) § 893 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt omas A B 21.08.2019 05:51 – 21.08.2019 06:11 xxxx pneumorelva „Bersa BP9CC“ seerianumbriga 17430683 ja kaliibriga 6 mm, omamata vastavat relvaluba, rikkudes
Kaebuse sisu Nimetatud otsusele esitas A B kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või § 30 alusel. Kaebaja on seisukohal, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud, osundades järgnevale. Kaebaja ei omanud ega soovinudki omada vaidlusalust relva Eesti territooriumil. Kaebaja saabus relvaga lennujaama ning soovis Eestist edasi minna xxxx. Kaebaja ei kasutanud relva, ei võtnud seda enda abikaasa kohvrist ning ei tahtnud seda omada Eesti territooriumil. Eestisse saabudes jättis ta relva lennujaama hoiukappi ning seal see viibis lennukisse saabumiseni. Relv oli ostetud riigis, kus selle liigi relvad on vabas käitlemises ning sõitis riiki, kus on samad reeglid selliste relvade jaoks. Relv ei vajanud registreerimist
Asja materjalidest ei nähtu, et relv oli leitud lennujaama transiittsoonis. Asja materjalides puuduvad lennujaama julgestusteenistuse ütlused, mis võivad olla olulised mõne asjaolu hindamise jaoks, nagu Kaebaja motiivid jne. Asja materjalides on Kaebaja kiri (toimik lk 10), mille ta oli koostanud politseiniku palvel ning ta sai aru, et peale kirja koostamist ja relva üleandmist saab ta reisi jätkata. Puudus vajadus teda reisilt ära võtta, relva konfiskeerimine võis toimuda ka tema juuresolekuta ning talle jäi arusaamatuks, mis põhjusel olid konfiskeeritud gaasiballoonid ja salved, need ei ole tsiviilkäibes piiratud. Kaebaja on seisukohal, et menetluse käigus ei ole tuvastatud relva omanikku. Asja materjalidest nähtub, et kohver, kus relv asus, kuulus S. S, kuid S. S ütlused väärteoasja materjalides puuduvad. Kaebuse kohaselt sai Kaebaja politsei tegevusega kahju, kuna politsei ei võimaldanud tal võtta pagasist ravimeid ja ta jäi ilma oma asjadest Eesti territooriumil. See tekitas Kaebajale terviserikkeid ja ta oli sunnitud pöörduma xxxx haiglasse. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud ebaõigetest asjaoludest. Otsuse kohaselt on kaebajat varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud, kuid asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu ning see ei vasta tõele. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja esitas 22.10.2019.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja osundas järgnevale. Kaebaja on oma 21.08.2019 ütlustes ja 08.10.2019 esitatud kaebuses kinnitanud, et reisipagasist leitud relv koos balloonidega kuulub temale ning ta olevat selle soetanud xxxx ehk riigis, kus see on lubatud, relva oli ta ostnud harjutamise eesmärgil ja on sellega mitmeid kordi Euroopas reisinud, probleeme ei ole olnud. Kuna läbivaatuse käigus leitud gaasirelva „Bersa BP9CC“ 6 mm näol on
p 3 mõistes tegemist pneumorelvaga (gaasirelv), mille kaliiber on 6 mm, siis
Seadusest tulenevalt tuleb eristada gaasipihustit gaasirelvast, mis on piiramata tsiviilkäibega relv. Soetatud gaasipihusti politseis registreerimisele ei kuulu ja selle omamiseks ning kandmiseks relvaluba ei nõuta. Gaasipüstol ja –revolver, samuti neis kasutatav laskemoon, on piiratud tsiviilkäibega, st nende soetamiseks, omamiseks ja kandmiseks peab olema Politsei- ja Piirivalveameti poolt välja antud vastav luba. Samuti on
lg 1 relvade ja laskemoona teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetamise aluseks Euroopa Liidus kasutusel olevad tunnustatud relvade ja laskemoona veo dokumendid. 3 Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole A. B esitatud väited eluliselt usutavad, kuivõrd menetlusalune isik ei ole väärteomenetluse käigus ega ka oma kaebusega koos esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millisest riigist on relv soetatud (tšekk, arve), relva ja laskemoona vedu kinnitav dokument/ luba ning relvaveo deklaratsiooni, kuna relvavedu kvalifitseerub õhusõidukis muu eripagasi kategooriasse ning sellest tulenevalt on kohustus relva ja laskemoona veost eelnevalt teavitada (https://www.airbaltic.com/et/reisijate-ja-pagasiveotingimused). Menetlusalune isik ei järginud airBalticu reisijate- ja pagasiveo p 9.3.4 tingimusi. Tallinna Lennujaama kodulehel on samuti välja toodud registreeritud reisipagasi vedamise nõuded (https://www.tallinn-airport.ee/reisijale/pagas/registreeritud-pagasireeglid/). Registreeritud ehk nn äraantavas pagasis on keelatud vedada lõhke- ja süüteaineid ning lõhke- ja süüteseadeldisi, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks. Erandina võib reisija registreeritud pagasis vedada tsiviilkäibes lubatud tulirelvade laskemoona tingimusel, et: a) laskemoona vedu toimub Lennundusseaduses ja Relvaseaduses sätestatud korrale b) laskemoona sissetoimetamine sihtkohariiki on lubatud c) laskemoona vedu toimub vastavalt lennuettevõtja reeglitele. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega tuvastanud, et A. B rikkus
lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib kanda relva ja laskemoona isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 21.08.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1568210 (2316,19,007332) kohaselt omas A B 21.08.2019 kell 06:11 xxxx pneumorelva „Bersa BP9CC“ seerianumbriga 17H30683 ja kaliibriga 6 mm, omamata vastavat relvaluba. Oma tegevusega rikkus A B
lg 1 nõudeid, pannes toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 järgi võib relva ja laskemoona kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole relvaloa kaasaskandmine kohustuslik.
lg 1 näeb ette vastutuse gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.
lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kohtu hinnangul ei ole väärteoprotokollis kajastatud väärteo kirjeldusest lähtuvalt võimalik aru saada, milliseks relvaseaduses nimetatud käitlemisviisiks on A. B tegevust peetud. Eelviidatud käitlemise alternatiividest on kaebuse esitajale väärteoprotokollis ette heidetud 4 relva omamist ilma vastava loata, kuid rikkumise alusena on osundatud sättele, mis reguleerib relva kandmist (mitte omamist). Ometi reguleerib relvaseadus eraldi nii relva omamise (
järgi ei ole antud püstol tsiviilkäibes keelatud ning
5 Eelkirjeldatud sündmust ja menetlusalust isikut arvestades ei ole kohtu hinnangul väärteoprotokollis toodud teokirjeldus piisav selleks, et teha järeldusi 21.08.2019 kell 06:11 A. B poolt
Väärteoprotokollist ei nähtu, et relvataoline ese leiti ära antud pagasist ning miks on konkreetsel kellaajal fikseeritud rikkumine ette heidetud just A. B, kuigi relva olemasolu avastati juba varem ning väärteoprotokollis näidatud kellaajal võeti relv välja pagasist, mis kuulus teisele isikule. Kohtuväline menetleja on otsust tehes ka ise väljunud protokolli piiridest, märkides väärteo toimepanemise kellaajaks 05:51 –06:11. Kuigi kohtuvälises menetluses ei eitanud A. B relva kuulumist talle, peaks kohus A. B poolt relva ebaseadusliku käitlemise kindlaks tegemiseks hakkama ise väärteoprotokolli sisustama, kirjeldades, kas antud juhul väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas toimunud võimaliku rikkumise tõttu isikut karistades pidas kohtuväline menetleja silmas A. B poolt relva omamist ja/või kandmist. Seejuures tuleb silmas pidada, et väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik Xxxx kodanik ning relvaseaduses on eraldi reguleeritud Eesti kodanikule lubatud relvad (
) ja välismaalasele lubatud relvade liigid (
K ettekandest lähtuvalt oli politseile teada, et A. B sõitis xxxx ehk teise Euroopa Liidu liikmesriiki ning tulirelvade ja laskemoona Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise kord on toodud
§-s 623 (vastavalt
§-le 623 lg 4 laieneb nimetatud kord sama seaduse §-s 19 loetletud piiratud tsiviilkäibega relvadele ja nende laskemoonale). Ka kohtuvälise menetleja kirjaliku vastust silmas pidades ei ole kohtuväline menetleja kohtu hinnangul välistanud võimalust, et A. B poolt relva ebaseaduslik käitlemine võis seisneda hoopis veos või relva edasitoimetamises, kuivõrd kirjalikus vastuses heidetakse isikule ette ka AirBalticu reisijate- ja pagasiveo tingimuste mittejärgimist ning viidatud on Tallinna Lennujaama kodulehel välja toodud registreeritud reisipagasi vedamise nõuetele. Midagi sellist aga isikule etteheidetav väärteoprotokoll ei sisalda. Samuti jääb kohtule selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes on väärteoprotokollis kajastatud relva peetud pneumorelvaks. Vaidlusalust relva on kohtuvälises menetluses vaadeldud ja fotografeeritud ning 21.08.2019 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldava objektina nimetatud nii pneumupüstoli taolist relva kui ka musta värvi relvataolist eset. Relva ühel küljel on kirjad 17H30683 ja Cal.6mm BB ja 1.6 Joule. Teisel küljel kirjad Bersa SA ja BP9CC. Vaatluse objektiks on kaks CO2 kapslit läbitorgatud otsaga. Seitse CO2 kapslit läbi torkamata otsaga. Kapslitel kiri Umarex ja 12 g CO2-capsule. Vaadeldavaks objektiks on ka kaks L-kujulist salve ning salvede tagumisel küljel üleval otsas kiri 6MM (väärteotoimik lk 6-8). Muid andmeid antud relva kohta kogutud ei ole. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on aga vaidlusalust relva käsitletud ka kui gaasirelva ning kirjeldatud gaasipihusti ning gaasipüstoli ja –revolveri erisusi tsiviilkäibes. Samas eristab
p 2,3 selgelt gaasirelva (relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga) ning pneumorelva (relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast).
kohaselt on gaasirelvade liigid gaasipihusti ning gaasipüstol, gaasirevolver ning
Kohtuvälise menetleja väärteootsuses on relva kirjeldatud kui poolautomaatset 6 mm tagasilöögiga Airsoft relva ning märgitud, et tegemist on kerge, kompaktse ja ergonoomilise disainiga käsirelvaga ning relv töötab 12g CO2 ballooniga, mis paigaldatakse käepidemesse. Väärteomaterjalides sellekohased andmed puuduvad. Jääb arusaamatuks, millistel eriteadmistel põhineb kohtuvälise menetleja hinnang ning miks ühte ja sama eset on nimetatud pneumorelvaks, gaasirelvaks ja Airsoft relvaks. Lisaks sellele, et väärteoprotokollis ei kajastu A. B süüksarvatava väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavad faktilised asjaolud, ei ole seal nimetatud ka subjektiivset 6 külge iseloomustavaid tunnuseid. Teokirjelduses ei ole märgitud ning sellest ei ole võimalik ka tuletada, kas A. B pani teo toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus peab olema selge ja objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes. Antud väärteomenetlus on aga läbi viidud kiirustades ja pealiskaudselt ning väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on väärteoprotokollis jäetud kajastamata. Kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest ning hakata ise võimalikke faktilisi asjaolusid tuvastama ja sisustama. Kohus, asudes väärteoprotokolli täiendama, väljuks väärteoprotokolli piiridest ning rikuks VTMS §-s 87 toodud nõuet arutada väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik enam kõrvaldada ning kohtul puudub seetõttu võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd, tuleb PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 20.09.2019.a otsus väärteoasjas nr 2316,19,007332 tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Täiendavalt peab kohus vajalikuks peatuda väärteootsuses osal, millega otsustati A. B ära võetud pneumorelv „Bersa BP9CC“, 2 salve, 2 tühja CO2 ballooni ja 7 täis CO2 ballooni, mis on hoiul PPA logistikabüroo varahaldustalituses, pärast otsuse jõustumist hävitada. Väärteootsuses puuduvad viited, millistel õiguslikel alustel on selline otsustus vastu võetud. Kohus eeldab, et kohtuväline menetleja juhindus
§-st 8921, mille alusel võib Politsei- ja Piirivalveamet või kohus kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911, 8913 ja 8920 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.