1-17-3212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-3212 (15278000872) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Rainer Koorits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 11.05.2017 otsusega tunnistati R. Koorits süüdi

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi.

Kohaldades

§ 65

lg 1, § 65 lg 2, § 74 lg 5 ja § 69 sätteid mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 7 kuud vangistust, mis asendati 570 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Tartu Maakohtu 11.05.2017 kohtuotsus jõustus 27.05.

2. Viru Maakohtu 16.04.2019 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse erakorralise ettekande taotlus - R. Kooritsale kohaldatud üldkasulik töö tühistati ja Tartu Maakohtu 11.05.2017 kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele selle ärakandmata osas, s.o 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Viru Maakohtu 16.04.2019 määrus jõustus 03.05.
3. 1 1-17-3212
4. 18.11.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid R. Kooritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R. Kooritsa karistusaeg algas 18.07.2019, see lõppeb 24.12.2019 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 18.11.2019.

R. Kooritsa isikuandmetele tuginedes vangla tema ennetähtaegset vabanemist ei toeta.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta R. Kooritsa ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas R. Koorits, et vabanemisel asub ta elama oma elukaaslase juurde XXXXX külas. XXXXX on olemas töökoht ehitustöödel, igapäevase kohalesõiduga koos töökaaslasega. Töökohustusi täidab ka vanglatingimustes. R. Koorits toetab enda ennetähtaegset vabanemist. Peale kooselu algust ei ole ta uusi kuritegusi toime pannud. Puuduvad põhjused katseaja rakendamata jätmiseks, kuna kõik kohaldatavad tingimused on täidetavad. Alkoholi tarvitamist ei toimu, isu puudub ja seda eriti juhul kui on olemas töökohustus. Vajadusel on võimalik teha alkoholivastane süst, mida on ka varasemalt teinud. Kuna elukaaslane käib tööl ja ülalpidamisel on 3 last ning elukaaslase ema suri XXXXX, siis on raskendatud laste ülalpidamise korraldamine. Vangistuse kandmise põhjuseks on varguse toimepanemine 2017 aastal ning vangistuse täitmisele pööramise põhjuseks on suhete mittelaabumine üldkasuliku töö läbiviijaga. 3 aastat, mil on toiminud suhe praeguse elukaaslasega, on kinnipeetav töökohustusi täitnud. Nõuded koosnevad peamiselt elatiskohustusest. Oluline on, et muutused on läinud paremuse poole. Varasemalt oli pidev karistuse kandmine. Pereelu on tugevasti aidanud, kuna uued rikkumised puuduvad. R. Koorits lubab, et enam ei anna oma tegudega põhjust uuesti kohtusaalis kohtuda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et R. Koorits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et R. Koorits on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest ehk et R. Kooritsi puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 9. Saab nõustuda, et R. Kooritsa käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. Karistuse kandmise aja pikkusest tulenevalt individuaalset täitmiskava R. Kooritsale koostatud ei ole. R. Koorits on vangistuse tingimustes end seaduskuulekalt ülal pidanud. 2 1-17-3212 Distsiplinaarkaristused R. Kooritsal puuduvad. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kaaaskinnipeetavate ja vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud, mõlemal juhul on ta viisakas ja korrektne. Kohus märgib, et kogumis on tegemist kaalukate asjaoludega, mis annavad olulise panuse R. Kooritsa ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi R. Kooritsal registrijärgne elukoht puudub, seega seaduslikku alust sissekirjutusest tulenevalt elukoha kasutamiseks kinnipeetaval ei ole. R. Koorits soovib võimaliku vabanemise korral asuda elama XXXXX külla, oma elukaaslase ja tolle kolme lapse juurde. Elukaaslane on vastava nõusoleku R. Kooritsa elama asumiseks ka andnud. Siiski peab välja tooma, et soovikohase elukohana korteri omanikuks on lisaks elukaaslasele ka kohalik omavalitsusüksus. XXXXX on väljendanud seisukohta, et vald ei suhtu positiivselt kinnipeetava elama asumisse nimetatud aadressile. XXXXX põhjendab seisukohta sellega, et varasemalt on R. Koorits harrastanud parasiteerivat eluviisi (elades elukaaslase sissetulekust) ja kinnipeetaval esines probleeme alkoholi tarvitamisega. Seega kohalik omavalitusus ei ole küll otsesõnu keeldunud R. Kooritsa elama asumisega XXXXX aadressile XXXXX ja seega elukoht on R. Kooritsal olemas, kuid kirjast tuleneb seegi, et tegu on pigem hüpoteetilise võimalusega, mis ei ole arvestatav garanteeritud ja püsiva elukohana kriminaalhoolduse rakendamiseks. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et R. Kooritsa karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. R. Koorits kannab karistust eriliigiliste toime pandud kuritegude eest. Seonduvalt R. Kooritsa karistusandmetega märgib kohus, et R. Koorits on kriminaalkorras teist korda karistatud isikuks. R. Kooritsale mõisteti karistuse kandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis liitkaristus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Kehtivate karistusotsuste järgi anti R. Kooritsale võimalus kanda karistus tingimisi vabaduses olles ühes käitumiskontrollinõuete ja -kohustuste täitmisega ja seejärel asenduskaristusena üldkasulikku tööd tehes. R. Koorits talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud, pannes katseajal toime uue kuriteo ning seejärel seoses üldkasuliku töö tegemata jätmisega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata R. Kooritsa varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi kohaldamisele ühes katseaja määramisega, on R. Koorits peale tingimisi karistuse mõistmist käitunud viisil, kus esines alus uue süüdistuse esitamiseks. R. Kooritsa kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib R. Koorits naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute vara ohustava tegevuse juurde. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et R. Koorits ei pidanud võimalikuks ise ilmuda erakorralise ettekande arutamise kohtuistungile kus arutati mõistetud karistuse täitmisele pööramist, seejärel ei ilmunud ka karistuse kandmisele ettenähtud ajal. Et tagada süüdimõistetu osavõtt kohtuistungist, andis kohus välja R. Kooritsa sundtoomise määruse. Et R. Koorits asuks kandma talle mõistetud ja täitmisele pööratud karistust kohaldati samuti meetmena sundtoomist. R. Koorits asus karistust kandma läbi sundtoomise toimingu. Et R. Koorits ei ilmunud iseseisvalt kohtuistungile ja ei asunud iseseisvalt karistust kandma, näitab tema suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kui siia juurde arvestada iseloomustuses toodut, et kinnipeetav kaldub toimepandud kuritegusid õigustama ja oma süüd vähendama, siis eeltoodust järeldub vaid üks, R. Koorits teab ise kuidas on kohane käituda ning kehtiv õiguskord ei pruugi olla tema käitumist piiravaks regulatsiooniks. Arvestades R. Kooritsa 3 1-17-3212 suhtumist toimepandud kuritegudesse nende toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt R. Kooritsa käitumist vangistuse kandmisele asumisel, puudub kohtul veendus, et R. Kooritsal oleks küllalselt motivatsiooni täita kriminaalhooldusega kaansevaid tingimusi kriminaalhooldusosakonna äranägemisel.
2. Iseloomustuses on vangla välja toonud sellegi, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol. R. Kooritsa varasemat käitumist on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Tõsi on, et alkoholi vaba elu on kinnipeetav elanud viimasel ajal vaid vangistuses viibimise perioodil. Teadaolev on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. Tuleb hinnata positiivseks, et R. Koorits on vangistuses viibimise perioodil leidnud motivatsiooni alkoholi vabaks eluks, kuid läbi praktilise elu puudub tal kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Kui alkoholi tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning R. Koorits on ka ise tunnistanud, et alkoholi tarbimisega on varasemalt olnud probleeme ja mistõttu on avaldanud nõustumust alkoholi vastu kodeerimiseks tuleb sedastada probleemi olemasolu. Seoses alkoholi tarvitamisega peab kohus asjakohaseks peatuda sellel, et kuigi R. Koorits on avaldanud nõustumust alkoholi tarvitamisest vabanemiseks läbi kodeerimise, on ta varasemalt kriminaalhooldusel olles pidanud kohaseks jätkata alkoholi tarvitamist, kuigi vastav keeld oli talle kohaldatud. Seoses alkoholi tarvitamisega peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et kui R. Koorits ei ilmunud ise karistuse kandmisele ettenähtud ajaks, siis sundtoomise kohaldamisel tuvastati R. Kooritsal alkoholi tarvitamise tunnused. R. Kooritsa enda sõnul oli ta tarvitanud kinnipidamisele eelnenud päeval kolme peale kaks pudelit viina. Eeltoodust järeldub, et R. Koorits on elanud alkoholivaba elu täpselt tema kinnipidamise hetkest alates. R. Kooritsa väited, et isu alkoholi järele puudub, on arvestades tema varasemat käitumist ja sh vallaametniku seisukohta pidevalt alkoholi tarvitada, on paljasõnalised. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et alkoholi tarvitamiest loobumine on pikk protsess ja nõuab enesemotivatsiooni. Ent kuna R. Koorits on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindla „Ei“ alkoholile. Kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on mh alkohol (R. Koorits varastas alkoholi), siis erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, mis toob kaasa teiste õigushüvide taaskordse kahjustamise.
3. Kohtuistungil avaldas R. Koorits, et võimaliku vabanemise järgselt on tal võimalus asuda tööle XXXXX. R. Koorits kirjeldas, milliseid tööülesandeid ta asub täitma ja kuidas saab toimuma tööle jõudmine. Garantiikirja R. Kooritsal esitada ei olnud ning tööandja nime ta nimetada ei osanud. Kui siia juurde arvestada ka märkimisväärses ulatuses võlanõuete olemasolu R. Kooritsa vastu, saab majandusliku toimetuleku edukust hinnata kasinaks. Seoses töökohustuste täitmisega on põhjust peatuda sellelgi, et kui R. Koorits on tema enda sõnul pidevalt tööd teinud ja tööd ei karda, siis siiski ilmnesid raskused just üldkasuliku töö tegemisel. Üldkasusliku töö tegemata jätmise põhjusena nimetas R. Koorits suhete mittelaabumist üldkasuliku töö läbiviijaga. Seega on R. Kooritsa väited töötegemise kohta omavahel vastuolus. Vastuolu ilmneb ka R. Kooritsa väljendatu ja vallavalitsuse seisukoha vahel, kust nähtub, et vallavalitsuse seisukoha järgi R. Koorits elatub elukaaslase sissetulekust. Kui siis juurde arvestada ka kohtuistungil avaldatu, et vabanemissoovi põhjuseks on elukaaslase kolme lapse hoidmiskohustuse täitmise tagamine/tugi ja seejuures R. Kooritsa enda soov täita tööülesandeid XXXXX, jääb mõistetamatuks, kas ja kuidas või mil viisil nägi R. Koorits ette võimalust neid erinevaid tegevusi omavahel ühitada. Vastuolulisus ilmneb ka selles, et iseloomustuse järgi ei ole R. Koorits õppimisest huvitatud (olles õpivõimeline), kuid on valmis omandama Töötukassa kaudu uusi oskusi. Kohus asub seisukohale, et R. Koorits leiab vaid erinevaid põhjendusi, mis võiksid tuua tema jaoks soodsama lahendi. Lisaks arvestab kohus R. Kooritsa esitatud väitega, et isu alkoholi järele puudub, kui on olemas töö. Samas nähtub kohtu ette toodud materjalidest, et pereliikmele teadaolevalt oli vahetult sundtoomisele eelnevalt R. Koorits täitnud tööülesandeid. Seega oli 4 1-17-3212 tal töökoht olemas. Kinnipidamise hetkel oli aga R. Koorits alkoholi tarvitamise tunnustega. Seega vaid mõned kuud tagasi töö olemasolu ei mõjutanud R. Kooritsat viisil, kus tal isu alkoholi järele puudus. Kohtu ette toodud materjalide pinnalt on sedastatav, et sõnades on R. Koorits valmis muutusteks, kuid tema eelnevatest tegudest kohus sellele kinnitust ei leia.
4. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et isikuandmete kohaselt on R. Kooritsal olemas kodune lähedaste ring, kes on valmis teda toetama. Samas peab arvestama, et lisaks lähedastele toimub lävimine ka oma tutvusringkonnaga. Siinjuures peab märkima, et R. Kooritsa iseloomustusest nähtuvalt vähemalt varasemalt kuulusid tema sõpruskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kuritegusid on aga võimalik toime panna ka ilma kriminaalse suhtlusringkonnata. Kuid tõsi on, et isikut mõjutavad inimesed, kes teda ümbritsevad. Isikuandmetest nähtuvalt võib aru saada, et peale viimase kuriteo toimepanemist on R. Koorits vahetanud elukohta. Kahtlusteta elukoha muutus korrigeerib isiku suhtlusringkonda. Kuid siingi peab kohus viitama sellele, et viimatises elukohas ja sama koht oleks ka vabanemise järgseks kinnipeetava elukohaks, viibiks R. Koorits taas nendes samades tingimustes, mis üldkasuliku töö tegemise ajal ning mil olid R. Kooritsa käitumisaktid sellised, kus põhjendatud oli peale mitmekordsete erakorraliste ettekannete rahuldamata jätmist ja R. Kooritsale korduvate võimaluste andmist kanda karistus vabaduse tingimustes, karistuse täitmisele pööramine.
5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele R. Kooritsa vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis R. Kooritsa ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja R. Kooritsa valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
6. Kohus selgitab, et oma saeisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust R. Kooritsa käitumisele võimaliku vabanemise korral. Vaatamata R. Kooritsa iseloomustavate positiivsete asjaolude esinemisele puudub kohtul veendumus, et R. Koorits on hetkel perspektiivotsusena valmis seaduskuulekaks eluks. Selleks ei ole mõju avaldanud ka vangistuses viibimise aeg. Arvestades R. Kooritsa iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et R. Koorits on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
7. Seoses R. Koorits suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid R. Kooritsa varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse R. Kooritsat just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 5