1-17-1115/50

(6)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 18.04.2017 otsusega tunnistati Aleksei Drožžin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.05.

1. Kohtuotsus jõustus 26.04.
2. Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 22.05.2017 ja lõpp 17.11.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.10.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 20.02.
5. Kinnipidamisasutusest Aleksei Drožžini kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud viiendat korda. Viiendal korral karistati isikut võõra vallasasja äravõtmise eest vägivallaga. Kõigi viie kuriteo puhul on läbivaks teguriks vägivalla kasutamine. Samuti on kolm kuritegu seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole. Soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine, oskamatus lahendada probleeme seaduskuulekalt, halb majanduslik olukord ja isiku impulsiivne käitumine. Kõik kuriteod on toime pandud üksinda. Vanglas viibib teist korda. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni: 28.08.
6. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „EQUIP“ ja osalenud erinevatel vestlustel. Isikul on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust ning viimane karistus on määratud kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Enne vangistust elas isik aadressil xxx. Viimastel kuudel vabaduses viibides elas aeg-ajalt ka üksinda vanematele kuuluvas teises korteris Kohtla-Järvel (täpsemat aadressi isik ei mäleta). Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema, kasuisa ja alaealine poolõde, kes on andnud nõusoleku, et peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist asuks kinnipeetav elama nende korterisse. Eelmise vangistuse ajal jätkas isik õpinguid Viru vanglas Jõhvi gümnaasiumis, kus lõpetas
7. klassi. Pärast eelmist vangistust asus õppima tisleri erialale. Isik õppis seda pool aastat, pärast mida jättis õpingud pooleli huvi kadumise tõttu. Viru Vanglas asus isik 01.09.
8. a õppima keevitaja eriala kursustele, kuid. 02.01.
9. a loobus sellest, sest esines palju puudumisi ning ei saanud hakkama. 02.10.
10. a hakkas isik osalema ehitusviimistluse täiendkoolitusel, kuid jäi isikul ka täiendkoolitus pooleli. Isikul on riigikeele oskus A2 tasemel. Vangla on pakkunud isikule edasist riigikeele õpet, kuid isik ei ole motiveeritud riigikeelt edasi õppima, sest arvab, et talle piisab A2 tasemest. 2

(6)Enne käesolevat vangistust töötas isik

1. aastal Kohtla-Järve x ametlikult umbes 2 kuud. Pärast seda läks ta mitteametlikult tööle Kohtla-Järve autolammutusse, kus töötas kuni käesoleva vangistuseni. Enda sõnul oskab teha koristustöid, autosid remontida, natuke keevitada, tunneb elektritöid ja oskab arvuteid parandada. Kutsetunnistused puuduvad. Käesoleva vangistuse ajal toetab isikut materiaalselt tema ema. Käesoleva vangistuse ajal osaleb majandustöödel (on töötanud koristaja ja toidujagajana). 19.09.
2. a seisuga on isikul võlgnevusi summas 2 421,28 eurot, vabanemisfondis on 228,94 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral saab isik asuda tööle ettevõttesse „x“. Tegemist on ehitusfirmaga, tööobjektid asuvad peamiselt IdaVirumaal. Juhatuse liikme sõnul võimaldab ta isikut töölepingu alusel tööle asuda. Isiku lähivõrgustikku kuulub ema, kasuisa, poolõde ja vanaema. Suhted peres on käesoleval hetkel sõbralikud ja toetavad. Isik on olnud vanemate ja tugevamate kaaslaste poolt mõjutatav, suhtles enne vangistust probleemse käitumise ja kriminaalse taustaga isikutega. Selgitas, et pani varguseid toime, sest talle öeldi, et ta võib seda teha. Lisaks eeltoodule oli isiku igapäevaseks mureks kanepi hankimine, mille jaoks raha saamine eeldas varguste ja röövide sooritamist, sest endal puudusid rahalised vahendid narkootikumide soetamiseks. Samuti sooritas Viru vanglas süütamisi, et kaaskinnipeetavale ligi pääseda ning talle tahtlikult kehavigastusi tekitada. Kõik see kogumis viitab isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isik hakkas alkoholi tarvitama alaealisena. Isiku enda sõnul tarvitas ta alkoholi enne vangistust harva. Isik ei näe, et tal alkoholiga probleeme oleks. Olemasolevatest andmetest ei nähtu, et alkohol oleks põhjustanud tema kuritegelikku käitumist. Kuriteod on toime pandud olles narkojoobes või kainena. Arvestades, et isik ei pea alkoholi enda puhul probleemiks, ei pea ta vajalikuks ka alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Isik on proovinud ectasyt, amfetamiini ja kanepit. Viru vangla meditsiiniosakonna andmetel on isik esimest korda proovinud proovis amfetamiini 14-15-aastaselt. Viimane tarvitamine oli
3. a aprillis. Kanepit tarvitas igapäevaselt. Enda sõnul on kanepijoobes olles toime pannud röövimisi, kuna vajas raha kanepi hankimiseks. Tunnistab, et on kanepist sõltuvuses ning soovib sellest vabaneda. Samuti mõistab, et just narkootikumide tarvitamise tõttu on ta vanglasse sattunud. Lisaks on isikut väärteokorras narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seaduse alusel karistatud kolmel korral. Alates 02.04.
4. kuni 29.06.
5. a osales OÜ Corrigo sõltuvusteemalises nõustamises. Paiknes ka Viru vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas (SRS). Käesoleval hetkel väljendab isik sõnades, et ei soovi enam narkootikume tarvitada. Isiku enda sõnul on tema tervislik seisund hea. Enne vangistust ühel korral ning vangistuse jooksul on mitmel korral esinenud enesevigastamist. Depressiooni esinenud ei ole. Isikul on põhjendamatult kõrge enesehinnang, ta võib käituda impulsiivselt ja väljakutsuvalt, kuid viimasel ajal proovib oma käitumist korrigeerida. Isikul on mõningaid suhtlemisraskusi. Ka ametnikega suheldes võib ta olla üleolev, kuid on näha, et isik proovib oma emotsioone kontrollida. Suhtlemisel ametnikega võib olla manipuleeriv ja vestluse käigus võib muutuda agressiivseks või hakata kauplema. Isiku sooritatud kuritegude läbivaks jooneks on vägivalla kasutamine. Ta ei oska lahendada probleeme seaduskuulekalt ehk ilma vägivalla kasutamiseta, vaid käitub impulsiivselt ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Isik elab põhimõttel „üks päev korraga“, tal on ebamäärased eesmärgid. Käesoleva vangistuse jooksul on isik teinud edusamme enda käitumise kontrollimisel. Isik on mõne kuriteo osas väljendanud arvamust, et tema käitumine oli õige ja põhjendatud, kahetsust ei väljendanud. Isik on korduvalt rünnanud vanglaametnikke. Isik on kahel korral kriminaalhooldusel olles sooritanud uue kuriteo. Isik ei ole respekteerinud teiste inimeste õigusi. 3

(6)Ta on tuginenud ainult enda heaolule ja hetkevajadustele, mis on olnud seotud narkootikumide hankimisega. Tema poolt korduvalt toime pandud kuri- ja väärteod viitavad sellele, et ta ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ega oma vigadest õppinud. Sõnades väljendab, et soovib tulevikus kuritegelikust käitumisest loobuda, sest leiab, et ta on piisavalt kaua vanglakaristust kandnud, samas ei tundu jutt tõsiseltvõetav. Ohustatud on ametnikud, vangid ja avalikkus. Oht seisneb röövide ja varguste toimepanemises majandusliku kasu saamise eesmärgil, millega isik võib kannatanutele ka kehavigastusi tekitada. Oht seisneb ametikohustusi täitva vanglaametniku solvamises ning ründamises, millega isik võib kannatanutele ka tervisekahjustusi tekitada. Oht seisneb kaaskinnipeetavate ründamises, millega võib samuti neile tervisekahjustusi tekitada. Oht seisneb tulekahju tekitamises, millega võib ohtu seada vangla personali ja kaaskinnipeetavate elu- ja tervise ning põhjustada majanduslikku kahju. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isikul tekivad majanduslikud raskused, konfliktsituatsioonides, kui isik käitub vägivaldselt, impulsiivselt ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Ohtlikkust suurendab ka eelnev narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksei Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Aleksei Drožžinile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.11.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksei Drožžinile järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Viru Vangla, arvestades Aleksei Drožžin ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksei Drožžini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 28.10.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, soovib minna tööle ja elada seadusekuulekalt. Oma vigadest ta tegi vajalikke järeldusi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Drožžini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kõik eeldused Aleksei Drožžini vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud, isik on motiveeritud elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksei Drožžini tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab 4

(6)taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on viis kehtivat kriminaalkaristatust erinevate kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas röövimise, varguste ja võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Vanglakaristust kannab teist korda, isikul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Samuti sooritas isik Viru vanglas süütamisi. See näitab, et isegi kinnipidamises viibimine ei suuda Aleksei Drožžinit õiguskuulekale käitumisele suunata ning tema lubadused elada seadusekuulekalt on ebaveenvad. Kohus on seisukohal, et vangistus ei mõjutanud Drožžinile piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Aleksei Drožžini käitumisele paremat mõju. Isik ei ole omandanud erialasid ning ei ole motiveeritud riigikeelt edasi õppima. Isikul on võlad, on olemas vägivalla kasutamise risk probleemide lahendamisel, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isikul on elukoht, toetav lähivõrgustik, tal on võimalik asuda tööle. Aleksei Drožžin on läbinud vanglas erinevad programmid ja osalenud vestlustel. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vanglakaristuse täitmisele ning käitumist nii vabaduses kui vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik ja vägivaldne, mis seisnes selles, et ta pani esimese astme kuriteo, nimelt röövimine. Samuti varem on ta karistatud röövimise eest. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida uue kuriteo toimepanemisest ning ta pani katseaja kestel uue kuriteo toime. Seega Aleksei Drožžin ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud uue kiriteo toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele ning käesoleval hetkel Aleksei Drožžini ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Aleksei Drožžin isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas töötamine, sotsiaalprogrammidel ja vestlustel osalemine, elukoha, töökoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv 5

(6)karistatus samalaadsete kiritegude eest, distsiplinaarkaristuste olemasolu, impulsiivne ja vägivaldne käitumine vanglas). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Drožžin Viru Maakohtu 18.04.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6