1-19-2078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2078 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 118lg 1 p 2 järgi Pärnu Maakohtu 4.

juuni 2019. a otsus lühimenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Prokurör Süüdistatavad Süüdistatava Ivar Künnapi kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann ja süüdistatava Tarmo-Roderich Ainsalu kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Eliisa Sommer Ivar Künnap, elukoht: XXX; isikukood: 38608164210; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX. Kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Tarmo-Roderich Ainsalu, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla; isikukood: 36903110015; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 19.12.2017.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi liitkaristusega 1 aasta 2 kuud 22 päeva vangistust, mis asendati 442 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, Pärnu Maakohtu 12.06.2018.a määrusega, mis jõustus 28.06.2018, pöörati kandmata karistus 1 aasta 2 kuud 9 päeva täitmisele. Tõkend vahistamine 10.05.2018.a kuni 27.06.2018.a. Kaitsjad Vandeadvokaadid Avo Pärmann ja Vahur Krinal Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsus Ivar Künnapi ja Tarmo-Roderich Ainsalu suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata Rüütli Advokaadibüroole (reg. number 10796135) seoses vandeadvokaat Vahur Krinali poolt Tarmo-Roderich Ainsalule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 90 (üheksakümmend) eurot.
5. Välja mõista Tarmo-Roderich Ainsalult Eesti Vabariigi kasuks 90 (üheksakümmend) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Vahur Krinalile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank AS-is (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Ivar Künnap ja Tarmo-Roderich Ainsalu on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult 10.05.2018 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 19.56 kuni 20.15 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuba külas Karuba bussipeatuses lõid tahtlikult ja korduvalt XX’it ja tekitasid tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Ivar Künnap lõi alumiiniumtoruga korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, XX näo- ja ülakeha piirkonda. Peksmisega ühines koheselt Tarmo-Roderich Ainsalu, kes lõi jalaga XX puusa piirkonda, mistõttu XX kukkus pikali. Seejärel Ivar Künnap ja Tarmo-Roderich Ainsalu jätkasid koos maas lamanud XX peksmist alumiiniumtoruga ja jalaga, lüües XX korduvalt, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, näo- ja ülakeha piirkonda. Sellise Ivar Künnapi ja Tarmo-Roderich Ainsalu tegevuse tagajärjel tundis XX valu ning kaotas teadvuse. Oma sellise tegevusega põhjustasid Ivar Künnap ja Tarmo-Roderch Ainsalu kannatanu XX-le tahtlikult rasked tervisekahjustused, s.o tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt 4 kuud: mõlema käe küünarluu alumise otsa killustunud murrud, parema VIII-XI roide murd koos osalise õhkrinnaga, vasaku käe III sõrme lähimise sõrmelülivahelise liigese nihestus, parema käe V kämblaluu alumise otsa nihkega murd, põrutushaavad ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas (parema kiiru-kukla piirkonnas ja vasakul kuklapiirkonnas nahaaluskoes veretihedusega muhud), põrutushaav huulel ning hulgalised nahaalused verevalumid mõlemal käel. Seega Ivar Künnap, tervise kahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, pani toime

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega Tarmo-Roderich Ainsalu, tervise kahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, pani toime

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

§ 118lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti temale viis aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti kolm aastat ja neli kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohesele kandmisele kuulub kolm kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o kolm aastat ja üks kuu vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ivar Künnap ei pane kolme aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati Ivar Künnapi osalema sotsiaalprogrammis.

Sama otsusega tunnistati Tarmo-Roderich Ainsalu süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti neli aastat ja kuus kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti kolm aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.05 kuni 27.06.2018. a, s.o üks kuu ja

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19.12.2017.

a otsusega mõistetud 04.06.

1. a seisuga ärakandmata karistuse, s.o kuud ja kolm päeva vangistust võrra, ning liitkaristuseks mõisteti kolm aastat üks kuu ja kuusteist päeva vangistust. Määrati, et seisuga 04.06.
2. a kuulub Tarmo-Roderich Ainsalul kandmisele kolm aastat üks kuu ja kuusteist päeva vangistust. Rahuldati XX mittevaralise kahju nõue ning mõisteti välja KrMS § 310 lg 1, § 65, § 134, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel solidaarselt Tarmo-Roderich Ainsalult ja Ivar Künnapilt XX kasuks kaks tuhat eurot, mis kanda XX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank). ESITATUD APELLATSIOONID
3. Apellatsiooni esitas süüdistatava Tarmo-Roderich Ainsalu kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes palub tühistada maakohtu otsus osaliselt Tarmo-Roderich Ainsalule määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega muuta osa karistusest tingimisi vangistuseks. Apellant leiab, et ei ole tõendatud Tarmo-Roderich Ainsalu süü kohtuotsuses toodud mahus. Tema roll tekkinud konfliktis oli kõige väiksem. Kohtuotsuses on sõnaselgelt kirjas, et metalltoruga peksmist alustas Ivar Künnap, mitte Tarmo-Roderich Ainsalu. Ka peksmise käigus oli põhiliseks peksjaks ja kehavigastuste tekitajaks ikkagi Ivar Künnap, mitte Tarmo-Roderich Ainsalu. Ei ole tõendatud (mida oleks ilmselt ka võimatu tõendada) kumba peksja löökide tagajärjel millised kehavigastused kannatanul täpselt tekkisid. Mitte keegi tunnistajatest ega ka kannatanu ei ole öelnud, et TarmoRoderich Ainsalu oleks peksmist alustanud või metalltoru kasutanud. Põhilisele peksjale ja kehavigastuste tekitajale Ivar Künnapile määras kohus tingimisi karistuse. Tarmo-Roderich Ainsalule seevastu aga määrati reaalne vangistus kolm aastat üks kuu ja kuusteist päeva. Apellant leiab, et Tarmo-Roderich Ainsalule määratud karistus on liiga karm ega arvesta piisavalt tema rolli antud kuriteos ning seda, et ta on kannatanu ees vabandanud. Kaitsja järeldab, et arvestades mõlema süüdistatava rolli, on kohtu poolt määratud karistused ilmselgelt ebaproportsionaalsed, ebavõrdsed ja ebaõiglased, riivates sügavalt isiku õiglustunnet.
4. Süüdistatava Ivar Künnapi kaitsja palub tühistada maakohtu otsus I. Künnapi süüdimõistmise osas

§ 118

lg 2 p 1 järgi ja teha uus otsus, millega tunnistada Ivar Künnap süüdi

121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tingimusliku karistusega täies ulatuses. Apellant palub jätta mittevaraline kahju välja mõistmata. Nii eeluurimisel kui ka kohtus ei vaidlustanud Ivar Künnap kannatanu löömist viimase käest äravõetud alumiiniumtoruga, tuues põhjenduseks viimase poolt läheduses viibinud CC löömist 3

§ 121lg 1 tunnused, millistel kriminaalmenetlus ka alustati.

Tema tegevuses võib täheldada ka avaliku korra rikkumise elemente, ent domineerivad siiski esmamärgitu omad. Kaitsja leiab, et kaevatavas kohtulahendis on Ivar Künnapi teo kvalifitseerimisel rikutud materiaalõigust, s.o. antud teole ebakorrektne õiguslik hinnang. Süüdistatav ei arva, et ta peaks jääma karistuseta, kuid kaevatava otsuse kohaselt tuleb tal ära kanda kolmekuuline reaalne vangistus, millega süüdistatav ei nõustu. Samuti ei pea süüdistatav mittevaralise kahju väljamõistmist põhjendatuks. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONIDELE

1. Apellatsioonidele esitatud vastuses leiab prokuratuur, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata, kuna Pärnu Maakohtu 04.06.
2. a otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu selle tühistamiseks alus puudub. 5.
3. Ivar Künnapi kaitsja on apellatsioonis sisuliselt toonud välja samu asjaolusid, mida ka maakohtus ning millele on maakohus ammendavalt ja jälgitavalt vastanud. Esmalt ei nõustu prokurör apellatsioonis märgituga, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning tegu tuleks kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

Käesolevas asjas on õigesti leitud, et Ivar Künnapi tegu on kvalifitseeritav

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Tuvastatud on, et 10.05.2018. a peksid süüdistatavad kannatanut ning peksmisega põhjustati kannatanule tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Raske tervisekahjustuse tekitamine kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Maakohus on oma otsuses leidnud, et tagajärje ehk raske tervisekahjustuse osas oli süüdistatavatel vähemalt kaudne tahtlus ning on seda ka põhjendanud. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Prokurör nõustub kohtu poolt esitatud põhjendustega ja leiab, et tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatavad pidid ilmselgelt vähemalt möönma, et teist isikut korduvalt jala ja alumiiniumist toruga lüües põhjustatakse kannatanule pikaajaline tervisekahjustus. Löökide jõudu iseloomustab prokuröri arvates kannatanul löökide tagajärjel tekkinud kehavigastused mõlema käe küünarluu alumise otsa killustunud murrud, parema VIII-XI roide murd koos osalise õhkrinnaga, vasaku käe III sõrme lähimise sõrmelülivahelise liigese nihestus, parema käe V kämblaluu alumise otsa nihkega murd, põrutushaavad ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas (parema kiiru-kukla piirkonnas ja vasakul kuklapiirkonnas nahaaluskoes veretihedusega muhud), põrutushaav huulel ning hulgalised nahaalused verevalumid mõlemal käel. Selliste vigastute tekitamine eeldab prokuröri arvates füüsiliselt väga tugevate löökide tegemist. Selline teo objektiivne avaldumine annab aluse jõuda järeldusele, et tahtlusega oli hõlmatud ka tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab üle nelja kuu. 4

§ 74

lg 1, 2 sätete alusel, et Ivar Künnapile mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele kolm kuud. Arvestades, et tegemist on esimese astme isikuvastase kuriteoga, milles ei ole süüdistatav kahetsust väljendanud ega pole selge, kas isik on aru saanud oma teo ohtlikkusest, on põhjendatud, et süüdistatav omandaks vabadusekaotuslikku kogemuse, mis mõjutaks teda distsiplineeritavalt järgneval katseajal ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Samuti tuleneb apellatsioonist, et Ivar Künnap ei pea mittevaralise kahju välja mõistmist põhjendatuks. Ühtegi põhjendust või selgitust sellele, miks peaks kohus mittevaralise kahju jätma välja mõistmata, apellatsioonis ei ole. Prokurör leiab, et maakohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud asjaolusid, millest kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel lähtub ning arvestanud hüvitise suuruse määramisel kohtupraktikaga. Riigikohus tegi

1. aastal kohtupraktika kordusanalüüsi teemal „Mittevaralise kahju hüvitamine tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
2. aastal“ (M. Vutt, Riigikohus 2017). Nimetatud analüüsi juures on ka abimaterjal kohtupraktika kujundamiseks. Analüüsist nähtuvalt raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurus oli lühija kokkuleppemenetluse asjades keskmiselt 3200 eurot ja mediaan 2000 eurot. Prokurör nõustub maakohtuga, et 2000 eurot on käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolude pinnalt õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks. 5.
3. Vastuseks T.-R. Ainsalu kaitsja apellatsioonile märgib prokuratuur, et apellatsioon tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu selle tühistamiseks alus puudub. Prokurör ei nõustu apellatsioonis märgituga, et kohtu poolt süüdistatavatele määratud karistused on ebaproportsionaalsed, ebavõrdsed või ebaõiglased.

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud teo puhul on tegu esimese astme kuriteoga, mille eest on ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Prokurör leiab, et kohus on karistuse määramisel arvesse võtnud isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kuigi kuritegu pandi toime kaastäideviijatena, siis T.-R. Ainsalu teopanus oli väiksem Ivar Künnapi omast ning see kajastub ka

§ 118

lg 1 p 2 järgi mõistetud karistustes – Ivar Künnapile määrati karistuseks 5 aastat vangistust, T.-R. Ainsalule määrati karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna käesoleval juhul esines ka karistust raskendav asjaolu

§ 58p 10 järgi, on prokurör seisukohal, et leebem karistusmäär ei oleks võimalik.

T.-R. Ainsalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleva kriminaalasja aluseks olev kuritegu on T.-R. Ainsalu poolt toimepandud Pärnu Maakohtu 19.12.2017. a otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. See tähendab, et T.-R. Ainsalule on korduvalt antud võimalus vabaduses olla, kuid isegi mitte vangistuse asendamine üldkasuliku töö tundidega pole olnud asjaolu, mis oleks T.-R. Ainsalu mõjutanud. T.-R. Ainsalu on jätkanud kuritegude toimepanemist ning hirm reaalse vangistuse ees ei ole teda pannud oma käitumist muutma. Ka Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-1-1-99-06, et on välistatud selle isiku karistusest tingimuslik vabastamine, kelle karistus tulenevalt

§-st 69 on juba asendatud üldkasuliku tööga. Viimane tuleneb asjaolust, et

§-s 69 ette nähtud üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vangistuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vangistust kandma 5

§ 121lg 1 p 1 järgi.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited süüdistataval kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamise tahtluse puudumise kohta ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja kordab oma apellatsioonis valdavas osas samu väiteid ja seisukohti, milliseid ta on varem esitanud maakohtus. Esitatud apellatsioonis ei too kaitsja sisuliselt välja mitte ühtegi õiguslikku argumenti ega viita sellele, et maakohus oleks mõne tõendi tähelepanuta või kogumis teiste tõenditega hindamata jätnud. Apellatsioonist järeldub, et kaitsja üksnes ei nõustu maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnangu ning süüdistatavale mõistetud karistusega. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKK nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli õigele järeldusele, et süüdistatavate käitumist tuleb kvalifitseerida saabunud tagajärje järgi. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et I. Künnap ja T.-R. Ainsalu alumiiniumtoruga ja jalgadega peksmise tagajärjel põhjustasid süüdistatavad kannatanu XX-le tahtlikult rasked tervisekahjustused, s.o tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt 4 kuud: mõlema käe küünarluu alumise otsa killustunud murrud, parema VIII-XI roide murd koos osalise õhkrinnaga, vasaku käe III sõrme lähimise sõrmelülivahelise liigese nihestus, parema käe V kämblaluu alumise otsa nihkega murd, põrutushaavad ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas (parema kiiru-kukla piirkonnas ja vasakul kuklapiirkonnas nahaaluskoes veretihedusega muhud), põrutushaav huulel ning hulgalised nahaalused verevalumid mõlemal käel. I. Künnapi kaitsja argument sellest, et süüdistataval puudus otsene tahtlus sellisete tervisekahjustuste tekitamiseks ei ole õiguslikult relevantne, kuna isiku süüdimõistmiseks

§ 118

järgi piisab, kui isik tegutses põhiteo (peksmise) suhtes vähemalt kaudse tahtlusega ning tagajärje suhtes ettevaatamatusega. Kohtukolleegium märgib, et pärast 1. jaanuari 2015, kui

§ 118

lg 1 lisandus p 7, on toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest võimalik

§ 118

lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (

§ 18

lg 2) või hooletult (

§ 18lg 3).

Kuivõrd

§ 118lg 1 p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku 6

§ 118

lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka selline isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et kannatanu XX ilmus sündmuskohale alumiiniumitoruga, kuna sai teada, et süüdistatavate poolt lõhutakse tema grillkoda. Kuigi I. Künnapi kaitsja väidab esitatud apellatsioonis, et kannatanu lõi alumiiniumtoruga tunnistaja CCt ja I. Künnapit ennast, põhjendas maakohus ammendavalt, miks ta leiab, et tunnistaja CC ja süüdistatava T.-R. Ainsalu ütlused nende löömise osas ei ole usaldusväärsed ega riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium lisaks märgib, et süüdistatava I. Künnapi ütlused ei riimu ka süüdistatava T.-R. Ainsalu ütlustega, kes väitis, et teda lõid ja ähvardasid kaks tundmatud meest, kes olid koos kannatanuga (tl 67). Juures viibinud I. Künnap ei maini selle kohta midagi. Kuna kaitsja ei too oma apellatsioonis välja ühtegi argumenti, miks ta ei nõustu maakohtu põhjendustega selles, et süüdistatavate ja tunnistaja CC ütlused nende kannatanu (ja ka tundmatute meeste) poolt löömise osas ei ole usaldusväärsed, siis nõustudes maakohtu veenvate põhjendustega selles osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks viimaseid korrata.
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate tegevuse kvalifitseerimise seisukohalt ei vääri tähelepanu T.-R. Ainsalu kaitsja argument sellest, et tema kaitsealuse roll peksmises oli väiksem, T.-R. Ainsalu kannatanut toruga ei löönud, ei ole tõendatud (mida oleks ilmselt ka võimatu tõendada) kumba peksja löökide tagajärjel millised kehavigastused kannatanul täpselt tekkisid.

§ 21

lg 2 teine lause toob eraldi välja, et kaastäideviimine on ka see, kui süüteokoosseisu tunnustele vastab mitte iga üksiku kaastäideviija tegevus, vaid kui nende teopanused koostoimes täidavad süütekoosseisu tunnused. Kaastäideviimise korral omistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja selle tagajärg. See tähendab, et ühise vägivalla kasutamise käigus põhjustatud raske tervisekahjustuse eest vastutavad kõik osalenud, sõltumata sellest, kes konkreetselt raske tervisekahjustuse põhjustas (analoogsete olukordade kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.04.2001 otsuse nr 3-1-1-29-01 p 5.1 ja 18.01.2005 otsuse nr 3-1-1-97-04 p 19–21). Kuna kaastäideviimise puhul annab iga kaastäideviija oma tegu valitseva panuse ühise teoplaani realiseerimisse, on alusetu T.-R. Ainsalu kaitsja seisukoht süüdistatava väiksemas rollis kannatanu läbipeksmises. Kriminaalasjas on vaieldamatult tõendamist leidnud, et T.-R. Ainsalu lõi kannatanut mitmel korral jalaga pähe ja keha piirkonda.

1. Süüdistatava I. Künnapi kaitsja märgib esitatud apellatsioonis, et tema kaitsealune ei pea mittevaralise kahju väljamõistmist põhjendatuks. Ühtegi argumenti oma seisukoha toetamiseks kaitsja esitatud apellatsioonis välja ei too. Kohtukolleegium leiabki, et kaitsja viidatud seisukoht on ainetu, kuna maakohus on mittevaralise kahju väljamõistmist ammendavalt põhjendanud koos vajalike viidetega materiaalõigusele ning asjakohasele kohtupraktikale. Et kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka süüdistatavatelt mittevaralise kahju väljamõistmise osas, ei pea ringkonnakohus maakohtu põhjendusi vajalikuks korrata.
2. Mõlema süüdistatava kaitsjad vaidlustavad süüdistatavatele mõistetud karistusi. T.-R. Ainsalu kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm, ebaproportsionaalne võrreldes teisele süüdistatavale mõistetud karistusega ega arvesta piisavalt T.-R. Ainsalu rolli antud kuriteos. I. Künnapi kaitsja vaidlustab viimasele mõistetud karistust üksnes tema tegevuse ümberkvalifitseerimise kontekstis ning märgib, et süüdistatav ei ole nõus temale mõistetud karistuse osalise reaalse ärakandmisega. Kohtukolleegium kaitsjate argumentidega ei nõustu, kuna käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks ka süüdistatavatele karistuse mõistmise osas. 7

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud mõlema süüdistatava osas. Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et I. Künnapi süü talle inkrimineeritud kuriteos oli keskmine, T.-R. Ainsalu süü keskmisest veidi väiksem. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmise osas on jälgitavad ning loogilised. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viita esitatud apellatsioonides ka apellandid. Maakohus on õigesti arvestanud mõlema süüdistatava puhul karistust raskendavaks asjaoluks

§ 58

p 10 märgitu ehk teo toimepanemine grupi poolt.

§ 118

lg 1 p 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 8-aastane vangistus, mis peab olema antud juhul karistuse mõistmise lähtepunktiks. Maakohus kohtles süüdistatavatele kaugelt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jäävate karistuste mõistmisel süüdistatavaid kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes üsna leebelt, mistõttu kaitsja apellatsioonid ka mõistetud karistuste vaidlustamise osas on põhjendamatud. Lisaks märgib kohtukolleegium, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis

§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama (RKKK 3-1-1-116-12). Ringkonnakohus ei tuvastanud I. Künnapi puhul ülalmainitud eripära, mis muudaks mõistetud vangistusest osa ärakandmise ebaotstarbekaks ning sellistele asjaoludele ei viita oma apellatsioonis ka süüdistatava kaitsja. Seda enam ei ole selline eripära tuvastatav T.R. Ainsalu puhul, kes erinevalt I. Künnapist on varem mitmel korral kohtulikult karistatud ning pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseaja jooksul.

1. Süüdistatav T.-R. Ainsalule õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 90 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsuse tervikteksti analüüs ning apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud kokku 1,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava T.-R. Ainsalu kanda.
2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse T.-R. Ainsalu ja I. Künnapi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 8