KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1720 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla 5. augu

) §-st 41 tuleneva inimväärikuse austamise nõudega. Vaides taotles ta ka töötasu maksmiseks kohustamist vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-le 5 (3,21 eurot tunnis). 1.

1. Tartu Vangla jättis kinnipeetav X vaide
2. septembri
3. a otsusega nr 1-11/275-2 rahuldamata.
4. Tartu Halduskohtule saabus
5. septembril
6. a X kaebus Tartu Vangla
7. augusti
8. a käskkirja „ Kinnipeetavate majandustööle määramine“ nr 6-3/233 osaliseks tühistamiseks ja Tartu Vangla
9. septembri
10. a vaideotsuse nr 1-11/275-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks määrata töötasu suurus lähtudes töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-st
12. Tartu Halduskohus võttis
13. septembri
14. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.
15. Tartu Vangla esitas kirjaliku vastuse kaebusele
16. oktoobril
18. Kohus määras
19. oktoobri
20. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas täiendava seisukoha kirjalikus menetluses
21. oktoobril
22. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
23. Kaebaja soovib vaidlustatud käskkirja tühistamist talle määratud töötasu suuruse osas ning vaideotsuse tühistamist ja tasu määramiseks kohustamist 3,21 eurot tunnis vastavalt TLS § 29 lg-le
24. Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist. 6.1.

§ 43lg 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 382 § 2, mis on vastu võetud 28.

novembril

1. a, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (§ 3 lg 1, § 12 lg 1, § 18 lg 1) ja ajast maha jäänud. 6.
2. Käskkirja p-ga 3 määrati kinnipeetava töötasuks 0,64 eurot tunnis erinevate majandustööde eest, mis põhimõtteliselt ei erine tööst vabaduses. Makstav töötasu on diskrimineeriv ja inimväärikust alandav ning naeruväärne kannatanute kahjude hüvitamisel. Selline töötasu ei ole kooskõlas põhiseaduse § 19 lg-s 2 sätestatuga. Riik peab kohtlema kõiki võrdselt. Vabaduses on samasuguse töö eest tasu 3,21 eurot tunnis (TLS § 29 lg 5). Kaebaja palub kohustada vastustajat tasuma talle töö eest samasugust tasu. 6.
3. Makstav ühe kuu töötasu ei võimalda kaebajal tasuda elektrienergia teenustasu 3,50 eurot, rääkimata muudest kuludest. 6.
4. Euroopa Vanglareeglistikust tuleneb, et vangide töö korraldus ja meetodid peavad võimalikult sarnanema ühiskonnas samalaadsega (p 26.7) ja vangid saavad kõikidel juhtudel töö eest õiglast tasu (p 26.10). Kuigi tegemist on soovituslike normidega on Eesti 2

§ 43

lg 2 esimesest lausest ja TLS § 29 lg-st 5 tulenevalt ei tohi kinnipeetavale makstav töötasu olla väiksem kui 0.321 eurot tunnis või täisajaga töötades 54 eurot kuus. 7.2.

§ 43

lg 2 kohaselt kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg-te 2 ja 3 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95.87 eurot kuus ja ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu pakutavatel töödel 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis. Viidatud normidest selgub, et vangla poolt kaebajale makstav töötasu määr (95.87 eurot kuus, kui kinnipeetav töötab täisajaga) ületab vangistusseadusega minimaalselt nõutut 41.87 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt ei saa vangla tegevust kaebajale 0,64 euro suuruse tunnitasu määramisel pidada õigusvastaseks. 7.
3. Kinnipeetava töötamine on oma eesmärkide poolest vabaduses töötamisest erinev. Vabaduses viibiva isiku töötamise üheks põhieesmärgiks on elatise teenimine ja vähemalt sellises ulatuses, mis tagab isiku elementaarsete vajaduste rahuldamise (eluase, toit, riided jms). Erialakirjanduses rõhutatakse, et kinnipeetava töötamisel on oluline roll nt kinnipeetava saavutusvõimelisuse arendamisel motivatsiooni ja töölesaamise eelduste parandamise kaudu, tööalase kvalifikatsiooni tõstmisel, sotsiaalse vastutuse arendamisel, füüsilise ja vaimse võimekuse parandamisel ning eneseteadvuse tõstmisel. 7.4.

§ 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust.

0,64 euro suurust tunnitasu majandusabitööl töötamise eest ei saa pidada inimväärikust alandavaks üksnes seetõttu, et see erineb määrast, mida makstakse isikutele, kes teevad tööd vabaduses. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest tasub kinnipeetava puhul enamuse esmavajalike kulutuste eest riik (eluruum, küte, meditsiiniteenus, riided, toit jms), tagades nii töötavatele kui ka mittetöötavatele kinnipeetavatele inimväärikad kinnipidamistingimused. 7.

1. Kuna vaidlustatud käskkirja p 3 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus, pole alust ka Tartu Vangla
2. septembri
3. a vaideotsuse nr 1-11/275-2 tühistamiseks. 7.
4. Kuna Tartu Vangla tegevus on olnud õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. KOHTU SEISUKOHT
5. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebaja tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale ning sama käskkirja p 3 järgi on tema töötasu 0,64 eurot tunnis. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja töötasu suuruse osas, olles seisukohal, et talle määratud töötasu on ebaõiglaselt ning väärikust alandavalt väike. Kaebaja arvates on kinnipeetavate töötasu kehtestavad õigusnormid (

§ 43lg 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 382 § 2) põhiseadusega vastuolus ning kaebja palub need normid asja lahendamisel kohaldamata jätta. 3

§ 43lõige 1 sätestab: „Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.“ Tulenevalt

§ 43

lg-st 2 peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 43

lg 2 seab kinnipeetava miinimumtöötasu väga selgesse ja ühemõttelisse sõltuvusse töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära muutumisest. Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“§ 2 lg 3 kohaselt on ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu (käitis) pakutavatel töödel 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis. Nimetatud määrus ei sätesta kinnipeetavate töötasude miinimummäärasid selliselt, et need oleksid väiksemad

§ 43lõikes 2 nõutust.

Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on
3. aastal tunnitasu alammäär 3,21 eurot.

§ 43lg-st 2 tulenev 10 protsenti sellest alammäärast oleks seega 0,321 eurot.

10. Vaidlust ei ole, et kaebaja tunnitasuks määrati 0,64 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et see summa on suurem (ligikaudu kaks korda) eeltoodud normidest tulenevast kinnipeetavate tunnitasu alammäärast. Vaidlus asjas on selle summa põhiseaduspärasuse üle. 11.

§ 43lõige 1 kehtib eeltoodud sõnastuses alates 27.

juunist 2009, kui kinnipeetava töötasu määra alandati varasemalt 20 % töötasu alammäärast. Riigi

1. aasta teise lisaeelarvega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 511 SE III) seletuskirja kohaselt oli muudatus vajalik ega kahjustanud isikute õigusi ebaproportsionaalselt. Seletuskirjas on märgitud, et kuna kinnipeetav on riigi ülalpidamisel, riik kindlustab talle nõuetekohase toitlustamise ja elamistingimused, on järelejäänud summa piisav, et tagada kinnipeetavale esmatarbekaupade ja hügieenitarvete ostmise võimalus vajalikus koguses.
2. Kohus on seisukohal, et regulatsioon, mis lubab kinnipeetavale maksta töötasu alla üldise TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, sätestades minimaalselt lubatavaks töötasu määraks 10 % töötasu alammäärast, ei piira isikute õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnipeetaval ei ole oma igapäevase elu korraldamisega seotud vabaduses viibiva isikuga sarnaseid rahalisi väljaminekuid. Kui vabaduses viibiv isik peab ise tasuma oma eluaseme, toitlustamise ja transpordi kulud, siis kinnipeetava eest katab need kulud riik. Seejuures ei ole kinnipeetavate töötamise eesmärgiks tagada isikule võimalus toetada vabaduses viibivaid lähedasi. Töökohustuse otstarbeks on eelkõige peetud vangistuse üldiste eesmärkide saavutamise soodustamist isikute tööalase kvalifikatsiooni tõstmise, sotsiaalse vastutuse arendamise, füüsilise ja vaimse võimekuse parandamise ja eneseteadvuse tõstmise kaudu
3. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb põhjendatuks pidada kinnipeetavate töö tasustamist. Samas oleks nimetatud eesmärkide saavutamisega vastuolus töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras. Sel juhul asetataks kinnipeetavad, kes ei osale enda igapäevakulude kandmisel, vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda, moonutades sellega ka vangistuse kui karistuse olemust. Sarnastel seisukohtadel, mis tuginevad ka asjakohasel erialkirjandusel, on olnud kohtud ka varasemas praktikas (nt Tartu Halduskohtu otsused asjas nr 3-14-51719 (p 14) ja nr 3-17-1599 (p 13.2). 1 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak (Juura 2014), lk 113 4

§ 43lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 28.

novembri

1. a määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ §
2. Kohtu hinnangul on tegemist põhiseaduspäraste normidega.
3. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ei mõjuta ka kaebaja viidatud Euroopa Vanglareeglistiku põhimõtted. Nagu kaebaja ise ka õigesti märgib, on need tema viidatud sätted soovitusliku tähendusega (nt Riigikohtu
4. aprilli.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-14-10, p 8 ja viidatud praktika). Kohus on eelnevalt selgitanud, miks ta peab ühiskonnas kehtivat töötasu miinimumtaset arvestades vaidlustatud käskkirja kinnipeetavate tasustamise osas õiguspäraseks ning kõnelauseid norme põhiseaduspäraseks.
6. Kohus leiab, et Tartu Vangla
7. augusti
8. a käskkirja „ Kinnipeetavate majandustööle määramine“ nr 6-3/233 p 3 on eeltoodud põhjustel õiguspärane. Asja lahendamisel ei ole ilmnenud ka vormi- ega menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid viia vaidlustatud käskkirja tühistamisele. Kuna kohtu hinnagul on vaidlustatud käskkiri õiguspärane, puudub alus ka selle vaidlustamiseks esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks puudub samuti alus, kuna täidetud pole üks kohustaminõude rahuldamise olulisi eeldusi – haldusorgani tegevuse õigusvastasus (riigivastutuse seaduse § 6). 2 Nt
9. märtsi
10. a seisukoht nr 6-1/150287/1501020, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvasta mise_kohta_tootasu_alammaar_vanglas.pdf 3 Samas. 5