Obsah (4)

§ 112§ 111§ 249§ 251

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2220 Määruse kuupäev 4. detsember 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Simmo Laane (nim Laan) esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla

) § 110 lg 1 p 1 ja 2 alusel võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või võib tasuda riigilõivu osamaksetena. Kohus mõistab eeltoodut nii, et menetlusabi taotluse esitamise korral võib kohus kohaldada ka muud kui taotleja soovitud abinõu taotlejale menetlusabi andmisel. Kohtupraktikas on korduvalt määratud, et riigilõivust vabastamist taotlenud isik vabastatakse riigilõivust osaliselt või tuleb tal riigilõiv tasuda osade kaupa. Sel juhul peab võimalik olema ka vastupidine. Taotleja vanglasisese isikuarve väljavõtte (tl 22) põhjal on alust vabastada taotleja täielikult 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Taotlejal jäi vabaks kasutamiseks keskmiselt 18,75 eurot kuus. See summa on väiksem kui 5 % töötasu alammäärast, mis peaks kohtupraktika põhjal jääma kinnipeetavale vältimatute igakuiste kulutuste tegemiseks.

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seda arvestades negatiivne. Kohus vabastab

§ 111

lg 1 alusel taotleja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 7.

§ 249

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. 8.

§ 249lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse 27.11.2019 ja vaide 02.12.

1. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal see lubatav ei olnud. Menetlusökonoomiat arvestades peab kohus siiski õigeks taotlus lahendada, kuna praeguseks on taotleja vaide esitanud. 2
2. Kohtule äratuntavalt põhjendab taotleja esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kartserikaristuse täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kartseris viibimine kujutab endast taotleja õiguste olulist piiramist ja seda ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Teiselt poolt tuleb asja lahendamisel arvestada avalikku huvi, millena on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. Kohtu hinnangul on sellises olukorras määrav tähendus kaebuse eduväljavaadetel ehk sellel, kas tõenäolisem on see, et taotleja peab tagasipööramatult viibima kartseris õigusvastaselt määratud distsiplinaarkaristuse tõttu või see, et õiguspärane distsiplinaarkaristus jääb täitmisele pööramata.
3. Kohus saab praeguses menetluses anda kaebuse eduväljavaadetele esialgse hinnangu. Selle põhjal ei ole kaebuse eduväljavaated head. Taotleja möönab, et ta jättis tööle asumise korralduse täitmata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). Praegusel juhul HMS § 63 lg 2 sätestatud tühise haldusakti tunnuseid ei esinenud. Korralduse andis Tartu Vangla taotlejale oma pädevuse piires, korraldus oli selge ja täidetav ning ei kohustanud toime panema õigusrikkumist. Taotleja väide, et tema teada oli tema tööle määramise käskkirja kehtivus lõppenud, ei kuulu mitte korralduse tühisuse, vaid õigusvastasuse valdkonda. See, kui taotleja hinnangul oli talle antud tööle asumise korraldus õigusvastane, ei anna aga õigust selle täitmisest keelduda. Taotlejal oleks tulnud korraldus täita ja soovi korral see hiljem vaidlustada. Kohus selgitab taotlejale, et tema tööle määramise käskkirjaks on 30.07.2019.a käskkiri nr 63/225 ning sellega määrati taotleja ja Kalev Kähr tööle ajavahemikuks 01.08.2019 - 31.01.
4. Käskkirjale on märgitud, et taotleja keeldus 30.07.2019 käskkirjale alla kirjutamast (tl 10).
5. Kokkuvõttes kaaluvad kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik huvi üles taotleja huvi peatada distsiplinaarkaristuse täideviimine kuni vaidluse lahendamiseni. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3