KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2019, Tallinn Haldusasja numb

) § 105 lg-st 1 järeldada, et 3 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid 2

§ 135lg-ga 1.

XX puhul ei ole vabastamine toimunud enne 01.04.2013 ja varem kehtinud

§ 135

lg 1 ei kohaldu ühelgi juhul.

§ 105

lg 4 on jagatud kaheks: esiteks sätestatakse eeldused, millistel isikutel on õigus sättes märgitud nõudeid esitada ja teisalt selgitatakse, mida saab sellisel juhul nõuda. XX puhul ei ole sättes nimetatud eeldused täidetud, seega ei ole võimalik ka selles sisalduvaid nõudeid esitada.

§ 105

lg 1 ja 105 lg 4 on alternatiivsed nõuded.

§ 105

lg 4 sõnastusest tuleneb üheselt, et hüvitise asemel on õigus nõuda haldusakti tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest puudutud aja eest. Kaitsevägi täitis käskkirja nr 92 tühistamise tagajärjel kohustuse võtta XX tagasi kadeti kohale, mis vältimatult tingis ka tegevteenistusse võtmise. Kas XX soovib täita õppekohustust või mitte, on tema otsus. Kui vaide esitaja tegelik soov oli teenistusse ennistamine, siis tuli selleks eelnevalt esitada vastavasisuline taotlus või vaidlustada tähtaegselt nr käskkiri 215P. Vaide esitaja seisukoht, et kui Kaitsevägi ei oleks XX vabastanud, oleks tal olnud võimalik osaleda tegevteenistuses, täita teenistusülesandeid ja saada selle eest palka, on oletuslikud. Vaide esitaja ei ole lisanud tõendeid XX tervisliku seisundi vastavuse kohta kaitseväeteenistusele kõnealusel perioodil. Arvestades XX eksmatrikuleerimise põhjust (pikaajaline haigus), tuleb nimetatud väidet tõendada. Otsuse p-s 18 on Tartu Ringkonnakohus selgitanud, et kuigi üliõpilaseks vastuvõtmine ja tegevteenistusse võtmine on lahutamatult seotud, ei saa siiski teha järeldust, et mõlemast suhtest tekkivad õigused ja kohustused oleksid kattuvad. XX ei olnud õppurite nimekirjas ajavahemikul 04.10.2016 kuni 24.10.2017. Seega on hüvitamise otsuses õige järeldus, et ajavahemikku 04.10.2016 kuni 24.10.2017 teenistusstaaži hulka ei arvestata. 2. XX esitas 27.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Esmase põhialternatiivina taotles XX tühistada hüvitamise otsuse p 2 ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 13 243,60 eurot saamata jäänud palga hüvitamiseks

§ 105

lg 4 kohaselt ning teiseks tühistada hüvitamise otsuse p 3 ning kohustada vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus tegevteenistusest vabastamise perioodi teenistusstaaži hulka arvestamiseks. Esimese põhialternatiivi all-alternatiividena taotles XX, et tühistataks hüvitamise otsuse p 2 ja mõistetaks vastustajalt kaebaja kasuks välja 13 243,60 eurot saamata jäänud palga hüvitamiseks

§ 105

lg 4 kohaselt ning teiseks suurendataks

§ 105

lg-st 1 tulenevalt hüvitamise otsuse p-s 1 välja mõistetud hüvitise summat kohtu õiglase äranägemise järgi või tühistataks hüvitamise otsuse p 2 ja kohustataks vastustajat vaatama kaebaja taotlus saamata jäänud töötasu hüvitamiseks uuesti läbi ja teiseks tühistataks hüvitamise otsuse p 3 ning kohustataks vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotlust tegevteenistusest vabastamise perioodi teenistusstaaži hulka arvestamiseks või tühistataks hüvitamise otsuse p 2 ja kohustataks vastustajat vaatama kaebaja taotlust saamata jäänud töötasu hüvitamiseks uuesti läbi ja teiseks suurendataks

§ 105

lg-st 1 tulenevalt hüvitamise otsuse p-s 1 välja mõistetud hüvitise summat kohtu õiglase äranägemise järgi. Teisese põhialternatiivina taotles XX suurendada

§ 105lg-st 1 tulenevalt hüvitamise otsuse p-s 1 välja mõistetud hüvitise summat ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 9768,42 3

§ 105

lg-st 1 tulenevalt hüvitamise otsuse p-s 1 välja mõistetud hüvitise summat ja mõistetaks vastustajalt kaebaja kasuks välja 9768,42 eurot ning teiseks tühistataks hüvitamise otsuse p 3 ning kohustataks vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotlust tegevteenistusest vabastamise perioodi teenistusstaaži hulka arvestamiseks. Õiguslik olukord on sarnane varem kehtinud

§ 135

lg-ga 1, mis sätestas õigusvastase teenistusest vabastamise korral õiguse nõuda haldusakti tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Seda sätet täna kehtiv

§ 105

küll samas sõnastuses ette ei näe, kuid sarnane säte sisaldub hetkel kehtivas

§ 105lg-s 4.

Seega saaks praeguses asjas tasu määramisel analoogia korras kohaldada hoopis

§ 105lg-t 4.

Juhul, kui kohus leiab siiski, et hüvitise saab välja mõista üksnes

§ 105

lg-s 1 sätestatud korras

§ 105

lg-s 4 sätestatut kohaldamata, lubab

§ 105

lg 1 kohtul hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuivõrd kaebaja eksmatrikuleerimisel ja tegevteenistusest vabastamisel pani vastustaja toime olulise diskretsioonivea, millele järgnes kaebaja enam kui aasta pikkune teenistusest ja koolist eemalviibimine, mille jooksul ei saanud ta ka üheltki teiselt tööandjalt töötasu, tuleks temale makstavat hüvitist suurendada. Seda enam, et põhjuseks, miks kaebaja oli ajutiselt töövõimetu ning mille tõttu ta eksmatrikuleeriti, oli kaebaja viibimine kahel välismissioonil, mille tulemusena tekkisid tal tervisehäired. Teenistusest eemal viibitud aeg tuleks arvestada kaebaja teenistusstaaži hulka. Teenistusstaaži arvestamine on kaebaja jaoks oluline, kuna sellest sõltub otseselt tema pension. KVTS § 206 lg 1 kohaselt tekib isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt liidetakse lg-s 1 nimetatud 50 protsendile juurde 2,5 protsenti iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast teenistusstaaži. Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja tegevteenistusstaaži hulka ei saa arvestada teenistusest eemal viibitud aega, palus kaebaja selle võrra samuti suurendada

§ 105lg 1 alusel välja mõistetavat hüvitist.

Kuna kaebaja tegevteenistusstaaži hulka ei arvatud enam kui aasta pikkust perioodi, on tõenäoline, et tal ei täitugi KVTS § 206 lg-s 1 sätestatud tegevteenistuspensioni saamiseks vajalik staaž või isegi kui täitub, siis jääb tal igakuisest pensionimaksest saamata 2,5 protsenti KVTS § 206 lg 4 tähenduses, kuna isegi kui kaebajal on võimalik saada tegevteenistuspensioni, siis kaotatud aasta tõttu ei lisanduks sellele igakuisele maksele 2,5 protsenti. 3. Kaitsevägi palus jätta kaebus rahuldamata.

-s on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada. XX esitas 04.11.2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, kuid ei soovinud enda teenistusse ennistamist. Kui kaebaja leiab, et talle laienevad

§ 105

lg-s 4 ettenähtud tingimused, oleks ta pidanud taotluse enda ennistamiseks esitama koos 04.11.2016 kaebusega Tartu Halduskohtusse. Seda kaebaja teinud ei ole. KVTS § 151 lg 3 sätestab, et eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist tegevteenistusest vabastatud isiku võib uuesti võtta tegevteenistusse, kui ta vastab tegevteenistusse võtmise 4

§ 105

lg 4 ning käskkirja sisu ei väljenda Kaitseväe tahet XX ennistamiseks, vaid ametisse nimetamiseks. Seega ei ole XX tegevteenistusse ennistatud ning puudub alus saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Hüvitise suurendamine ei ole põhjendatud, sest XX vabastati teenistusest õppetöös edasijõudmatuse tõttu. Kaebuse p-s 4.20 kinnitab kaebaja, et tema õigus ja kohustus osaleda õppetöös peatus seoses ajutise töövõimetusega alates

1. a novembrist, mil tekkisid ka õppevõlgnevused. Töövõimetuslehtede perioodid on nimetatud kaebuse p-s 1.3, mille kohaselt on XX olnud pikalt töövõimetu alates 16.11.2015 kuni 08.10.2016 s.o ajani, kui ta vabastati kadeti kohalt ning tegevteenistusest. XX-l on võimalus jätkata oma õpinguid samal kursusel, millele ta immatrikuleeriti käskkirjaga nr 68 ning millel tema õpingud pooleli jäid ning tal on võimalus oma õpingud lõpetada. Tegemist ei olnud teenistussuhte õigusvastase lõpetamisega Kaitseväe eksimuse tagajärjel. Hüvitise määramisel on oluline arvesse võtta Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-s 24 toodud selgitust, mille põhjal kohus on asunud seisukohale, et kaebaja
2. kursuselt eemaldamine oli objektiivne tagajärg, mida Kaitsevägi ei saanud ära hoida. KVTS § 206 lg 2 kohaselt võetakse pensioni suuruse arvutamisel aluseks isiku valikul kas tema vabastamise hetkel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmine või viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsam palgaastmestiku keskmine. Palgaastmestikke vaadatakse üle iga aasta. Sellest lähtuvalt ei ole välistatud, et aasta hiljem pensionile minnes on XX-l võimalik valida omale soodsam pensioni suuruse arvutamise alus, mis ületab ka KVTS §-s 206 lg-s 4 nimetatud 2,5 protsenti. Lähtudes asjaolust, et kaebajal on pensioniõigusliku staaži täitumiseni 16 aastat, ei täidaks praeguses menetluses määratav hüvitis saamata jäänud pensioni tõttu tekkiva kahju hüvitamise eesmärki.
3. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaitseväe hüvitamisotsus ja vaideotsus on õiguspärased. Kohus nõustus nende põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). KVTS § 217 kohaselt on tegevväelasel õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral nõudeõigus

-s sätestatud korras.

§ 105

lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus üldreeglina nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku 3 kuu keskmise palga ulatuses, seejuures kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sama paragrahvi lg 4 järgi on ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla 7-aastast last, õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kuna kaebaja ei vasta

§ 105

lg-s 4 toodud kirjeldusele, puudub tal seadusjärgne õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Seega on hüvitamisotsuses õigesti jäetud rahuldamata kaebaja saamata jäänud töötasu nõue. Samuti on kõnealuse otsusega põhjendatult jäetud rahuldamata kaebaja taotlus teenistusest eemaloldud aja (04.10.2016-23.10.2017) teenistusstaaži hulka arvestamiseks. Sellist nõudeõigust

õigusvastaselt teenistusest vabastatud isikule ette ei näe. Kaebuses on alternatiivselt taotletud hüvitise suurendamist

§ 105lg 1 alusel.

Puudub vaidlus, et vastustaja on maksnud kaebajale

§ 105lg-s 1 sätestatud hüvitise tema 3 kuu 5

§ 105lg 1 ls-s 1 sätestatud hüvitise suuruse muutmist.

Kaebuses väljatoodud tervisehäiretest tingitud kaebaja enam kui aasta pikkune teenistusest eemalviibimine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Samuti ei ole põhjendatud hüvitise suurendamisel aluseks võtta kaebaja tervislikku seisundit, sest sellise kahju hüvitamiseks sätestab KVTS erikorra. Kaebuses nõutakse alternatiivselt ka hüvitist saamata jäänud pensioni eest

§ 105lg 1 alusel.

Esiteks, sellist nõudeõigust

õigusvastaselt teenistusest vabastatud isikule ette ei näe. Teiseks, arvestades, et kaebajal on pensioni saamise õiguse tekkeks vajaliku vanuse täitumiseni niivõrd pikk ajavahemik, pole võimalik väita, et õigusvastane teenistusest vabastamine üldse mõjutab tema väljateenitud aastate pensioni. Samal põhjusel on alusetu ka viivisenõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb enda senises menetluses võetud seisukohtade ja taotluste juurde ning märgib täiendavalt järgmist. Kohus pidanuks asjakohaselt analüüsima

§ 105lg 4 analoogia korras kohaldamist.

Seadusandja eesmärki analoogia kohaldamisega ei kahjustataks, kuna isikutel, kes

§ 105

lg 1 alusel nõuavad haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ja enda teenistusest vabastamise aluse muutmist, on siiski võimalus jätkuvalt nõuda viidatud paragrahvi kohaselt ka hüvitist 3 kuu palga ulatuses, mida võib kohus suurendada. Kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks taotlenud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ja teenistusest vabastamise aluse muutmist, mistõttu on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et analoogia korras tuleks kohaldada hoopis

§ 105lg-t 4, mis on kõiki asjaolusid arvestades kõige sarnasem kaebaja olukorraga.

Kohus pidanuks

§ 105

lg 4 kohaldamise võimalikkust analüüsima ning rikkus seda mitte tehes HKMS § 157 lg 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Kaebaja on avaldanud soovi enda ennistamiseks

§ 105lg 4 tähenduses.

Esiteks ei saa ennistamise taotluse formaalsest puudumisest teha automaatset järeldust, et isikul puudub soov ennistamiseks. Teiseks, arvestades, et kaebaja sooviks oli tühistada haldusaktid, et ta saaks õpinguid jätkata, millega vastustaja sõnul kaasneb automaatselt tegevteenistusse võtmine (vastuse p 2.4), siis on ilmselge, et kaebaja sooviks oli tühistada teda kahjustavad haldusaktid ja jätkata oma tegevteenistust ja õpinguid Kõrgemas Sõjakoolis, mis nähtub ka kaebaja 10.10.2016 vastustajale esitatud avaldusest (vt kohtule esitatud kaebuse lisa nr 9). Kohus on otsuse p-s 15.3 võtnud seisukoha või teinud automaatse järelduse, milleni jõudmist pole selgitatud ega põhjendatud, rikkudes HKMS § 157 lg 1 tulenevat põhjendamiskohustust. Kohus oleks pidanud välja tooma, mida ta peab erandlikeks asjaoludeks

§ 105

lg 1 ls-s 1 sätestatud hüvitise suuruse muutmisel või miks kaebajaga seotud asjaolusid ei saa pidada erandlikeks. Apellatsioonkaebusele on lisatud taotlus menetluse tervikuna kinniseks kuulutamiseks põhjusel, et haldusasjas käsitletakse muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, mida tuleb avalikustamise eest kaitsta ning menetlus on seotud kaebaja terviseandmetega. 6

-i sätete kohaldamist olukorras, kus tegevteenistusest vabastamine toimub automaatselt seoses isiku KVÜÕA-st väljaarvamisega ning seega asjaoludel, mida

-i teenistusest vabastamise regulatsioonis ei ole ette nähtud. Ühe haldusakti tühistamise korral ei ole teise kehtima jäämine põhjendatud. Seega leidis ringkonnakohus, et käskkirjale nr 202P tuleb kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS) ja HKMS-i üldist regulatsiooni, mistõttu on käskkirja tühistamine lubatav. 8. Eelnevalt käsitatud Tartu Ringkonnakohtu otsusest tuleneb, et kaebaja õigus nõuda käskkirja nr 202P tühistamist ei tulenenud

§ 105

lg-st 4, vaid üksnes erandlikust olukorrast, kus kaebajal teenistussuhte olemasolu sõltus vahetult tema õppimisest KVÜÕA-s. Ringkonnakohus ei tühistanud käskkirja mitte

-i, vaid HMS-i ja HKMS-i alusel. Seetõttu ei peatunud ringkonnakohus ka kaebaja teenistusse ennistamise küsimusel, mis peaks

§ 105lg 4 rakendamisel olema haldusakti tühistamise vahetuks järelmiks.

9. Vaatamata asjaolule, et

§ 105

kohaldamine on KVÜÕA kadettide puhul probleemne, pole alust järeldada, et kaebajal ei ole üldse õigust hüvitist nõuda. Kuna kaebaja eksmatrikuleerimine oli õigusvastane, oli õigusvastane ka tema teenistusest vabastamine.

§-st 105 tuleneb, et üldjuhul saab õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral nõuda vaid hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.

§ 105

lg-s 4 sätestatud õigus nõuda haldusakti tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, on ette nähtud vaid isikute grupile, kes seadusandja hinnangul vajavad erilist kaitset (rasedad ja alla seitsmeaastast last kasvatavad isikud). Asjaolu, et kohus pidas võimalikuks tühistada kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri, ei tähenda, et kaebaja liigituks erilist kaitset vajavate isikute gruppi.

§ 105lg 4 rakendamine kaebaja suhtes poleks seega eesmärgipärane.

Vastustaja on õigesti maksnud kaebajale hüvitist

§ 105lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib veel, et kaebaja on asetatud niigi paremasse positsiooni, kui teised avalikud teenistujad. Kui üldjuhul on isikutel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus nõuda üksnes

§ 105

lg-s 1 ette nähtud hüvitist, siis kaebaja sai lisaks sellele võimaluse jätkata õpinguid ja teenistust KVÜÕA-s. 10. Kaebaja on leidnud, et juhul, kui

§ 105

lg 4 kohaldamine pole tema suhtes võimalik, tuleb suurendada

§ 105lg-s 1 sätestatud hüvitise suurust. Nimelt sätestab nimetatud norm, 7

§ 105

lg-s 1 ette nähtud hüvitis ongi juba olemuslikult ette nähtud õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest. Samuti märkis halduskohus õigesti, et hüvitise suurendamisel ei ole põhjendatud aluseks võtta kaebaja tervislikku seisundit, sest sellise kahju hüvitamist reguleerib KVTS-i erikord. Kaebaja on erilise asjaoluna veel välja toonud, et kaebaja eksmatrikuleerimisel ja tegevteenistusest vabastamisel pani vastustaja toime olulise diskretsioonivea, millele järgnes kaebaja enam kui aasta pikkune teenistusest ja koolist eemalviibimine, mille jooksul ei saanud kaebaja üheltki teiselt tööandjalt töötasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodut pidada selliseks tavapäraselt teenistusest vabastamisele järgnevaks tagajärjeks, mis tingiks hüvitise suurendamise. Kaebajal puudusid vastustajast tulenevad takistused kohtuvaidluse ajal teise tööandja juures töötamiseks. 11. Kaebaja palus 01.12.2017 pöördumises vastustajal arvestada õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise periood teenistusstaaži hulka. Vastustaja leidis hüvitamise otsuses, et taotlust pole võimalik rahuldada, sest kaebaja pole teenistusse ennistatud

§ 105lg 4 alusel, vaid ta nimetati 24.10.2017 käskkirjaga uuesti kadeti ametikohale.

Vaideotsuses täpsustas vastustaja, et kaebaja nimetati õppekavajärgselt samale tasemele, millel ta õpingud katkesid ehk tegemist oli õppuri ennistamisega. Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2017 otsuses on leitud, et kuigi üliõpilaseks vastuvõtmine ja teenistusse võtmine on lahutamatult seotud, ei saa siiski teha järeldust, et mõlemast suhtest tekkivad õigused ja kohustused oleksid kattuvad. Kaebaja ei olnud ajavahemikul 04.10.2016-24.10.2017 õppurite nimekirjas ja seega on õige hüvitamise otsuse järeldus, et seda perioodi teenistusstaaži hulka ei arvestata. Ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas nii käskkirja nr 92 kui ka käskkirja nr 202P. Haldusakti tühistamine tähendab, et see on kehtetu algusest peale. Kehtetu haldusakti tagajärjed tuleb üldjuhul kõrvaldada. Kuna kaebaja eemalviibimine teenistusest oli õigusvastane, tuleb periood 04.10.2016-24.10.2017 arvestada tema teenistusstaaži hulka. Määrav ei ole, et kohus pole antud juhul teinud

§ 105lg-s 4 ette nähtud otsust kaebaja teenistusse ennistamise kohta.

Eelpool käsitatud põhjustel ei olnud sellise otsuse tegemine võimalik. Kuigi 24.10.2017 käskkirjaga nimetati kaebaja uuesti kadeti ametikohale, nähtub vastustaja enda selgitustest, et sisuliselt on tegemist õppuri ennistamisega. Kaebaja taotleb kaebuses kohustada vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus tegevteenistusest vabastamise perioodi teenistusstaaži hulka arvestamiseks. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse. 12. Esitatud menetluse kinniseks kuulutamise taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja on menetluse kinniseks kuulutamise taotluses üldsõnaliselt tuginenud vajadusele asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet avalikkuse eest kaitsta. Samuti on viidatud, et menetlus on seotud kaebaja terviseandmetega, mis on delikaatsed isikuandmed. Ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalide pinnalt, et esineks vajadus menetluse tervikuna kinniseks kuulutamiseks. Apellatsioonkaebuses ega selle lisades ei ole esitatud andmeid kaebaja terviseseisundi kohta. Seega ei ole kohtuotsuses analüüsitud konkreetseid kaebaja terviseandmeid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et väljakujunenud praktika kohaselt asendatakse teenistusvaidlustes jõustunud kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalide või tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 8