lg 2 p 2,3, § 4231 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Siim Rinnet süüdistatakse selles, et tema, 29.12.2018 kella 17.00 ajal, viibides aadressil xxx asuvas eramus, tiris oma endist elukaaslast A. S. juustest ning seejärel tõukas tugevalt naise vastu kappi, mille tulemusel kapi ülemine äär kukkus A. S.ile pähe, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Siim Rinnet selles, et tema 29.12.2018 kella 17.10 ajal, viibides aadressil xxx asuvas eramus, lükkas jõuliselt oma endise elukaaslase venda A. S. ning seejärel kui kannatanu seisis ukse vahel, lükkas jõuga ukse kinni, mille tulemusel sai kannatanu A. S.i vasaku käe pöial vigastada. Nimetatud tegevusega põhjustas Siim Rinne kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – vasaku käe pöidla juures verd immitseva kriimustuse. Lisaks süüdistatakse Siim Rinnet selles, et tema 14.05.2019 kella 17.00 paiku xxx tõukas oma endist elukaaslast A. S. käega rindu, mille tagajärjel viimane kukkus ja vigastas oma vasakut põlve, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – vasakul põlvel hematoom ca 5x3 cm, lisaks põlvekapsli piirkonans ja ümbruses marrastused. Seejärel haaras Siim Rinne A. S.i riietest kinni ja tõmbas kannatanu hooga pikali maha, kukkudes ise A. S.ile peale, mille tagajärjel kukkus viimane maha vasakule õlale ja lõi vastu asfalti ära oma pea. Pärast seda istus Siim Rinne A. S.ile selga ja hakkas kannatanut rusikatega vastu pead lööma ning seejärel püsti olles lõi jalanõu otsaga vastu selga, tekitades eelpool nimetatud tegudega A. S.ile füüsilist valu ja kehavigastused – hulgimarrastused: otsmikul mõlemal pool, paremal küünarliigesel, paremal labakäel, sõrmeliigestel, vasakul küünarvarrel keskteljele lähemal, mõlemal põlvekapslil sümmeetriliselt, vasaku käe õlaliigese liikuvus valulik. Samuti süüdistatakse Siim Rinnet selles, et tema 02.07.2019 kella 21.00 paiku xxx asuva maja juures ründas A. S. selliselt, et lõi bussis istuvat A. S. bussi avatud akna kaudu korduvalt hokikepiga, tabades A. S. sellega näkku, täpsemalt vastu lõuga, millega tekitas kannatanu A. S.ile füüsilist valu ja kehavigastused – lõua otsas marrastus, nahk katki ja verine. Lisaks süüdistatakse Siim Rinnet selles, et tema 11.07.2019 kella 16.00 paiku xxx sisenes enda endise elukaaslase A. S.i ja tema venna majja ning tõukas teda takistama tulnud A. S. käega selliselt, et viimane kukkus maha, millele järgnes rüselus. Nimetatud teo tagajärjel tekitas Siim Rinne A. S.ile füüsilist valu ja kehvaigastused – kriimud ja marrastused parema käe nimetissõrmel, marrastus parema käe küünarnukil, vasakul käel muljumine, vasakul käel sõrmed ja nukid marraskil, vasaku käe küünarnukil nahk marraskil, kaela vasakul ja paremal pool nahk marraskil ja punetused, näo paremal poolel põsk ja silmaalune punane ja nahk marraskil, kael selja tagant punetab, parema käe taga haav läbimääduga 1 cm ja punetab, paremal ja vasakul labakäel kriimustused, kahe käe sõrmenukkidel kolm marrastust, suurim 1 cm diameetriga, paremal ja vasakul küünaravarrel marrastused, mõlemal küünarnukil üks marrastus ca 1 mm diameetriaga, kaela vasakul küljel ja tagapinnal marrastus, kriimustus, ja verevalum, kaela vasakult küljelt tagapinnale ulatuv poolkaares ala, kus osaliselt marrastusi, tagumisel küljel 3 mm hematoom, parema kõrva taga 5 mm haav, kaela esipinnal marrastus 3 mm, parem põsk kogu ulatuses punetav ja sarnaluu piirkonnas marrastus. Seega pani Siim Rinne toime
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Samuti süüdistatakse Siim Rinnet selles, et tema juhtis nii 31.12.2018 kella 08.48 ajal xxx juures, 02.02.2019 kella 11.25 ajal xxx juures kui ka 14.02.2019 kell 00.10 xxx juures x tänava suunas, so süstemaatiliselt mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Siim Rinne rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani Siim Rinne toime
MS § 245 sätetest on prokurör Merike Tikk, süüdistatav Siim Rinne ja tema kaitsja Alar Neiland käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Siim Rinnele karistuseks 5 kuud vangistust;
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 mõista liitkaristus ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, seega mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Siim Rinne karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.12 – 30.12.2018.a. (2 päeva) ja 14.02.2019 (1 päev) ning seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda 11.07.2019.a, mil Siim Rinne peeti kahtlustatavana kinni. Vastavalt KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada A. S.i (ik xxx) isikuõiguste kaitseks Siim Rinnele lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda: • • • • A. S.ile isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 30 meetrit, va tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel; A. S.i elukohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit; A. S.i töökohale xxx lähemale kui 50 meetrit; keelata Siim Rinnel võtta kannatanuga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. 2 Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Siim Rinne temale
lg 2 p 2,3, § 4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Siim Rinnelt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Siim Rinnelt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 1395,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 2205,12 eurot tuleb Siim Rinnel tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 183,76 eurot. Asitõendid • 4 CD - plaati Häirekeskuse kõnesalvestistega ja 1 DVD videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249 , § 311; § 312; § 313, § 315,
MS § 3101 lg 1; VÕS § 1055 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Siim Rinne
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust;
järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 ja § 63 lg 2 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Siim Rinnele liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Siim Rinne karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.12.– 30.12.2018.a. (2 päeva) ja 14.02.2019 (1 päev) ning kandmisele kuulub 4 kuud ja 27 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 11.07.2019.a. 3 Vastavalt KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada A. S.i (ik xxx.) isikuõiguste kaitseks Siim Rinnele lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda: • A. S.ile isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 30 meetrit, va tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel; • A. S.i elukohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit; • A. S.i töökohale xxx lähemale kui 50 meetrit; • keelata Siim Rinnel võtta kannatanuga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Siim Rinnelt 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 1395,20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 2205,12 eurot tasuda 12 kuu jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 183,76 eurot kuus. jooksul alates kohtuotsuse Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Siim Rinnele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • 4 CD - plaati Häirekeskuse kõnesalvestistega ja 1 DVD videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.