← Eesti

2-19-16921/11

Obsah (8)§ 150§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168

2-19-16921 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 10. detsember 2019 Tsiviilasja number 2-19-16921 Tsiviilasi A P hagi N P vastu ü

§ 150

lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-19-16921 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega ½ (pool), s.o 450 (nelisada viiskümmend) eurot. 5. Saata kohtumäärus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 661

lg 4 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

  2. oktoobril 2019 saabus Viru Maakohtusse A P`i hagi N P`i vastu ühisvara jagamise ja solidaarvõlgniku tagasinõude täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses. Poolte abielu lahutati xxxx Viru Maakohtu otsusega nr 2-13-38501, otsus jõustus xxxx. 2

(4)2-19-16921
  1. 14.11.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja AS-iga Xxxx laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastati pooltele laen summas 600 000 eurot korteriomandi asukohaga xxxx, ostmiseks. Samal kuupäeval sõlmiti Rakvere notar K P notaribüroos korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused. Peale abielu lahutamist jäid poolte ühised korteriomandiga seotud kohustused hageja kanda ning kostja lahkus poolte ühisomandisse kuuluvast korterist.
  2. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kohtul: lõpetada poolte ühisomand korteriomandile asukohaga xxxx, registriosa numbriga xxxx ja jätta eelpoolnimetatud korteriomand A P`i ainuomandisse; kohustada N P`i andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on hageja ja kostja korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse A P; jätta 14.11.2007.a. AS-ga Xxxx (end. Xxxx) laenulepingust nr xxxx tulenev laenujääk seisuga 01.10.2019.a. summas 23 167.57 eurot A P`i kanda; mõista N P`ilt A P`i kasuks välja AS-ga Xxxx sõlmitud laenulepingu nr Xxxx järgsete kohustuste täitmisest tuleneva solidaarvõlgniku tagasinõude hüvitisena 5408.42 eurot, Xxxx ja KÜ-le Xxx tasutud teenuste eest solidaarvõlgniku tagasinõude hüvitisena 4965.24 eurot, kõik kokku summas 10 373.66 eurot; tasaarvelduse tulemusena mõista N P`ilt välja hüvitis A P`ile summas 1957.44 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS
  3. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. POOLTE KOMPROMISS
  4. 06.12.2019 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt jääb korteriomand asukohaga xxxx, registriosa numbriga xxxx A Pi ainuomandisse. N P nõustub andma tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on hageja ja kostja korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse A P. AS-iga Xxxx 14.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev laenujääk seisuga 01.10.2019 summas 23 167.57 eurot, millele lisanduvad intressid, jääb A Pi kanda. A P loobub N Pi vastu esitatud nõuetest kogusummas 10 373.66 eurot.
  5. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes edasised pretensioonid üksteise suhtes seoses ühisvara jagamise ja solidaarvõlgniku kohustuste täitmisega seoses ning nende menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled selgitavad, et nad ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja on nõus, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata.
  6. Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist 1 päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. 3
(4)2-19-16921 Kompromissi kinnitamine 9.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 10.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 11. TsÜS § 68 lg 5 alusel asendab kohus N P`i nõusoleku korteriomandi omandiõiguse muutmiseks jõustunud kohtumäärusega. 12. Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist 1 päevani, mistõttu

§ 661

lg 4 alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamine 13. Hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse esitamisel 31.10.2019 tasunud riigilõivu 650 eurot ja 18.11.2019 täiendava riigilõivu 250 eurot, kokku on tasutud riigilõivu summas 900 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb kohtule esitatud kompromissis esindaja poolt tasutud riigilõivu tagastamist A P`i arveldusarvele nr xxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigi eelarvest ½ riigilõivu summas 450 eurot. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et ülejäänud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 15. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.