← Eesti

2-19-9960/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-9960 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november 2019 Kohtuasi I. K. (K.) hagi S. P.i (P.) vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja: Kostja: I. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, 41534 xxx, e-post xxx) S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx küla, xxx linn, Krimmi Vabariik, e-post: xxx) RESOLUTSIOON
  3. I. K. (K.) hagi S. P.i (P.) vastu abielulahutuse nõudes rahuldada.
  4. Lahutada S. P.i (P.) ja I. K. (K.) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses (abieluakt nr xxx).
  5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD I. K. esitas 02.07.2019 Viru Maakohtule hagi S. P.vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Hageja palub abielu lahutada, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud juba 10 aastat tagasi ja pooled elavad lahus. Hagejal on teine perekond. Kostja esitas 18.09.2019 kohtule e-posti teel vastuse, milles teatas, et on hagiga nõus. 15.10.2019 esitas kostja e-posti teel kirja, milles teatab, et ei saa kohtuistungile tulla, abielu lahutamisega on nõus. KOHTUISTUNG
  7. novembri 2019 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, paludes abielu kostjaga lahutada. Hageja selgitas, et pooled elavad lahus juba 10 aastat. Ta töötab Hollandis ja tal on seal uus pere. Kostjaga elasid koos paar aastat, siis nad läksid tülli ja kostja sõitis ära. Perekondlike suhete taastamine ei ole võimalik, kuna kostjal on uus elukaaslane. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatades sellest e-posti teel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära hageja seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx (tl 3). Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
  8. PKS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted on lõppenud 10 aastat tagasi. Hageja peab kooselu jätkumist kostjaga võimatuks, kostja elab Krimmi Vabariigis ning nii hagejal kui ka kostjal on uus elukaaslane. Kostja teatas e-posti teel, et on lahutusega nõus. Poolte abielulised suhted on lõppenud ca 10 aastat tagasi, mõlemad pooled sisuliselt abieluliste suhete taastamist ei soovi. Nimetatud asjaolud annavad kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada juhindudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg
  9. Menetluskulud 2 TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.