TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-2396 Otsuse kuupäev 9. august 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt 13.07.2018–10.08.2018.

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vastustaja põhjendanud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus teeb seda.

1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
2. Kaebaja nõue põhineb väärikuse alandamisel, kaudsemalt osaliselt tervise kahjustamise ohustamisel. Kaebaja leiab, et vastustaja on olnud süüliselt tegevusetu, millega süüliselt alandanud kaebaja väärikust ja seadnud süüliselt ohtu kaebaja tervise ja tervist seeläbi süüliselt ka kahjustanud.
3. Kohus kaebaja väidetega ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtuma pidava vastustaja süülise käitumisega kaebaja väärikuse alandamisel ja kaebaja tervise ohustamisel ei nõustu.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kliimasoojenemisest ja muudest objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt oli
5. a suvi Eestis üks pikemaid ja soojemaid. Pooled ei vaidle põhimõtteliselt ka selle üle, et kaebaja kambri temperatuur oli vangla poolt läbi viidud mõõtmistulemuste kohaselt rohkem kui +27 kraadi, kuid jäi suurusjärku +30 kraadi. Kuna kaebaja taotlusel on vaidlusalusel perioodil temperatuuri mõõtmisi läbi viidud sisuliselt iga päev, siis ei saa vastustaja tegevusetust järeldada kaebaja etteheidetest konkreetsetele valvuritele temperatuuri mõõtmiste käigus. 3
6. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja eiras süüliselt vaidlusalusel perioodil kehtinud majandus- ja taristuministri 02.07.
7. a määruse nr 85 §-s 4 sätestatud nõudeid sisekliimale, sest määrusest ei tulene, et eluruumis siseõhu temperatuus ei tohi ületada + 18 kraadi, kuna tegemist on madalaima eluruumile lubatava temperatuuriga. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel, milleks loetakse tänapäevaste energiatõhusule kehtestatud nõuete kohaselt ca + 27 kraadi. Kaebaja kambris vaidlusalusel perioodil tuvastatud temperatuuri mõne kraadi võrra ületamine ei ole aga käesoleval juhul toimunud vastustaja süül, sest vastustaja on järginud samast sättest tulenevaid nõudeid eluruumi loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni kindlustamisele, mis kohtu hinnangul tagas kokkuvõttes antud ilmastikuoludele vastava optimaalse võimaliku siseõhu temperatuuri kaebaja kambris. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud vastustaja süüline tegevusetus, mida kaebaja hindab VangS § 41 rikkumiseks tema inimväärikuse austamisel ja õiguste järgimisel, sest vastustaja ei ole tahtliku süülise tegevusega jätnud tagamata kaebaja elutegevuseks vajalikku õhuhulka ja selle ringlust.
8. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud nõudeid, millest kasvõi ühe rikkumine loob tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 rikkumisega. Need nõuded on kokkuvõtlikult: igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase; iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 148). EIÕK artikkel 3 rikkumisega võib olla tegemist juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 149: 8968/08: Jiršak/Tšehhi, p 64; 7334/13: Mursie/Horvaatia, p 57). Kui kohustust haldusorganile ei tulene kehtivast õigusest, sh välislepingust, ei saa isik sellele rikkumisele tugineda kahjuhüvitise nõudmisel RVastS §-de 7 ja 9 alusel.
9. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vastustaja õigesti leidnud, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kaebajale oli tagatud juurdepääs värskele õhule ja ventilatsioonile.
10. Tõendite kogum ei tõenda vastustaja poolt kaebaja puhul Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 rikkumist Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas antud konventsiooni tõlgenduste kohaselt, nagu kaebaja osundab vanglale esitatud kahjunõudes. Nagu eelpool osundatud, ei tähelda halduskohus, et vastustaja oleks süüliselt eiranud ka siseriikliku õiguse sätteid. Tõendite kogum tõendab vastustaja poolt suvekuumust leevendavate ja suvesoojas ruumis viibivate kinnipeetavate soojusest tulenevat tavapärasest raskemat olukorda leevendavate meetmete kohaldamist, mis on kooskõlas osundatud kohtupraktika seisukohtadega. Kohus tutvus kaebaja osundatud artikliga ajalehes Postimees {https://digileht.postimees.ee/data/6432/reader/reader.html?t=1565163693203#!preferred/0/p ackage/6432/pub/11324/page/24, 07.08.2019}, mille kohaselt äärmuslikult kõrge õhutemperatuur võib suremust suurendada ca 18 %. Tegemist on kliimateadlaste seisukohaga pikaajalise sooja- või kuumalaine mõjust inimeste tervisele. Kaebaja ei ole kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttega haigusjuhtudest vaidlusalusel perioodil aga kurtnud vangla meditsiiniteenistusele selliseid tervisehädasid, mis oleksid objektiivselt saanud mõjutada kaebaja tervise kahjustamist vastustaja poolt RVastS § 9 lg 1 mõttes. Inimese elupõhisust, elu pikkust ja tavapärasest varasemaks peetavaks suremust mõjutavad kliimaprobleemide kõrval ülteada olevalt lugematud tegurid. 4
11. Nagu osundatud, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
12. a suvi oli Eestis soe ja pikk. Vastustaja on internetist vabalt leitavate välisõhu temperatuuri arvandmete alusel välja selgitanud, et kaebaja poolt vastustajale etteheidetaval perioodil 13.07.–10.08.
13. a olid ilmad palavad. Tegemist on ca ühe kuu pikkuse perioodiga, millist ei saa kambritingimuste kohtupraktika valguses pidada pikaks perioodiks. Nii on Tartu füüsikahoones asuva Eilmajaama {http://ilmajaam.physic.ut.ee/, 03.07.
14. a} andmetel keskmine temperatuur vaidlusalusel perioodil jäänud vahemikku 18,4ºC – 26,1ºC, kusjuures valdavalt on temperatuur ületanud 20ºC ja maksimaalne temperatuur on jäänud 23,1 – 31,1ºC vahele. Seega kohus jaatab kaebaja väite tõesust, et ka kaebaja kambris oli temperatuur tavapärasest kõrgem ja võis päeval olla kolmekümne kraadi ümber, mis ei ole Eestis kasutatavate sisekliima normide mõttes tavapärane. Kaebaja nimetatud faktilisest asjaolust ei tulene aga automaatselt, et vastustaja on olnud õigusvastaselt süüliselt tegevusetu.
15. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebaja kamber asus vangla nn avatud tsoonis. Nimelt on vastustaja selgitanud, et E10 osakond, kus kaebaja kamber nr 3055 asus, on avatud eluosakond. Vangla päevakava kohaselt, mis on Tartu Vangla kodukorra üheks lisaks, on kinnipeetavatel võimalik avatud eluosakonna piires liikuda ööpäevas ca 8,5 tundi, s.o kella 8.30–12.15, 13.20– 17.00 ja 19.00–20.
16. Seega ei olnud kaebaja puhul vaieldamatult tegemist EIK poolt olulise asjaoluna nimetatud kinnipeetavatele liikumise võimaldamise alusetu piiramisega. Vastupidi, kaebajale oli tagatud kohtupraktikas oluliseks peetud liikumisvabadus. Palava suve ja kambritingimuste vaidluste kohtupraktika valguses on oluline, et E10 osakonnas on iga kamber varustatud duššiga, mille kasutamist vangla ei piiranud, kusjuures dušš on varustatud sooja veega, mis võimaldas kinnipeetavatel temale sobival ajal ennast pesta ja palaval päevaajal ennast soovi korral jaheda veega värskendada. Kohus peab nimetatud sanitaar- ja hügieeninõude täitmist vangla poolt kaebaja tõstatatud probleemi valguses väga oluliseks, mis kallutab kohut otsustama selles osas vangla kasuks. Seda isegi olukorras, kus kaebajal ei olnud vaidlusalusel perioodil 24/7 võimalik veesoojust soovitavalt soojaks reguleerida. Tartu Vangla kambritel on ka selles osakonnas avatavad õhutusluugid, st tagatud on värske õhu voog kambrisse, mida on küll kohtule teadaolevalt vangla julgeoleku eesmärkidel tehniliselt täiendavalt kindlustatud, nagu märgib ka kaebaja, kuid see ei tähenda, et luugid ei täida oma ehitustehnilisi eesmärke kambritesse värske õhu pääsemiseks. Samuti on kaebaja kinnitanud, et vangla direktor on tegelenud kuumaprobleemiga kambrites ja andnud sellekohased leevendust tagavad juhtnöörid vanglateenistusele.
17. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, milliseid täiendavaid meetmeid kasutati veel kinnipeetavate olukorra leevendamiseks
18. a erakordselt soojal suvel.
19. Kambrites õhuvahetuse parendamiseks on vangla taganud ventilatsiooni töötamise täisvõimsusel. Kaebaja ei väida vastupidist. Avati sektsioonide avatäited, millele olid küll paigaldatud piirded, mis on vangla spetsiifikat arvestades avatud avatäite puhul asjakohane meede. Kuumusest tingitud vedelikupuuduse leevendamiseks lubati kinnipeetavatel jalutuskäigule vett kaasa võtta, mis on inimese tervise aspektist kuuma ilmaga enam kui kohane meede. Vastustaja esitatud ilmajaama andmed ei kinnita välisõhus + 40 kraadi ületavat õhutemperatuuri vaidlusalusel perioodil, nagu selgitab kaebaja. Kaebaja ei ole vaielnud, et vanglateenistuse ametnike vahendusel oli võimalik saada meditsiiniosakonna juhataja antud juhiseid tervisevaevuste leevendamiseks, s.o kuidas kinnipeetav ise saab olukorda leevendada, nt kui sageli juua vett, kuidas kasutada kuumavaevuste leevendamiseks märga rätikut jne. Avati päeval osakonna uks, mida erakordselt lubati avada ka öörahu ajal. Alates 20.07.
20. a, s.o ca üks nädal pärast vaidlusaluse perioodi algust, lubati päevakava väliselt avatud eluosakondades täiendavalt avada kambrite uksed peale hommikust loendust, kella 8.00–8.30 ja hoida neid avatud kuni õhtuse loenduseni kell 20.
21. 5
22. Kohus nõustub neil faktilistel asjaoludel vastustajaga, et seega ei ole vangla jäänud passiivseks ega olnud õigusvastaselt tegevusetu, võttes kuumalainega kaasneva palavuse leevendamiseks tarvitusele erinevaid kohaseid vangla spetsiifikat arvestavaid abinõusid.
23. Vastustaja on õigesti resümeerinud, et kaebaja viited ventilatsiooni puudulikkusele on üldsõnalised. Vaidlust ei saa olla selles, et käesoleval sajandil kasutusloa saanud Tartu Vanglas on sundventilatsioon, ilma milleta ei saa teadaolevalt avalikke hooneid kasutusele võtta ja mis peab tagama ja tagab kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Vanglale ei oleks väljastatud kasutusluba, kui ventilatsioonisüsteem poleks projekteeritud ja ehitatud vastavalt kehtivale õigusele. Ventilatsioonisüsteem peab õhuvahetuse tagama ööpäevaringselt. Sundventilatsiooni tagab kambrite piisava ventileerimise isegi suletud akende korral, kuid kohus möönab, et ehitustehnilised normid ei pruugi olla ettenähtud
24. a tegeliku suvekuumusega arvestamiseks. Õhuringluses kasutatakse välisõhku. Õhuringlus võib üldteadaolevalt suvel olla raskemini tajutav, sest ventilatsiooni suunatava välisõhu temperatuuri ei muudeta, mis ei tähenda, et õhuvahetust ei toimuks. Kaebaja ei ole algselt vanglale osundanud, et perioodil 13.07.–10.08.
25. a oleks ventilatsioonisüsteemi töös esinenud olulisi tehnilisi puudusi või tõrkeid.
26. Kaebus ei saa rahuldamisele kuuluda põhjusel, et kaebajal oli kuumalaine ajal ebamugav, mille üle vaidlus poolte vahel puudub. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldusteks on lisaks kaebajale kahju tekkimisele ka vastustaja õigusvastane ja süüline käitumine ning põhjuslik seos tekkinud kahju vahel. Kuna vastustaja ei saanud mõjutada ilma ja on võtnud tarvitusele leevendusmeetmed olemasolevate võimaluste piires vangla spetsiifikat arvestades, siis puudub asjas lisaks vastustaja osundatud kaebaja poolt esmaste õigusvahendite kasutamata jätmisele, vastustaja õigusvastane tegevus ja süüline käitumine, mille tõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
27. Kaebaja heidab ette, et kambris nr 3055 oli WC ruumis seintel suures koguses seen. Kaebaja väidete kummutamiseks on vastustaja esitanud kohtule tõenditena kolm fotot WC ruumist, mis on tehtud vaatluse käigus. Vastustaja tõendid ei tõenda visuaalsel vaatlusel konkreetset ja üheselt mõistetavat hallitust ega selle ulatuslikku levimist. Seintel ja nurkades ei ole hallitusele viitavaid iseloomulikke tunnuseid. Kohati esineb seintel küll hallikaid laike, kuid need ei asu suurema niiskusega piirkonna läheduses ja viitavad pigem seina määrdumisele ja/või värvi kulumisele. Seega ei ole kaebaja väited ulatusliku hallituse levimise kohta kambri 3055 tualettruumis tõendatud. Vastustaja on tunnistanud vastuses WC-ruumi sanitaarremondiga värskendamise vajalikkust, kuid käesoleval juhul ei ole tõendatud kambris paiknenud kinnipeetava elu või tervist ohustav olukord. Ka WC probleemi osas ei ole kohtule esitatud tõendeid kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise tõendamiseks, mis välistab kahju hüvitamise eelduste täitmise kaebaja poolt. Sama probleem on väidetava ebameeldiva ventilatsioonist levinud lõhnaga, mille osas puuduvad tõendid esmaste õiguskaitsevahendite ammendumisest. Kaebaja väide, et soojal ajal levib ventilatsioonist rohkem ebameeldivat lõhna on hinnanguline. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ei käsitle 13.01.
28. a menetlusdokumendis (tl 19) käsitletud põletikku ja sellega seonduvaid kaebaja väidetavaid vaevusi ja tervisehädasid, mille tõttu ei ole see nõue lubatav, kuigi kohus on eelpool neid siiski ka käsitlenud. Kaebaja esitatud tervisekaardi sissekanded ei anna alust taoliseks drastiliseks järelduseks kaebaja puhul, millise võimalikkuse üle on kliimateadlased Postimehe artiklis osundatud konverentsil arutlenud.
29. Võrdselt peab kohtlema võrdseid. Kuna erinevalt kinnipeetavatest, kellele päevakava ei näe ette kohustuslikku tegevust, eeldab vanglateenistuse tööülesannete täitmine aktiivset tegevust, mille tõttu ei ole kinnipeetavad ja vanglateenistus võrreldavateks võrdseteks gruppideks teisaldatavate lauaventilaatorite aspektist. Kuna kaebajale oli tagatud vee kasutamise võimalus, 6 ei saanud tal esineda ka õigusvastaseid takistusi riiete pesemisel. Kaebaja ei väida, et pesuvahetusel oleks rikutud kehtestatud perioodilisust. Kas ja kuidas riietunult oli kaebaja oma elukambris, on olnud tema enda valik. Selles osas ei ole vastustaja poolt väärikust alandada võiva sunni kohaldamine tõendatud.
30. Kaebaja on esitanud 28.03.
31. a kohtule taotluse täiendavate kogumiseks. Kaebaja on
32. a juulis need tõendid ise kohtule esitanud ja kohus on neid koos vangla esitatud tõenditega eelpool käsitlenud.
33. Kehtestatud kinnipidamistingimusi iseenesest ei saa pidada inimväärikust alandavateks. Riigikohus ja EIK on korduvalt märkinud, et kinnipidamistingimuste inimväärsust tuleb hinnata kogumis. Vastustaja on asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kohta esitanud asjakohased tõendid ja kirjeldanud tingimusi leevendavaid õigusaktidest otseselt mittetulenevaid meetmeid, mida kohaldati.
34. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
35. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 108lg 1, § 109 lg 1).

37. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7