Obsah (6)

§ 249§ 4§ 6§ 158§ 55§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2320 Määruse kuupäev 17.11.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla direktori 04.05.2017

§ 249lg 5.

Taotluse esitaja ei saa tugineda teiste isikute suhtes toimuvatele vaide- või kohtumenetlustele. Küll aga märgib kohus selguse huvides alljärgnevat.

1. Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) reguleeris suitsetamise korraldust ning kinnipeetav võis vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg‑d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. VSkE 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. VsKE-s on tunnistatud kehtetuks VSkE § 82 lg‑d 2 ja
2. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p‑de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
3. Taotluses palub X justiitsministri määruse (kasutab sõna käskkiri) peatamist. Kohus selgitab, et ministri määrus on oma õiguslikult iseloomult õigustloov akt (õiguse üldakt). Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1).

Seega ei ole esitatud kaebus halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9). 10. Viidatud lahendis asjas nr 3-17-749 (p 12) esitatud seisukohtadest lähtudes, selgitab kohus taotluse esitajale, et halduskohtus on võimalik vaidlustada justiitsministri määruse 01.10.2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (

§ 6

). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva 2 õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1,

§ 158lg 4).

Seega on võimalik vaidlustada tühistamiskaebusega 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 2.3., millega kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus, mida on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17749, p 12 ja seal viidatud praktika). Asjakohane võib olla ka kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset vastavalt

§ 249lg-le 1 ja 2.

1. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
2. X ei ole sellist kohtueelse menetluse läbimist väitnud ega selle kohta tõendeid esitanud. Tartu Vangla vastustest ilmneb, et taotleja on ise tagasi võtnud vaided seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega. Taotluse esitaja ei saa tugineda teiste isikute suhtes toimuvatele vaide- või kohtumenetlustele.
3. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole pooleli ega läbitud, ei ole kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, seetõttu jätab kohus

§ 55lg 2 alusel Xi taotluse läbivaatamata.

14.

§ 104

lg 1 järgi kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Xi eest tasus riigilõivu haldusasjas nr 3-17-2320 seaduse kohaselt 15 eurot J. J.. Kohus leiab, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus tagastatakse läbivaatamatult, siis kuulub tagastamisele

§ 104lg 5 p 3 alusel ka tasutud riigilõiv.

Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande (2013, K. Palm, lk 390) kohaselt on

§ 104

lg 5 mõttes silmas peetud nii kaebuselt, apellatsioonkaebusel, määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. Riigilõiv summas 15 eurot tagastatakse J. J. (ik ) arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3