MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-795 Haldusasi OÜ Air Livonia kaebus Tori Vallavalitsuse 10.04.

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.

Kompromisslepingu on enne selle kohtule esitamist allkirjastanud kaebaja seaduslik esindaja Ants Aringo, kaebaja lepinguline esindaja Jüri Puust, vastustaja seaduslik esindaja vallavanem Lauri Luur, kolmanda isiku AS Tallinna Lennujaama seaduslik esindaja juhatuse esimees Riivo Tuvike ja Lennuameti peadirektor Rait Kalda. Seega on kolmas isik ja kaasatud haldusorgan on kompromissiga nõus. Kohtule ei nähtu, et kompromiss oleks õigusvastane, riivaks menetlusse kaasamata isikute õigusi või kompromissi ei oleks võimalik täita (

§ 154lg 1).

Kohus ei hinda kompromissi kinnitamisel juba antud haldusaktide õiguspärasust. Samas nähtub kompromissi punktidest 2 ja 3, et tagatud on ka lennuohutus. Kolmandal isikul ja kaasatud haldusorganil lasub lennuohutuse tagamise kohustus ka sõltumata käesolevas kompromissis kokkulepitust. Kaebajat ja kolmandat isikut on menetluses esindanud advokaadid, mistõttu ei selgita kohus enne kompromissi kinnitamist kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi (

§ 155lg 1 ja lg 4).

Kohus märgib siiski, et kompromissi tulemusel menetluse lõpetamisel ei ole kaebajal enam võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

4. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista. Ka kolmas isik (vt

§ 15

lg 1 p-d 1 ja 2) ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad need tema enda kanda (

§ 108lg-d 7 ja 8).

Kaebaja tasus 27.04.2019 ehitusloa tühistamise kaebuselt 15 eurot riigilõivu. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse

§ 152

lg 1 p 3 alusel ja kaebuselt tasutud riigilõiv ei ületa 31,94 eurot, ei tagasta kohus kaebajale ehitusloa tühistamise nõudelt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 6 p 1).

Kaebaja tasus 27.04.2019 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on riigilõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11 ja Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-31-99-10). Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on läbi vaadatud, ei tagasta kohus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. 2

§ 152

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel menetlusse, kuid ei ole veel riigilõivu tagastanud.

§ 104

lg 1 kohaselt tuleb kaebuses mitme nõude esitamise korral tasuda riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtus suurem riigilõiv. Riigilõivu ei tasuta iga nõude pealt eraldi. Kuna kaebuselt tasuti riigilõiv juba esialgse kaebuse esitamisel 27.04.2019, siis tuleb kaebajale tagastada enammakstud riigilõiv 15 eurot (

§ 104lg 5 p 1) arveldusarvele, millelt riigilõiv on 20.05.2019 tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3