KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-3844 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), li

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1), kui mõistis välja kostja menetluskulud 2932,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused sellises mahus õigusabikulude hüvitamiseks. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6).

32.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et hagejad maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 33. Maakohus lahendas vaidluse hagimenetluses, kuigi alates 01.01.2018 kehtiva

§ 613

lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle peetava vaidluse hagita menetluses.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras saab analoogia korras siiski lähtuda

ja täitemenetluse seadustiku 8

RS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne

1. aasta
2. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Samuti sätestab

RS § 9 lg 1 esimene lause, et enne sama seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Seetõttu võib ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses (Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 17). 34. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel menetlusõiguse norme. Maakohus pidi vastu võtma

§ 238

lg 1 järgi ainult asjakohased tõendid ja

§ 331

lg 1 järgi menetleb kohus hilinemisega esitatud tõendit, taotlust ja avaldust ainult siis, kui see ei takista asja menetlust. Samuti peavad esitatud avaldused ja taotlused olema asjakohased. Kolleegium ei nõustu sellega, et maakohtu menetluses ei uuritud tõendeid. 21.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtuistungil tõendeid uuritud. Hagejad ei ole taotlenud mõne tõendi eraldi uurimist. Maakohtu kohtunik on kohtuistungit juhtinud

§ 348

lg 1 kohaselt ja selgitanud välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. Hagejad on tsiviilasja koormanud taotluste ja tõenditega, mis ei ole nende nõuet arvestades olulised ega asjakohased.

1. Kostja üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal tulenesid otsuse tühisuse alused MTÜS § 241 lg-st 1, mille kohaselt on otsus mh tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kolleegium leiab, et kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada, et oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda või oleks tuvastatav mõni muu eeldus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et 12.12.2016 üldkoosoleku otsused nr 10 ja nr 11 on tühised seetõttu, et kostja liikmetele saadetud teates üldkoosoleku päevakorras polnud vastavaid päevakorrapunkte. Päevakorrapunkt 3 kohaselt oli päevakorras
3. a juhatuse liikme tasu kinnitamine ja otsuses nr 10 kinnitati juhatuse liikmele LKle tasu maksmine perioodi eest 01.04.2016 - 08.06.2016 ja otsuses nr 11 määrati juhatuse liikme tasuks alates 01.01.2016 250 eurot kuus. Seega vastas vastuvõetud otsus kostja liikmetele saadetud päevakorrale. See, et üldkoosoleku teates ei olnud märgitud täpset tasu suurust, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Kolleegiumi arvates ei ole mingit alust pidada tühiseks üldkoosoleku otsust nr 8, milles otsustati esitada hagejatele 2 ja 3 nõue kostja vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 217,75 eurot. Otsus vastas eelnevalt saadetud päevakorrale (punkt 3) ja päevakorras kahjusumma märkimata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene, et üldkoosoleku päevakorras peaks olema eelnevalt märgitud juhatuse liikmele makstava tasu täpne suurus või kahju, mille hüvitamist kostja soovib, täpne suurus.
4. Hagejad leiavad apellatsioonkaebuses, et üldkoosoleku läbiviimisel ei ole võimalik jätta muist päevakorrapunkte arutamata ja otsustada, et neid ei arutata. Kostja 12.12.2016 9

§ 162lg 1 järgi hagejate kanda võrdsetes osades.

Hagejad on vaidlustanud menetluskulude rahalise suuruse ja leiavad, et kulud ei ole kogu ulatuses vajalikud ega vasta töö keerukusele ja mahule. Kolleegium hagejatega ei nõustu. Kuigi menetlus ei olnud õiguslikult keerukas, on just hagejad koormanud tsiviilasja üle asjakohatute tõenditega ja esitanud hulgaliselt taotlusi, millega kostja esindaja pidi tutvuma ja vajadusel vastama. Eeltoodu tõttu ei saa kostja esindaja töötundide arvu maakohtus (25,5h) pidada ülepaisutatuks. 40.

§ 165

lg 1 ja § 171 lg 1 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades hagejate kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 41. Kostja esitas 16.09.2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 1040 eurot, millest õigusabikulu 1035 eurot (käibemaksuga) ja muu kulu 5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 7h 30min ulatuses tunnitasuga 115 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi järelepärimise koostamises kohtule seoses menetluskulude väljamõistmisega kohtuotsuses ilma käibemaksuta (15min), taotluse koostamises täiendava otsuse tegemiseks (45min), apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega tutvumises

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejatelt võrdsetes osades kostja kasuks välja menetluskulu 897 eurot (1040 – 138 – 5), s.o. igalt hagejalt kostja kasuks 299 eurot. 44. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 45.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 11