lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 2 kuuli ja padrunikest, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (16.11.2018 relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4.3-4/2202-1) –
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Püstol Glock-19, kaliiber 9x19, nr. WSB875; 47 padrunit (kaliiber 9x19); 2 padrunisalve, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (16.11.2018 relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4.3-4/2202-1) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Aksel Reiolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot; lasujäägiekspertiisi nr 18E-AE0002 tegemise eest summas 405 (nelisada viis) eurot; tulirelvaekspertiisi nr 18E-TB0094 tegemise eest summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot; ambulatoorse kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 69) tegemise eest summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot; määratud kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 660 (kuussada kuuskümmend) eurot; määratud kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 210 (kakssada kümme) eurot; määratud kaitsja Sergei Politševi poolt 17.01.2019 eelistungil osutatud õigusabi eest 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja 72 senti; määratud kaitsja Sergei Politševi poolt 22.04.2019-24.04.2019, 26.04.2019 ja 03.05.2019 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 933 (üheksasada kolmkümmend kolm) eurot ja 60 senti.
lg 3 alusel jätta menetluskulud - ambulatoorse kohtupsühhiaatria 2 1-19-81 kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 69) tegemise eest summas 380 (kolmsada kaheksakümend) eurot, riigi kanda. Määrata, et Aksel Reiol on õigus tasuda ülejäänud menetluskulud summas 4 429 eurot ja 32 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700022574 ning selgitus „Aksel Reio, 1-19-81, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Aksel Reiot süüdistatakse selles, et tema 12.09.2018 kella 15.00 paiku, olles alkoholijoobes, võtnud kaasa püstoli Glock 19, 9x19, seerianumbriga WSB875, läks külla N Kle, kes elab aadressil xxx, eesmärgiga tappa N K. Kella 15.30 paiku Aksel Reio, olles N. K korteris aadressil xxx, Narva, köögis, andis N. K kätte paberilehe formaadis A4, kuhu oli kirjutatud „Ma ei ole süüdi. Püstoli ta varastas. Kellele andis, ei tea. Kuid paistab, et jumal karistas teda. Kui tulin, siis kõik juba oli,“. Peale seda väljus A. Reio köögist, seejärel tuli tagasi, hoides käes püstolit Glock (seerianumbriga WSB875), mille suunas toruga N. K poole ja ütles: „Ma tulin sind tapma!“ Kannatanu tundis reaalset ohtu oma elule, kuid tal õnnestus A.Reio tähelepanu kõrvale juhtida ning nad istusid suurde tuppa diivanile. Seal A. Reio kordas oma sõnu kannatanu tapmise kohta ning ütles Nle: „Ära räägi midagi, ma niikuinii tapan sinu ja ka enda.“ Aksel Reio hoidis püstolit Glock (seerianumbriga WSB875) paremas käes, mille toru oli suunatud Nle ja vajutades püstolipäästikule, tegi lasu N suunas, kuul möödus kannatanu parema kõrva lähedusest, kuid ei tabanud eesmärki, s.o kannatanut. Kannatanu läks koridori ning koridoris Aksel Reio suunas uuesti püstolitoru kannatanu suunas ja ütles talle: “Ma tapan su!“ Seejärel A. Reio haaras täiest jõust kannatanul juustest ja pani ta põrandale pikali, tiris teda juustest ühelt poolt teisele. Kannatanul õnnestus püstol Glock (seerianumbriga WSB875) A. Reio käest ära tõmmata, kuid A. Reio jätkas kannatanu juustest tirimist, seejuures püüdes korduvalt kannatanu käest püstolit ära tõmmata. Seejärel A. Reio peksis kannatanut kätega kõhtu ja kägistas. A. Reio haaras oma käega kannatanu parema käe ümbert, milles püstol oli, ja hoides kannatanu kätt, viis püstoli Glock (seerianumbriga WSB875) toruga N. K pea poole. Kannatanu tõmbas käega ja toimus lask, kuul tabas koridoriust. Peale lasku kukkus püstol Glock (seerianumbriga WSB875) kannatanu käest maha ning A. Reio võttis püstoli ja lõi püstolipäraga korduvalt (kolm korda) kannatanule vastu pead, samuti lõi vastu njuurt, haaras kannatanul juustest, lõi korduvalt kannatanu näoga vastu põrandat. Seejärel A. Reio tõstis kannatanu juukseidpidi põrandalt üles ja ütles: „Ma tapan su niikuinii!“ Peale seda suunas ta püstolitoru Glock (seerianumbriga WSB875) toruga kannatanu poole, kuid lasku ei toimunud. Seejärel A. Reio ütles kannatanule, et ta läheks vannituppa, peseks ja teeks end riidest lahti, samuti ta lisas: „Ma ei hakka venitama, on vaja jõuda sind ära tappa.“ Korteris toimunud müra kuulis L. M, kes koputas kannatanu uksele, helistas kannatanule ning seejärel helistas häirekeskusesse. Kannatanul õnnestus korterist välja joosta, mistõttu jäi A. Reio tegevus temast mitte sõltuvatest asjaoludest lõpule viimata. A. Reio tekitas oma tegudega kannatanule 3 1-19-81 füüsilist valu ning järgmised kehavigastused: kolm lahtist haava peas pealaepiirkonnas, pikkusega umbes 3 cm, hematoomid parema ja vasaku silma all, aga samuti paremal silmalaul, paremal õlavarrel ning paremal käel ning vasakul küljel, marrastused nl ning paremal õlal. Sel moel pani Aksel Reio oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise katse, s.o KarS § 113 lg 125 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Aksel Reio avaldas kohtuistungil, et ta ei tunnista ennast süüdi ning selgitas, et tema tuttav N K, viibides tema korteris, varastas tema püstoli Glock. Siis, kui ta avastas seda, ta helistas N Kle ja siis läks K korterisse. Nad sõid, siis vestlesid. Ta küsis K käest, miks ta võttis tema püstoli aga K väitis, et ta ei võtnud. Ta ütles Kle, et ta läheb politseisse, siis K tõusis üles, ja läks sinna korteri sügavikku, vannitoa poole. K tuli tagasi kiiresti, püstol käes. Kui K sisenes, viskas püstoli tema ette, ja ütles, et võtta ja nagu ole vait. Siis ta läks lauast mööda, ja istus omale kohale. Kui ta istus, siis ütles, kas nüüd oled rahul. Peaaegu kohe ütles, mine nüüd siit minema. Ta tõusis üles. Püstol oli tema paremas käes. Sel ajal lõi K teda vastu kätt, milles oli püstol, alt. Püstol tõmbles tema käes, kuid hoidis seda, ja siis vajutasingi päästikule, nägi, et kuul läks kuskile ülesse, lakke. Ta ei teadnud, et padrun on rauas. K hakkas tõmbama püstoli tema käest. Tema lasi püstoli käest lahti, siis toimus kaklus, mille käigus K lõi teda püstoliga vastu pead ja kätt. K hakkas karjuma „L, aita, aita“. Siis ta kukkus seljaga põrandale, lõi peaga ja kaotas teadvuse. Kui ta toibus, siis püstol oli K paremas käes, ta lõi teda püstoliga vastu pead. Tal õnnestus püsti tõusta, ta lükkas teda jõuga, K kukkus minust maha, ja siin seisab jalatsiriiul, mille vastu ta lõi enda pead. Pärast aga ta istus, püstol oli K käes nagu see oligi ennem, seejärel kaklus jätkus. K ähvardas teda tapmisega. Lõppude lõpuks K lükkas seda püstolit endast ette poole. Ta võttis püstoli kätte ja nad tõusid põrandalt üles. Teist lasku ta ei teinud ega kuulnud. Ta läks kööki, et käsi pesta. Sel hetkel K väljus korterist. Ta viskas püstoli ja salve aknast minema, väljus korterist ja oli kinnipeetud politseiametnike poolt trepikojas. kirja, kus on kirjutatud „Ma ei ole süüdi. Püstoli ta varastas. Kellele andis, ta ei tea. Kuid paistab et jumal karistas teda. Kui tulin, siis kõik juba oli“ kirjutas tema. Ta kirjutas seda enda korteris, ta ei tahtnud seda näidata Kle. Kiri oli kirjutatud enda jaoks, selleks, et lasta probleemid lahti ennast. Kirja ta Kle ei näidanud, K leidis seda ise. Ta ei ähvardanud kannatanut tapmisega ega tahtnud Kt tappa. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka kannatanu ja tunnistajad ning olid uuritud kirjalikud tõendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1. Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Aksel Reio süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises – teise inimese tapmiskatses, s.o kuriteos KarS §§ 25 lg 1,2 113 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.2 Asjas puudub igasugune vaidlus selles, et süüdistuses nimetatud ajal viibisid kannatanu korteris süüdistatav Aksel Reio ja kannatanu N K, et nende vahel toimus rüselus ja Aksel Reio tulistas korteris enda püstolist Glock (seda muuhulgas kinnitab ka tulirelvaekspertiisi akt nr 18E-AE0002, 4 1-19-81 KoTo 132-137). Vaidlus on selles, mis asjaoludel see kõik juhtus ja mis eesmärgil kasutas süüdistatav tulirelva. Selles osas süüdistatava ja kannatanu ütlused omavahel ei haaku kuna kannatanu väidab, et süüdistatav, kasutades püstolit, ähvardas teda tapmisega, peksis ja üritas teda tappa. 3.3 Kohus on seisukohal, et süüdistatav Aksel Reio ütlused ei ole eluliselt usutavad ega vasta teistele asjas kogutud tõenditele. Esiteks, jääb täiesti arusaamatuks, mis eesmärgil oleks kannatanu pidanud varastama süüdistatava püstoli. Vastavalt kannatanu ütlustele, sündmuse päevaks kannatanu suhe süüdistatavaga oli juba lõppenud kuna kannatanu ei avaldanud soovi elada süüdistatavaga koos. Antud olukorras kannatanul ei saanud olla mingit mõistlikku põhjust soovida suhete taastamist nagu seda väidab süüdistatav. Kui nõustuda süüdistatava väitega, et N K varastas tema püstoli, siis süüdistava edasine käitumine on äärmiselt ebaloogiline, sest ta ei pöördunud kohe avaldusega politseisse. Kuna relvaeksam on süüdistataval edukalt sooritatud, siis pidi ta teadma, et vastavalt Relvaseaduse §10 lg 3, relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile. Süüdistatava selgitused, miks ta seda ei teinud, on ebaveenvad ja otsitud. 3.3.1 Teiseks, süüdistatava kirjutatud kirja sisu süüdistatava käitumise kontekstis viitab otseselt sellele, et Aksel Reio püüdis selles kirjas selgitada, kuidas juhtus nii, et K oli tapetud tema püstolist aga tema selles süüdi ei ole („ta varastas püstoli, andis selle ära kolmandale isikule ning kui mina tulin kohale, siis kõik oli juba lõppenud või tehtud ehk kannatanu oli juba tapetud“). Süüdistatava selgitused, mis eesmärgil oli see kiri kirjutatud on äärmiselt ebaveenev. Kui Aksel Reio kirjutas kirja iseendale, siis ei olnud tal põhjust kirja kannatanu juurde kaasa võtta. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu sellele, et nimetatud kirja osas süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused ei haaku kohtuistungil antud ütlustega. Nii, kohtueelselt väitis süüdistatav, et "kirja kohta soovin selgitada, et ma kirjutasin selle sugulase jaoks selleks, et ta teaks kes püstoli varastas". Süüdistatav ei saanud veenvalt selgitada, miks need ütlused nii erinevad on. 3.3.2 Peale selle, süüdistatava ütlused selle kohta, et teist lasku ta ei teinud ega kuulnud, on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Sellest, et lasku oli kaks, räägib mitte ainult kannatanu K, aga see on tõendatud ka objektiivsete tõenditega - 12.09.2018 sündmuskoha vaatlusprotokollist (KoTo lk 15-32) nähtub, et sündmuskohalt on leitud ja äravõetud kaks kuuli, esimene kuul oli avastatud vaibal elutoas (vt lk 24), teine kuul oli võetud uksest korteri esikus (vt lk 26). Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr 18E-TB0094 (KoTo lk 138-147), need kuulid on lastud Aksel Reiole kuuluvast püstolist Glock (vt lk 142, arvamuse p 5). 3.3.3 Enne kinnipidamist viskas süüdistatav püstoli ja salve padrunitega aknast ära, nad olid leitud tänaval kannatanu maja juures. See on kinnitatud nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga (KoTo lk 114), kui ka tunnistajate xx, xx, xx, xx, xx, xx ning süüdistatava enda ütlustega. Kuna selles osas puudub igasugune vaidlus, siis ei pea kohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Antud asjaolu on aga oluline süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Süüdistatav väidab, et midagi ebaseaduslikku ta kannatanu korteris ei teinud –ta väidetavalt ei ähvardanud ega löönud kannatanut, lask toimus juhuslikult kannatanu ebaõige tegevuse tõttu. Vastupidi, süüdistatava versiooni kohaselt, kannatanu varastas tema püstoli, lõi teda mitmel korral ja ähvardas tapmisega. Sel juhul aga jääb täiesti arusaamatuks miks, eeldades, et kohale varsti saabub politsei, oli vaja visata püstoli ja salve aknast ära ja võtta põrandalt seal lamavat padrunit ja padrunikesta (leitud ja äravõetud süüdistatavalt tema kinnipidamisel – vt KoTo 57-62, isiku kinnipidamisprotokoll). Süüdistatava selgitused selles osas ei ole eluliselt usutavad. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav viskas püstoli ja salve eesmärgiga vältida enda kinnipidamist koos relvaga, lootes varjata korteris toimunut. 3.3.4 Ka ei vasta tegelikkusele süüdistatava ütlused osas, mis puutub sellesse, kuidas kannatanu 5 1-19-81 käitus sündmuskohal. Nagu väitis süüdistatav kohtuistungil, rüseluse käigus kannatanu K lõi teda püstoliga vastu pead ja kätt. Siis ta kukkus seljaga põrandale, lõi peaga ja kaotas teadvuse. Samal ajal, kuigi mõned sinikad ja kriimustused on tõepoolest avastatud süüdistatava kätel ning jalgadel (vt KoTo lk 67-75, isiku läbivaatuse protokoll), mingeid peavigastusi Aksel Reiol tuvastatud ei ole. Kohus on seisukohal, et kehavigastused süüdistatava kätel ja jalgadel on seotud sellega, et kannatanu aktiivselt kaitses ennast. 3.3.5 Süüdistatava ütluste kohaselt, siis kui tal õnnestus püstol tagasi enda kätte saada, avastas ta, et püstoli salv on püstolist välja kukkunud ning püstolis oli veel üks padrun, selle padruni võttis ta välja ning pani oma taskusse. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt sündmuskohal leitud püstolis oli padrun padrunipesas. Seega ei kinnita sündmuskoha vaatlusprotokoll süüdistatava ütlusi ka selles osas. 3.3.6 Süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu kukkus koridoris peaga vastu mööblit ning kannatanu peast hakkas verd jooksma, ei ole samuti kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt mööblilt verejälgi ei tuvastatud. 3.3.7 Kohus leiab, et ka süüdistatava käitumine tema kinnipidamisel kummutab versiooni, et süüdistatav ei käitunud kannatanu korteris ebaseaduslikult. Nagu nähtub tunnistaja E L ütlustest, trepikojas tema vastu tuli Aksel Reio, kes oli täis verine, et kõik riided oli kaetud verega. Küsimusele, miks tal kõik riided on verised, Aksel Reio vastas, et tema nst tuleb veri. Küsimusele, mis korteris ta oli, kust ta tuleb, vastas Aksel Reio, et x või x, aga antud trepikojas sellist korterit ei olnud võimalik olla. Kohus on seisukohal, et süüdistatava taoline käitumine otseselt viitab sellele, et süüdistatav püüdis vältida enda kinni pidamist politsei poolt. Olukorras, kus Aksel Reio (tema kaitseversiooni kohaselt) oli ise tema suhtes toimepandud kuritegude ohver (püstoli vargus, peksmine, tapmisega ähvardamine N K poolt), iga mõistlik inimene oleks pidanud otsima politseilt abi aga mitte püüdma vältida kontakti politseiametnikega. 3.3.8 Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning tema kaitseversioon on väljamõeldud selleks, et vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Sellega seoses lähtub kohus kohtuotsuse tegemisel just kannatanu ütlustest. 3.4 Kannatanu N K ütlused on loogilised ja vastuoludeta. Kannatanu ütlused on, kokkuvõtlikult, järgmised. 12.09.2018 kella 15.30 paiku, olles alkoholijoobes, tuli alkoholijoobes süüdistatav Aksel Reio kannatanu korterisse aadressil x, pärast söömist andis Reio N Kle köögis üle paberilehe, kuhu oli kirjutatud „Ma ei ole süüdi. Püstoli ta varastas. Kellele andis, ei tea. Kuid paistab, et jumal karistas teda. Kui tulin, siis kõik juba oli,“. Seejärel väljus Aksel Reio köögist ning tuli tagasi kannatanu juurde ning hoides käes püstolit Glock, mille suunas toruga N K poole ja ütles: „Ma tulin sind tapma!“ Kannatanu ja süüdistatav läksid elutuppa ning Aksel Reio kordas oma sõnu kannatanu tapmise kohta. Aksel Reio hoidis püstolit käes, püstol suunatud kannatanu poole ja vajutades püstolipäästikule, tegi lasu kannatanu suunas, kuid ei tabanud kannatanut. Kannatanu läks koridori, kus kannatanu ning A. Reio vahel toimus võitlus, sest kannatanu osutas Reiole vastupanu. Kannatanul õnnestus püstol Reiolt kätte saada, samal ajal Reio tiris kannatanut juustest, lõi teda, kägistas. A. Reio haaras kannatanu käest, milles oli püstol ning viis püstoli kannatanu pea poole ning toimus lask, kuul tabas korteriust. Aksel Reio lõi kannatanut korduvalt püstolipäraga vastu pead, vastu njuurt, kordas lubadust kannatanu tappa, suunas püstoli kannatanu suhtes, kuid lasku ei toimunud. Korterist tuleva müra tõttu koputas naaber kannatanu uksele, helistas kannatanule ning seejärel helistas häirekeskusesse. Kannatanul õnnestus korterist välja joosta. Kannatanu ütlused haakuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega. 6 1-19-81 3.4.1 Nii, meditsiiniliste dokumentidega (KoTo lk 47-50) ning kannatanu läbivaatuse protokolliga (KoTo 33-46) on tõendatud, et süüdistatav tekitas kannatanule süüdistuses märgitud kehavigastusi. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo lk 51-56) tuleneb, et 12.09.2018 kella 15.42 paiku Häirekeskusesse helistanud isik kuulis, et K korteris karjutakse „Aidake!“. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis (KoTo lk 63) on tuvastatud, et 12.09.2018 kell 16.40 Aksel Reiol oli väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus 0.20 mg/l, mis kinnitab seda, et Aksel Reio tuli kannatanu korterisse, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kannatanu korteri läbivaatuse käigus oli leitud ja äravõetud Aksel Reio kirjutatud kiri tekstiga „Ma ei ole süüdi. Püstoli ta varastas. Kellele andis, ei tea. Kuid paistab, et jumal karistas teda. Kui tulin, siis kõik juba oli“ (KoTo 1-32, 106-131) 3.4.2 Kannatanu N K andis ütlusi, et siis, kui Aksel Reio kordas lubadust teda tappa, suunas Reio püstoli kannatanu suhtes ning üritas veelkorra lasu teha. Kuid kolmas kord ei õnnestunud, vist toimus tõrke. Aga vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr 18E-TB0094 (KoTo lk 142, arvamuse p 6,7), ekspertiisiks esitatud padrunitel ja padrunikestal ei leitud tunnuseid, mis viitaksid püstolist laskmisel tõrke tekkimisele; padrunite süütikul ei ole lööknõela otsaku jälge, padrunikesta sütikul ei leitud korduvaid lööknõela jälgi, mis viitaksid tõrkele. Kohus on seisukohal, et ekspertiisi tulemus ei kummuta kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav ei saanud tulistada tema pihta kolmandat korda püstolis tekkinud tõrke pärast. Ekspertiisi tulemus kinnitab vaid seda, et antul juhul ei olnud tegemist nn „tühja tulistamisega“, millal lööknõel lööb padruni süütikule, aga lasku ei toimu ebakvaliteetse süütiku pärast. Aga tõrke muud võimalikud põhjused ei olnud nimetatud ekspertiisi käigus uuritud, mistõttu pole võimalik välistada, et tõrge tekkis mingil muul põhjusel (nt mitte padruniga, aga püstoli mehhanismiga seotud tõrge). 3.5 Kaitsja esitas versiooni, et Aksel Reio ei soovinud tappa kannatanut ja tegemist oli üksnes tapmise ähvardamisega KarS § 120 mõistes. Kaitsja on seisukohal, et Aksel Reiol oli palju aega ja võimalusi tappa kannatanut, kui ta oleks seda tahtnud. Tuleb nõustuda kaitsjaga selles osas, et tõepoolest süüdistataval oli piisavalt aega ja võimalusi kannatanu tapmiseks, aga tegu jäi lõpule viimata. Kohus aga asub seisukohale, et taoline olukord (et süüdistatav hakkas kannatanuga vestlema, käskis kannatanul voodi minna, kuritegu jäi katsestaadiumisse) on seotud nii sellega, et kannatanu aktiivselt kaitses ennast, kui ka süüdistatava isiksuse eripäraga. Kohus asub seisukohale, et enne N K tapmist süüdistatav soovis alandada kannatanut. Sellele viitab süüdistatava käsk, et kannatanu peab lahti riietuma ja voodi minema, sõnad „ma tapan sind siis, kui sa paljas oled“. 3.6 Kohus on seisukohal, et Aksel Reio pani kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatav tahtis kannatanut tappa, võttis selleks kaasa tulirelva ning kasutas seda. Lähtudes p-s 4.4.1 mainitud kirja sisust, tegemist on läbimõeldud ja ette planeeritud tapmiskatsega. Antud juhul tapmise lõpuleviimist hoidis ära vaid see, et kannatanu osutus aktiivset vastupanu ning see, et kannatanul õnnestus kutsuda abi ning joosta korterist ära Aksel Reio tahte vastaselt. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 7 1-19-81 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatav Aksel Reio pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Süüdistatava karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on alla keskmise. Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult, aga kannatanule tekitatud vigastused on kerged. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, kuritegu jäi katsestaadiumisse. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus KarS §113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni minimummäära lähedal. V Tsiviilhagi 5.1
lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu N K palub mõista välja Aksel Reiolt toimepandud kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Mittevaralise kahju tekitamine on motiveeritud sellega, et Aksel Reio tegevuse tõttu tekkisid kannatanul unehäired, ta pidi korduvalt pöörduma meditsiinilise abi saamiseks seoses halva enesetundega, ta pidi pöörduma ka psühholoogi poole, tal oli diagnoositud posttraumaatiline stress. Süüdistatav Aksel Reio tsiviilhagi omaks ei võtnud. 5.2 Kohus on seisukohal, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud. Kannatanu tervisele tekitatud kahju on tõendatud nii N K enda ütlustega, kui ka meditsiiniliste dokumentidega (KoTo lk 47-50) ning kannatanu läbivaatuse protokolliga (KoTo 33-46). Nendest tõenditest nähtuvalt, süüdistatav tekitas kannatanule nii füüsilist valu, kui ka terve rea süüdistusaktis kirjeldatud kehavigastusi. Psühholoogi kirjaliku arvamusega (KoTo lk 190,191) on tõendatud, et kannatanu pöördus psühholoogi poole abi saamiseks 2018.oktoobris, viidi läbi traumateraapia. N Kl on diagnoositud posttraumaatiline stressihäire ning samuti leidis aset afekti somatisatsioon, mis väljendus paljude haiguste ägenemises. Psühholoog kinnitab, et N Kle on tekitatud tõsine psühholoogiline kahju, mis mõjutas tema vaimset tervist. Taastamiseks on vajalik pikaajaline teraapia, taastusravi, täisväärtuslik puhkus sanatooriumis. Ülaltoodut kinnitab ka N K haiguslugu (KoTo 178-189). Kohus ei näe põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et tema psüühikahäire kutsusid esile tapmiskatsega seotud asjaolud. See, et süüdistatav ootamatult ründas kannatanut tulirelvaga kannatanu enda korteris, tulirelvast tulistamine, tapmisega korduv ähvardamine ning kehavigastuste ja valu tekitamine, põhjustasid N Kle kahtlemata taolisi üleelamisi, mis võisid viia ja viisidki tal psüühikahäire tekkimiseni, mistõttu N K 8 1-19-81 elukvaliteet oluliselt langes. 5.3 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuivõrd kohus tuvastas, et mittevaralise hüvitise saamise nõudeõiguse kõik eeldused on täidetud, siis N Kl on VÕS § 134 lg 3 tulenevalt õigus hüvitise saamiseks. Puutuvalt kahjuhüvituse suurusesse märgib kohus, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo 32-1-18-13). Käesoleval juhul on N K esitanud 5000 euro suuruse kahjunõude. Kohus asub seisukohale, et nimetatud summa ei ole juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu rikastumissoovi väljendusena. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ning mõistab Aksel Reiolt N K kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 5000 eurot. VI Kohtukulud Tulenevalt
lg 1 tuleb Aksel Reiolt välja mõista menetluskulud.
§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjatele väljamakstud tasu ning ekspertiiside kulud. Samal ajal peab kohus võimalikuks kohaldada
lg 3 ning jätta ambulatoorse kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulud riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate summade suurust ning seda, et karistuseks on süüdistatavale mõistetud reaalne ja pikaajaline vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub
/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9 1-19-81 Harry Paasmäe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Kustola Rahvakohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.