka soodustuste kohaldamiseks, sh elektroonilise valve all (vangistusseaduse § 22). Kohus ei näe, et A. Ojalale oleks soodustusi kohaldatud. Soodustus, näiteks väljasõiduloa andmise kaudu, annaks samuti A. Ojalale võimaluse tõestada suutlikkust järgida kehtivaid norme. Lisaks – kui kinnipeetav on kuriteo toime pannud grupis, siis võimalik avavanglas viibimine ja/või soodustuste kohaldamine annaks täiendava võimaluse kontrollida tema mõjutatavust teiste poolt ja hinnata seeläbi tema (võimalikku) ohtlikkust. Seega nendib kohus lõppjäreldusena, et A. Ojala puhul on täidetud formaalsed eeldused tema vabastamiseks, ent sisulised eeldused on täitmata. Antud ajamomendil pole kohtul võimalik positiivsetele ja A. Ojala vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
3. Kuna A. Ojala seniks kantud karistusaeg pole kohtu veendumusel proportsionaalne ja korrelatsioonis tema poolt toime pandud tegude ebaõiglusmäära ning temast lähtuva ohtlikkusega ja kohus ei pea A. Ojala senist rehabilitatsiooni piisavaks, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmise viisile, siis jätab kohus A. Ojala ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5