lõikega 1 kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt alates 18.10.2017-17.10.2018 tekkinud elatise võlgnevus 2943 eurot (2017 oktoobri eest 106 eurot, 2017 novembri ja detsembri eest 470 eurot, 2018 jaanuarist kuni septembrini 2230 eurot ja 2018 oktoobri eest 137 eurot) ja edasiulatuvalt alates 18.10.2018 igakuine elatis ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kohaselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise nõue kostja vastu on 250 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastus Kostja vaidles vastu hagis taotletud elatise suurusele ning elatisnõudele, mille hageja on esitanud tagasiulatuvalt. Kostja töötab X erakorralise meditsiini osakonnas ja tema töölepingujärgne põhipalk (bruto) on 880 eurot. Täiendavalt õpib kostja X milliste õpingute tõttu ei ole kostjal võimalik hankida lisatööna täiendavat sissetulekut. Kostjal on erinevad võlakohustused X AS ees kogusummas 12750 eurot ja nõutavas määras elatise tasumine viiks kostja olukorda, kus kostja ei 2 ole võimeline igakuiselt kohustusi täitma ning vajaks toimetulekuks abi. Kostjal puudub realiseeritav vallas- või kinnisvara. Kostja on nõus osalema lapse otseste kulutuste katmises, st. täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, kuid soovib lapse ema poolt perekonnaseaduse § 143 lg 1 ja lg 2 sätestatud suhtlemisõiguse tagamist ning võimalust reaalselt osaleda poolte ühise lapse elus. Kohtu põhjendused
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 2018 oli alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot. 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on S. T. ja kostja (dtl 39) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema 3 ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja oleks hagejale elatist enne hagiavalduse esitamist igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras tasunud. Kohus leiab, et elatise nõude esitamine kostja vastu on seega iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kostja on menetluse ajal üksnes tasunud igakuiselt elatisena 100 eurot kuus seoses 20.12.2018 hagi tagamise määruse täitmisega. 18.04.2019 istungil on hageja elatise laekumist igakuiselt 100 euro ulatuses ka kinnitanud (dtl 91). Kohus ei ole tuvastanud ega pooled tõendanud elatise tasumise kokkuleppeid vanemate vahel. 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras ning toonud välja hagiavalduses igakuised kulud kokku 552 euro ulatuses. Kulud koosnevad järgnevast: elamispinna kulu, kommunaalkulud, TV, internet 160 eurot; sidekulud 25 eurot; majapidamisvahendid 15 eurot; hügieenitarbed 25 eurot; toidukulu 130 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; tervishoid - valuvaigistid, sidemed, plaastrid 10 eurot; meelelahutus, vaba aeg, hobi (lapse ja tema sõprade sünnipäevad, lemmikloom) 55 eurot; taskuraha 42 eurot; koolikulutused 40 eurot. Kostja on esitanud vastuses hagile vastuväited hageja eluasemekulude suurusele, kuid 18.04.2019 eelistungil peale hageja selgituste saamist märkinud, et tal vastuväited hageja igakuistele kuludele puuduvad. 13.10.2019 esitatud dokumendis on kostja aga välja toonud, et kulutused lapse sidekuludele, riietele ja jalatsitele, majapidamisvahenditele, samuti meelelahutusele, elamispinnale ning taskurahale on ilmselgelt sellises suuruses, mida ei saa pidada ilmtingimata vajalikeks kulutusteks. Kostja hinnangul on kulutused sidele ja elamispinnale arvestades hageja pereliikmete arvu toodud ebaproportsionaalselt suurena ja ei vasta tegelikkusele. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et ükski hageja poolt välja toodud kulu ei ole ebavajalik ega ülepaisutatud. Kohus ei pea eraldi vajalikuks hinnata kulusid, mille suurust kostja ei ole vaidlustanud. Kohus märgib üksnes, et peab neid kulusid mõistlikeks ja usutavateks. 4 Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Kohtu hinnangul on ka märgitud kulude suurus mõistlik, arvestades, et hageja seaduslik esindaja on välja toonud, et tasub üüri 575 eurot kuus ning et kommunaalmaksed viimase kuu eest olid 180 eurot ning elekter 30 eurot. Samuti tuleb arvestada, et hageja on eluasemekulude alla paigutanud ka interneti ja teleteenusekulu, mida ei saa pidada ebavajalikuks ning mille kulu igakuiselt on usutav. Riiete, jalanõude, majapidamisvahendite ja taskuraha osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete, jalanõude ning kodutarvete ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Samuti on lapsega kooselav vanem üldjuhul see, kes saab hinnata lapsele taskuraha andmise vajadust. Taskuraha andmine iseenesest ei saa olla ebavajalik arvestades ka alaealise lapse vanusega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta ise lapsele taskuraha annaks. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning samuti kasutab koos teiste perekonnaliikmetega teatud kodutarbeid. Kuna hageja on kasvueas laps, siis on tema sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et osad riided tuleb osta mitmes komplektis. Lisaks peavad lapsel olema kodused riided ning riided, millega laps saab käia koolis siseruumides. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Seega on eluliselt usutav, et kasvavale lapsele on vajalik osta riideid ja jalanõusid. Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapse elus on vajalik ka teatud meelelahutus ja hobidega tegelemine (teater, kino, sünnipäevad jne). Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (hobid, trennid) lapsele kasulik ning arendav. Seega ei saa kulusid meelelahutusele ja hobidele pidada iseenesest ebavajalikuks ja summa 55 eurot kuus on kohtu hinnangul mõistlik. Samuti nähtub kulude koosseisu kirjeldusest, et antud kulude alla on hageja lugenud ka kulud lemmikloomale, mida samuti ei saa pidada ebavajalikuks. Arvestades lapse vanusega on kohtu hinnangul ka usutav, et laps kasutab telefoni. Seega ei saa kohtu hinnangul ka nimetatud kulu pidada ebavajalikuks. Kohus möönab, et summa 25 eurot kuus alaealise lapse sidekuludele on liialt kõrge. Samas märgib kohus, et isegi juhul, kui nimetatud kulu vähendada mingis osas, siis on hageja igakuised kulud endiselt põhjendatud ca miinimummäära ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa igakuiseid kulusid euro täpsusega ka määratleda ning igas peres võib esineda ootamatuid kulutusi ning seega võivad mõnes kus olla hageja kulutused miinimummäärast suuremad, mõnes kuus miinimummäärast väiksemad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on hageja igakuised kulutused miinimummäära ulatuses vajalikud ja põhjendatud. 5 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et tal ei ole majanduslikult võimalik hagejale elatist miinimumulatuses tasuda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tsiviilasjas esitatud materjalidega on tõendatud, et kostja töötab SA-s X (palgaleht dtl 66; konto väljavõte dtl 107-124) ning õpib X (dtl 86). 18.04.2019 istungil on kostja selgitanud, et lisaraha teenida ei ole võimalik seoses koolis käimisega ning töögraafikuga (dtl 92). Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 107-124) nähtuvalt on kostja arvelduskontole laekunud viimase 6 kuu jooksul töötasu summas 5256,92 eurot, mis teeb keskmiselt 876,15 eurot kuus. Samuti on kostjale laekunud kolmandatelt isikutelt viimase 6 kuu jooksul 432,16 eurot, sissemakseid tehtud 860 euro ulatuses ning samuti on laekunud tulumaks 45,81 eurot ning laen 600 eurot. Kostja on välja toonud ka oma igakuised kulutused 975 euro ulatuses (dtl 125), s.o korteriüür 100 eurot, kulutused söögile 150 eurot, kulutused transpordile (kütus) 40 eurot, kulutused riietele, hügieenitarvetele, tervishoiule 45 eurot, muud kulud 30 eurot, autoparkla 10 eurot, lapse elatisraha 100 eurot, sidekulud (telefon, tv, internet) 35 eurot, autolaen 105 eurot, väikelaenude tagasimaksed 289 eurot, elukindlustus 15 eurot, auto liikluskindlustus 24 eurot, telefoni järelmaks 32 eurot. Arvestades, et kostja töötab ja õpib samaaegselt, siis on tema väljavaated lisatöö hankimiseks või paremini tasustatava töökoha leidmiseks kohtu hinnangul käesoleval ajal piiratud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks vara, mida saaks müüa ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja poolt väljatoodud igakuiseid kulutusi (mille kandmine nähtub ka kostja pangakonto väljavõttest) saaks aga kostja kohtu hinnangul 6 vähendada. Kohus on seisukohal, et kostja saaks vähendada kulusid sõidukile (s.h parkimine), kasutades kasvõi osaliselt Tallinnas olevat tasuta ühistransporti. Samuti märgib kohus, et laenukohustuste olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks iseenesest. Laenu võtmine on olnud kostja enda vaba valik ning seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse olemasolu korral ei pruugi täiendavate kohustuste võtmine olla vastutustundlik. Arvestades eeltooduga, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kostja suuteline tasuma hagejale elatist miinimummääras, ilma et tema enda ülalpidamine kahjustuks. Kohtu hinnangul ei ole seega elatise väljamõistmine miinimummääras proportsionaalne, kuna kostja võib ise pärast seda sattuda majandusraskustesse. Arvestades kostja sissetulekute ning kohustustega ning lisatöö teenimise piiratusega, on kohtu hinnangul seega põhjendatud ülalpidamiskohustuse vähendamine kostja suhtes kuni 200 euroni kuus. Ka kostja ise on 13.10.2019 esitatud dokumendis ning 14.10.2019 kohtuistungil leidnud, et on võimeline tasuma elatist igakuiselt summas 200 eurot. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates 18.10.2018 on põhjendatud osaliselt. Arvestades kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning asjaolu, et kostja õpib, siis on põhjendatud kostjalt igakuiselt välja mõista elatis alates 18.10.2018 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9. Hageja on esitanud hagiavalduses ka tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 18.10.2017 kuni 17.10.2018 eest summas 2943 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, 7 p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kui tihti ja mismoodi on ta pöördunud enne hagiavalduse esitamist kostja poole elatise saamiseks. Kuigi iseenesest ei ole see tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis käesoleval juhul tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostjat käesoleval juhul ülemäära kahjustav ja võib põhjustada kostjale majanduslikke raskuseid. Seega ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul põhjendatud. 10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 18.10.2018 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kuu 10.ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud (s.o igakuiselt 100 eurot). Nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.