3-13-1257/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-1257 Määruse kuupäev

1. august 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Harku ja Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot Resolutsioon
2. Tagastada kaebus.
3. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. 25.11.2011 esitas Tartu Vangla kinnipeetav X Harku ja Murru Vanglale taotluse temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Taotluse kohaselt sundis kontaktisik T.E.
5. aasta jaanipühade ajal öösel kaebajat tema tahte vastaselt oma kabinetis suguühtesse astuma. 09.12.2011 kirjaga „Taotluse tagastamine“ nr 1-10/1439-1 tagastas Harku ja Murru Vangla taotluse, kuna see oli esitatud ebaõigele adressaadile ning tähtaega rikkudes. Kuna esialgsest menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajast oli möödunud rohkem kui aasta, siis tähtaega ei ennistatud. X esitas kaebuse Tartu Halduskohtule vangla kohustamiseks tema taotluse menetlemiseks. Tartu Halduskohtu 21.03.2012 otsusega haldusasjas nr 3-11-2914 jäeti Xi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on vangla taotluse tagastanud õiguspäraselt. Samuti leidis kohus, et esitatud asjaolude pinnalt ei ole alust väita, et kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju oleks tekitatud avaliku võimu volituste rakendamise tulemusena. 16.04.2012 esitas X hagi Harju Maakohtule T.E. vastu viimase tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus keeldus 02.05.2012 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, leides, et nõue ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, kuna tegemist on kuriteoga ning hageja peab oma nõudega pöörduma vastava uurimisasutuse või prokuratuuri poole, mille kaudu saab esitada ka tsiviilhagi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15156 määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et „kuivõrd 1 hagiavalduse kohaselt kirjeldatud tegevus hageja suhtes pandi toime vanglatöötaja poolt oma avaliku võimu teostamise volitusi kasutades ja selle läbi, siis ei ole antud nõude puhul tegemist „eraõiguslikus vormis tegutsedes“ kahju tekitamisega, millise puhul riigivastutuse seadus vastavalt seaduse § 1 lg-le 3 ei kohaldu.“
6. X esitas 06.05.2013 Harku ja Murru vanglale taotluse temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vangla äranägemisel. Kahju tekkis kaebaja väitel talle vanglaametnik T. E. tegevuse tulemusena alates
7. aasta jaanipäevast kuni 09.05.
8. Nimetatud perioodil näitas T. E. Xile korduvalt erootilise ja pornograafilise sisuga pilte ning sundis Xit endaga seksuaalsuhtesse. Harku ja Murru Vangla 22.05.2013 kirjaga nr 2-3/1214-1 tagastati Xi taotlus. Vangla leidis, et taotlus oli esitatud kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaega ületades ja jättis tähtaja ennistamata. Lisaks asus vangla seisukohale, et tegemist võib olla hoopis tsiviilvaidlusega ning seega on taotlus esitatud ebaõigele adressaadile.
9. 10.06.2013 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Xi kaebus Harku ja Murru Vangla 22.05.2013 kirja nr 2-3/1314-1 tühistamiseks ja tähtaja ennistamiseks.
10. Tartu Halduskohtu 10.07.2013 kohtumäärusega jäeti Xi kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks seoses vaidluse eseme ebaselgusega. Kohus märkis, et vastustaja kiri nr 2-3/1314-1 ei ole haldusakt ning seetõttu ei saa kohus seda ka tühistada. Juhul kui kaebaja eesmärgiks ei ole eelkõige tema kahju hüvitamise taotluse menetlemine vangla poolt, vaid hüvitamistaotluse sisuline lahendamine, oleks otstarbekam käesolevas olukorras esitada kahju hüvitamise nõue otse kohtule. Kohus selgitas, et hindab taotluse tagastamise õiguspärasust sellisel juhul ettevalmistavas menetluses. Kui taotluse tagastamine on toimunud õigusvastaselt, menetleb kohus kaebust sisuliselt. Kui aga vastustaja on taotluse tagastanud õiguspäraselt, tagastab kohus kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
11. Pärast kaebaja poolt kaebuse täpsustamist on kohtule esitatud nõue Harku ja Murru Vangla ametniku T. E. tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kaebaja sõnul on T. E. tegevuse tagajärjel tekkinud tal unehäired ja depressioon, samuti on kaebajal tuvastatud keskmine puue ja töövõime kaotus 80% ulatuses. Kohtu seisukoht
12. Lähtudes kaebuses ja kaebuse täpsustuses kirjeldatust, mille kohaselt on T. E. kaebajat endaga seksuaalsuhtesse sundides kasutanud ära oma ametipositsiooni, täites samal ajal avalikke ülesandeid, tuleb kohtu hinnangul pidada käesolevat vaidlust avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluseks. Halduskohus jagab seega selles osas üldjoontes Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-15156 väljendatud seisukohta ja seega puudub ka vaidlus tsiviilasju lahendava kohtu ja halduskohtu vahel kohtualluvuse küsimuses.
13. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata jätnud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus tuleb 2 esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus nõustub vastustajaga selles, et taotlus kahju hüvitamiseks esitati vastustajale selleks kehtivas õiguses ettenähtud tähtaega ületades. Väidetav kahju tekitati kaebajale ajavahemikus juuni 200609.05.
14. Kohus on seisukohal, et arvesse võttes väidetavalt tekitatud kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ja võimaliku kahju iseloomu, pidi kaebaja juba nimetatud perioodil mõistma, et T. E. tekitab talle oma tegevusega kahju. Kaebaja ei ole ka ise väitnud kahju tekkimisest hilisemat teadasaamist ega seda, et ta oleks muutnud oma seisukohta T. E. väidetava tegevuse hindamisel kahju tekitamisena. Seega oleks kahju hüvitamise taotlus tulnud kaebajal vastustajale esitada hiljemalt 09.05.
15. Kaebaja poolt viidatud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastane taotluse esitamine tähtaeg käesoleval juhul ei kohaldu. Kaebajale on halduskohus ka 21.03.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-2914 selgitanud, et 10-aastane taotluse esitamine tähtaeg ei võimalda esitada kahju hüvitamise nõuet igal juhul 10 aasta jooksul, vaid sätestab piirtähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, mis tähendab näiteks, et kahjust või kahjutekitajast teada saamine 10 aastat pärast kahju põhjustanud sündmust ei käivita enam uut 3aastast tähtaega ning taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebaja esitas taotluse hiljem kui 3 aastat pärast kahjust ja kahju tekitajast eeldatavat teadasaamist ning rikkus selliselt kohtueelses menetluses taotluse esitamiseks ettenähtud korda. Käesoleva kahjunõude asjaolud on sarnased haldusasja nr 3-11-2914 asjaoludega, mille tõttu jagab halduskohus ka praeguses kohtuasjas 21.03.2012 kohtuotsuses väljendatud seisukohti. Kusjuures kohus osundab, et seisukohta ei muuda see asjaolu, kas kaebaja on esitanud halduskohtule nõude vangla kohustamiseks kahju hüvitamise taotluse menetlemiseks või hüvitamistaotluse sisuliseks lahendamiseks.
16. Vastustaja on jätnud tähtaja ennistamata, viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-le 3, mis sätestab, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Sellest tulenevalt oleks olnud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamine vastustaja poolt võimalik kuni 09.05.2012 esitatud taotluse puhul. Sest kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju juunist 2006-09.05.2008 ja taotluse pidi vastustajale esitama seega hiljemalt 09.05.2011, millest ühe aastane tähtaeg menetlustähtaja ennistamise kaalumiseks on kuni 09.05.
17. Kuna kaebaja esitas vastustajale taotluse väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks alles 06.05.2013, seega hiljem kui üks aasta pärast esialgse menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtaega, on vastustaja jätnud õiguspäraselt taotluse esitamise tähtaja ennistamata ning taotluse läbivaatamatult õigesti tagastanud.
18. Eelnevast tuleneb, et kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa lugeda käesoleval juhul läbituks ning kaebus halduskohtule ei ole seetõttu lubatav. Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3