TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2130 Määruse kuupäev 19.11.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus õigusvastase kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ning väärte

) § 2 lg-le

1. Kaebaja avaldust saab tõlgendada mitmeti. 1
2. Esiteks, kaebaja vaidlustab sisuliselt Tartu Maakohtu määruseid nimetatud väärteoasjades ning soovib, et kohus ei määraks asendusaresti, vaid kaebajale jääks karistuseks rahatrahv. Kuna mõlemad kohtumäärused on jõustunud ning kaebaja on ka asenduskaristuse taotluse kohaselt ka reaalselt ära kandnud Tartu arestimajas ajavahemikul 16.08.2019-30.08.2019, siis ei saa kaebaja saavutada olukorda, kus tema suhtes jääks jõusse eelpool viidatud väärteoasjades määratud rahatrahvid. Kohus selgitab veel, et väärteo asjas otsuse täitmise aegumist reguleerib karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p
3. Selle järgi ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Samas täpsustab KarS § 82 lg 2 p 3, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Kohtumäärustes väärteoasjades 4-17-5453 ja 4-17-5427 oli asendusarest määratud täitmisele pööramisega koheselt pärast seda, kui X vabaneb Tartu Maakohtu 04.05.
4. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 205 lg-st 2 tulenevalt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Selleks ajaks, kuni X kandis talle Tartu Maakohtu 04.05.
5. a otsusega mõistetud karistust, oli väärteoasjades 4-17-5453 ja 4-17-5427 mõistetud aresti täitmisele pööramine edasi lükatud ja järelikult ka otsuste täitmise aegumine peatunud. Seega ei olnud asendusarest 16.08.
6. a aegunud.
7. Teise tõlgenduse kohaselt, kaebaja leiab et ta kandis asenduskaristust õigusvastaselt, ning taotleb kompensatsiooni vastavalt seadusele. Seega võib kaebaja tegelikuks tahteks olla mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine menetleja vastu. Kohus selgitab, et kui kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju eest, siis on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel tuleb esitada väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale vastavalt SKHS § 14 lg-le
8. Taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (§ 14 lg 4). Seega on kaebajal õigus esitada taotlus kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. 6.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Halduskohtu pädevusse ei kuulu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine. Kaebajale on kohtukaebeõigus tagatud maakohtus SKHS §-s 17 ja kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras, mida on menetlejad kohustatud kaebajale lähemalt selgitama, kui vaidluse lahendamiseks kaebajal tekib üldse vajadus kohtulikule kaitsele.

-i sätted ja SKHS-i rakendussätted ei sätesta halduskohtule alust taotlust menetlejale lahendamiseks edastamiseks. SKHS § 23 lg 5 ja Riigikohtu lahendi 3-16-2024 (p 14) kohaselt on halduskohus pädev menetlema SKHS-is sätestatud kahju hüvitamise nõudeid üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud enne SKHS-i jõustumist. Muul juhul halduskohtul pädevus puudub.

1. Samuti ei saa halduskohtumenetluses esitada nõuet tühistada väärteoasjades nr 4-17-5454 ja 417-5427 määratud karistused ja kustutada need registrist. Kohus selgitab, et karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö 2 sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Seega kustutatakse kaebaja suhtes väärteoasjade nr 4-17-5454 ja 4-17-5427 andmed registrist, kui möödub üks aasta aresti kandmisest, s.o üks aasta pärast 30.08.
2. a.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule vastavalt

§ 121lg-le 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3