ja § 292 lg 1 alusel peab üürnik tasuma üüritud asja eest üüri ja kui lepingus on kokku lepitud, siis ka kõrvalkulusid. Vastavalt
Kui üürnik rikub lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust, samuti kahjustab üüritud asja, on üürileandjal õigus nõuda temalt
lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 271, § 292 lg 1, § 334 lg 1, 2, § 113.1 lg 1 järgi üürivõla, kõrvalkulude võla tasumist, asja kahju hüvitamist, võlalt viivist ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. TsÜS § 77 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, lg 2 sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded, lg 3 II lause kohaselt siis, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. 3
lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 lepingut võib poolte kokkuleppel muuta, lg 2 sätestab, et kui leping on sõlmitud kirjalikus vormis, ei pea seda vormi muutmisel järgima, kui lepingust ei tulene teisti. Hageja on tuginenud asjaolule, et ta on sõlminud kostjaga kirjaliku üürilepingu, mille kohta on esitatud kirjalik dokument ja lepingu kirjaliku muutmise kohta dokument (leping dateeritud 19.06.16, lepingu muudatus 09.08.17). Kostja S. S eitab, et tema oleks hagejaga üldse läbirääkimisi pidanud selle lepingu sõlmimiseks, seda lepingut näinud ja selle lepingu sõlminud ja sellele lepingule alla kirjutanud ja lepingut muutnud. Hageja ei ole kostja vastuväidetele mitte ühtegi vastuväidet esitanud (vastus on kätte saadud 23.01.19) ega kohtu poolt 15.02.2018 saadetud nõudele, esitada oma arvamus 01.03.2019, midagi vastanud. Kostja on tõendanud kohtule esitatud 07.09.18 e-kirjaga hagejale, et ta ei ole mingit lepingut hagejaga sõlminud, kuivõrd on oma e-kirjas nimetatud asjaolule viidanud ning hageja ei ole talle lepingut saatnud. Hageja poolt kohtule esitatud üürilepingust 19.06.2016 nähtuvalt on sellele kantud R. Ki ja S S andmed ning lepingu järgi on üürnikuks R. K ja samuti on üürnikuks S S. Lepingu pikendamise dokumendis on andmed samuti S S kohta ja veel ühe üürniku kohta, kes pole ei R. K ega kostja. Lepingule on alla kirjutanud käsikirjaliselt üürileandja ja üürnik, kuid ei ole näha, kelle allkiri on antud käsikirjaliselt üürniku nime kohal, digitaalselt on sellele dokumendile alla kirjutanud R. K. Lepingu pikendamise dokumendile on alla kirjutanud digitaalselt vaid hageja ja R. K. Seega asub kohus ülalviidatud kirjalikke lepingu dokumente hinnates seisukohale, et üürileandja (hageja) on pidanud vajalikuks sõlmida üürileping ja selle pikendamine üürnikuga kirjalikus vormis kooskõlas TsÜS § 77 lg 2,
lg 4, § 13 lg 1, 2; seega peab sellel lepingul ja lepingu pikendamisel olema ka kostja allkiri. Arvestades, et I) II) kostja on vaidlustanud, et ta oleks 1) hagejaga pidanud lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, 2) oleks lepingu sõlminud hagejaga ja sellele kirjalikult alla kirjutanud, 3) hagejaga kokkuleppel lepingut pikendanud ja sellele pikendamisele alla kirjutanud, kostja on teavitanud hagejat e-kirjaga, et tal ei ole hagejaga lepingut sõlminud ja 4
ÜS § 77 lg 2,
Kuna tõendamata on vaidlusaluse üürilepingu sõlmimine ja selle pikendamine hageja ja kostja S S vahel, ei teki sellest üürilepingust ega selle pikendamisest tulenevaid kohustusi kostjale
lg 1, 2 järgi ning hageja nõue
lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 271, § 292 lg 1, § 334 lg 1, 2, § 113.1 lg 1 järgi jääb üürivõla, kõrvalkulude võla väljamõistmiseks, viivise saamiseks, kahju ja sissenõudmiskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut hageja väidetele üürivõla, kõrvalkulude, sissenõudmiskulude, kahju suurusele ja tõendatusele ega ka viivisele ning vastavatele tõenditele ning kostja esitatud tõenditele ja väidetele tema teise elukoha ja selle kohta sõlmitud üürilepingule ning tõenditele. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1,2, § 143 p 1 järgi asjas läbivaatamise kuluna tõlkekulu. Kostja on märkinud, et hagi vastuse koostamiseks kasutas ta tõlketeenust, mille kohta on esitatud vastav tasu arve 15 €, mis tuleb kanda tema kontole AS Swedbank xxx. Kostja menetluskulu tõlkekuluna 15 € on tõendatud ja põhjendatud ja kuna hagi jääb rahuldamata, siis jääb kostja menetluskulu 15 eurot TsMS § 162 lg 1, 2 § 138 lg 1,2, § 143 p 1 alusel hageja kanda. Hagejalt tuleb kostjale välja mõista 15 eurot. Hageja menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 järgi tema enda kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra. (digitaalne allkiri) Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.