Obsah (6)

§ 181§ 184§ 182§ 108§ 118§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-1299 Otsuse kuupäev 14. november 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla 5. april

§ 181lg 1, Ts

ÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras
2. aprilli
3. a käskkirjaga nr 6-2/178 kinnipeetavale Indrek Kivile (kaebaja) Tartu Vangla kodukorra p 13.9 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomituse. Etteheidetav distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et kaebaja kasutas
4. märtsil 2019 selleks mitte ettenähtud ajal vangla telefoni. Telefoni kasutamine on tõendatud turvakaamera salvestisega, vanglaametnike ütlustega ning Telia telefonikõnede väljavõttega. Telefoninumber, millele kaebaja soovis helistada, ei vastanud advokaadi ega Justiitsministeeriumi töötajate numbritele. Kinnipeetaval puudus luba graafikuvälisel ajal helistamiseks ning vanglaametnik katkestas põhjendatult telefonikõne. Nimetatud päeval oli osakond suletud ning jalutuskäigult naastes ei olnud kinnipeetaval õigust telefoni kasutada. Kinnipeetavatele tagati samal päeval helistamisvõimalus õhtusel ajal. Eelmisel päeval esitatud taotluses ei olnud samuti märgitud soovi helistada advokaadile ning Justiitsministeeriumisse helistamise taotluses ei olnud märgitud telefoninumbrit, millele helistada sooviti. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Võttes arvesse, et kinnipeetavat ei ole samaliigilise rikkumise eest varem karistatud, siis on proportsionaalseks karistuseks noomitus.
5. Tartu Vangla jättis eelnimetatud käskkirja peale esitatud vaide
6. juuni
7. a vaideotsusega nr 1-11/128-2 rahuldamata.
8. Kaebaja esitas
9. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõlemad eelnimetatud haldusaktid tühistada, sest ta pole distsiplinaarüleastumist toime pannud.
10. Tartu Halduskohus võttis
11. juuli
12. a määrusega kaebuse menetlusse ning määras
13. augusti
14. a määrusega läbivaatamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15. Kaebaja on seisukohal, et käskkirjas nimetatud kuupäeval ei käinud ta hommikul helistamas. Kaebaja möödus küll telefonist, kuid ei kasutanud seda. Kaebaja teadis, et võib pärast jalutuskäigult naasmist helistada, kuna eelmisel päeval oli ta teinud vastavasisulise taotluse. Kuna päevasel ajal ei võimaldatud telefoni kasutada, siis esitas kaebaja vanglale ka teise kaebuse. Nimetatud kaebuse alusel tehtud vangla
16. aprilli
17. a vastuses märgukirjale nr 2-3/657-2 on selgitatud, et kaebajal võimaldati helistada õhtul kell 18.22-18.49, sest samal päeval olid telefonid vahepeal rikkis. Ka Telia kõnelogi kinnitab helistamist alles õhtusel ajal. Vaidlustatud käskkiri ja
18. aprilli
19. a vastus nr 2-3/657-2 on vastuolulised. Kaebaja palub õigusvastane käskkiri ja vaideotsus tühistada.
20. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Telefoni kasutamise on tuvastanud kaks vanglaametnikku, samuti kinnitab telefoni kasutamist selleks mitte ettenähtud ajal kõnelogi väljavõte ning videosalvestis. Ametnik, kes tuvastas telefoni kasutamise, katkestas ka kõne. Kaebaja vastuväited ei anna alust vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks. Karistus on proportsionaalne. KOHTU SEISUKOHT
21. Vaidluse all on Tartu Vangla
22. aprilli
23. a käskkirja nr 6-2/178, millega karistati Indrek Kivi Tartu Vangla kodukorra p 13.9 rikkumise eest noomitusega, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud käskkirja ning vaideotsuse tühistada, sest pole talle ette heidetud distsiplinaarsüütegu toime pannud.
24. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu 2 Vangla kodukorra punkti 13.
25. järgi on vangla avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Avatud osakonna lukustamisel võimaldatakse telefoni kasutamine vastavalt vangla võimalustele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Kui kinnipeetaval on avatud sektor lukustamise perioodi ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus inspektorkontaktisikule.
26. Vaidlust ei ole selles, et
27. märtsil 2019 oli kinnipeetava kinnipidamiskoha osakond suletud ning hommikusel ajal helistamine keelatud. Kaebaja selgitas, et esitas küll
28. märsil
29. a taotluse helistamiseks erakorraliselt advokaadile ja pereliikmetele, kuid seda talle ei võimaldatud. Hommikusel ajal helistamise katset eitab kaebaja täielikult. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebajal luba hommikusel ajal helistamiseks. Vanglale esitatud taotluses (digitoimiku leht (dtl) 59) ei märkinud kaebaja telefoninumbreid, millele helistada soovis. Kaebajal lubati helistada õhtusel ajal. Seda kinnitab kõnelogide väljavõte, millest nähtub, et kaebaja helistas mitmetele numbritele ajavahemikul 18.22 – 18.49 (dtl 65). Vaidluse all on üksnes see, kas kaebaja üritas kasutada osakonna telefoni helistamiseks ka hommikusel ajal ajavahemikul 10.17-10.
30. Kui tõendid kinnitavad, et kaebaja üritas helistada selleks mitte ettenähtud ajal, siis ei ole kaebaja järginud Tartu Vangla kodukorra punkti 13.9 ja on toime pannud distsiplinaarüleastumise.
31. Vanglaametniku
32. märtsi
33. a ettekandes (dtl 71) on märgitud, et kaebaja üritas selleks mitte ettenähtud ajal kasutada osakonna telefoni. Nimetatud ettekande alusel algatati kaebaja suhtes
34. märtsil 2019 distsiplinaarmenetlus, mille raames vaadeldi turvakaamera salvestist ning võeti kaebajalt selgitused juhtunu kohta.
35. Kohtu hinnangul tõendavad vanglaametniku ettekanne ning distsiplinaarmenetluse raames vaadeldud videosalvestise protokoll (dtl 55), kõnelogide väljavõte (dtl 65) ning kohtule esitatud videosalvestis üheselt, et kaebaja üritas helistada
36. märtsil 2019 hommikusel ajal, kui tal selleks vangla luba ei olnud. Ka vangla vastus nr 2-3/657-2 kaebaja järelepärimisele ei kinnita kaebaja väidete õigsust. Nimetatud vastuses on vangla selgitanud telefoni kasutamise korda ning märkinud, et
37. märtsil 2019 esines osakonna telefonidel tehniline rike, mistõttu oli helistamine teatud ajavahemikul võimatu. Nimetatud selgitusest ei nähtu, mis ajavahemikul täpselt oli helistamine võimatu. Asjaolu, et telefoni kasutamine oli teatud ajavahemikul võimatu, ei muuda seda, et turvasalvestiselt nähtub, et kaebaja sisenes telefonikabiini ning valis numbri hommikusel ajal, mil tal ei olnud telefoni kasutamiseks luba. Telefoni kasutamise logist nähtub samuti, et kaebaja on helistanud küll sama päeva õhtusel ajal (18.22-18.49) mitmetele numbritele, kuid soovinud helistada ka hommikul kell 10.
38. Logist nähtub telefoninumber, mis kattub distsiplinaarkäskkirjas märgituga, ning kõne ametniku poolt katkestamine. Logist nähtub samuti, et helistajaks oli kaebaja. Kohus möönab, et ettekandes ning kõnelogi väljavõttes kajastatud helistamise aeg on 1-2 minutilises nihkes, kuid see ei ole selline erisus, mis tõstataks põhjendatud kahtluse ettekandes kajastatu tõele vastavuses. Kohus tutvus ka turvakaamera salvestisega, millest nähtub kaebaja liikumine osakonnas ning telefoni kasutamine. Salvestiselt on näha, et isiku kehahoiak viitab tema esmasele tahtele mööduda telefonist, kuid selle lähedusse jõudes otsustab isik seda siiski kasutada. Turvakaamera salvestiselt on tuvastatav ka see, et väljas oli valge, mitte hämar ega pime. Seega ei saanud nimetatud salvestis kajastada õhtusel ajal tehtud kõnesid.
39. Samuti ei ole kohtul alust kahelda vanglaametniku ettekande õigsuses ning asjaolus, et helistajaks oli kaebaja. Helistaja isikusamasust kinnitab kõnelogi väljavõte, milles on kajastatud 3 kinnipeetava ID, abonentnumber, helistaja, valitud number, kõne tunnus, kõne alustamise ja lõpetamise aeg, kõne kestus. Nimetatud logi kinnitab, et
40. märtsi
41. a hommikul 10.19 üritas kaebaja helistada distsiplinaarkäskkirjas märgitud numbrile, mis ei vastanud advokaadi ega ühegi Justiitsministeeriumi töötaja telefoni numbrile. Kaebuses esitatud abstraktsed vastuväited selle kohta, et kaebaja ei ole nimetatud kuupäeval hommikusel ajal helistada üritanud, on vangla veenvalt ümber lükanud ning distsiplinaarsüütegu on tõendatud.
42. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud etteheited tõendite meelevaldset hindamist ning oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmist. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka kasutanud. Distsiplinaarmenetluses on kaebaja märgitud tõendid välja nõutud ning vaadeldud (videosalvestis, kõnelogi väljavõte).
43. Kohus nõustub vanglaga, et distsiplinaarüleastumist ei ole alust käsitleda raske rikkumisena. Vangla on karistanud kaebajat noomitusega, mis on vangistusseaduse §-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Vangistusseadus võimaldab vanglal jätta distsiplinaarkaristus ka määramata ehk piirduda üksnes distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamisega, kuid kohtu hinnangul on noomituse määramine selle asja asjaolusid arvestades põhjendatud. Kaebaja rikkus teadlikult
44. märtsil 2019 vanglas helistamise korda. Tegemist on oma olemuselt kerge distsiplinaarüleastumisega, kuid ka kerge distsiplinaarsüütegu omab teataval määral negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab üldpreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Leebeima karistuse rakendamine on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud.
45. Distsiplinaarkäskkiri on seega õiguspärane ning ka vaideotsuse tühistamise aluseid ei esine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

§ 108

lg 1 ja 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 118

lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, siis jääb kaebaja menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Vangla ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (

§ 109lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4