2-19-12600/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-12600 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi S. S.i hagi S. S.i vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: S. S. (IK xxx, viibimiskoht: xxx) Kostja: S. S. (IKxxx, elukoht: xxx) T. S. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post: xxx) Kostja seaduslik esindaja: RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Vähendada Viru Maakohtu 08.12.2014.a otsusega S. S.ilt väljamõistetud elatist ja välja mõista S. S.ilt elatis S. S.i kasuks alates 23.08.2019.a igakuise elatusrahana 170 (ükssada seitsekümmend) eurot kuni 31.12.2027, s.o kuni S. S. täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
6. Hageja S. S. on kostja S. S.i isa. Viru Maakohtu 18.12.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58768 mõisteti S. S.ilt S. S.i kasuks välja elatis alates 09.10.2014 igakuise elatusrahana 177, 50 eurot kuus kuni S. S.i täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on elatise miinimummäär lapse kohta kuus 270 eurot. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja Viru Vanglas ja täidab tütre ülalpidamiskohustust oma võimaluste järgi, s.o 100 kuni 130 eurot kuus. Kuivõrd hageja ei ole võimeline elatist tasuma väljamõistetud ulatuses, koguneb võlgnevus. S. S.i väitel toetab ta tütart lisaks rahalisele ülekandele ka taskurahaga, asjade ostuga, suvelaagri eest maksmisega (oma ema või tuttavate kaudu). Sotsiaalkindlustusameti 01.08.2019.a otsusega nr P26-2019-169782 on S. S.il tuvastatud raske puue ja Töötukassa 31.07.2019 otsusega nr TVH/19/027450 on S. S.i töövõime hinnatud puuduvaks (töövõime puudub). Hagejal on raske leida tööd nii vanglas kui ka vabaduses. Hageja tugineb nõudes PKS §102 lg 2, mille kohaselt kohus võib vähendada elatist mõjuval põhjusel, sh töövõimetuse tõttu. S. S. palub väljamõistetud elatist vähendada kuni 100 euroni kuus so kuni töö leidmiseni. Töö leidmisel kohustub hageja täitma tütre ülalpidamist seadusega ette nähtud ulatuses. 17.09.2019 vastuses kohtunõudele kinnitas hageja, et tal puudub vara, mille arvelt tasuda elatise makseid ning kohustub maksma S. ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Hageja vangla arvele teevad makseid tema sugulased ja tuttavad, laekumiste arvel tehakse elatise ülekanded.
7. Kostja seaduslik esindaja T. S. kirjalikku vastust ega vastuväiteid esitatud hagiavaldusele ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. S. S. on S. S.i laps (tl 13). Viru Maakohtu 18.12.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58768 mõisteti S. S.ilt S. S.i kasuks välja elatis alates 09.10.2014 igakuise elatusrahana 177, 50 eurot kuus kuni S. S.i täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl 10-11). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatise S. S.i ülalpidamiseks 100 eurot kuus.
10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete 2 suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja.
11. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
12. ja
13. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 18.12.2014.a tsiviilasjas nr 2-14-58768 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2
14. ja
15. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Sotsiaalkindlustusameti 01.08.2019.a otsusega nr P26-2019-169782 on S. S.il tuvastatud raske puue ja Töötukassa 31.07.2019 otsusega nr TVH/19/027450 on hinnatud tema töövõime puuduvaks (töövõime puudub) ( t lk 2-4). Kohus möönab, et töövõime puudumine mõjutab nii vanema varalist seisundit, tema võimalusi tööturul kui selle kaudu ülalpidamisvõimet ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele.
16. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 100 eurole kuus. Samas on hageja vangla kontolt peetud kinni regulaarselt makseid lapse ülalpidamiseks – perioodil august 2017 - detsember 2018 igakuiselt 80 kuni 311 eurot (keskmiselt 150 eurot kuus) (tl 5-7). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Hageja igakuine sissetulek ei ole tema töötasu, vaid regulaarsed ülekanded kolmandatelt isikutelt (nii on nt hageja saanud kolmandatelt isikutelt juulis 2019 kokku 416 eurot; juunis 2019 – 384 eurot; mais 2019 – 178 eurot; aprillis 2019 – 145 eurot; märtsis 2019 – 401 eurot, veebruaris 2019 – 429 eurot, jaanuaris 2019 – 334 eurot (mis on keskmiselt 269 eurot kuus). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt kuulub korter aadressil xxx hageja ja kostja seadusliku esindaja T. S.i ühisomandisse (tl 42). Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja töövõimes (töövõimetust) ehk mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla sätestatud miinimummäära. 3 Samas, arvestades asjaolu, et hagejalt on elatisemakseid kinni peetud tema vangla kontole tehtud laekumistelt, st maksed on tehtud hageja töövõimest või selle puudumisest hoolimata, vahemikus 150-269 eurot kuus, ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetud elatist hageja taotletud ulatuses, vaid 170-le eurole kuus. Kohus möönab, et kolmandad isikud ei ole kohustatud täitma hageja eest ülalpidamiskohustust, kuid hageja kontole regulaarselt laekuvatelt maksetelt tuleb lapse ülalpidamiseks elatis kinni pidada.
17. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus S. S.ilt välja elatise tütre S. S.i ülalpidamiseks igakuiselt 170 eurot alates hagi esitamisest ja kuni tütre täisealiseks saamiseni so kuni 31.12.2027.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Kooskõlas TsMS § 462 lg 3 ja S. S.i taotlusega 17.09.2019.a. avalikustab kohus arvutivõrgus üksnes jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni. Menetluskulude jaotus
18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4