Obsah (9)

§ 442§ 438§ 5§ 230§ 367§ 162§ 173§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3569 T

§ 442lg 10).

1 Asjaolud ja hageja nõue 15.12.2015.a sõlmis kostja xxx AS-iga laenulepingu nr xxx 900,00 EUR saamiseks (laenuperiood 10 kuud). Laenutaotluse esitamine toimus 15.12.2015.a xxx AS-i internetikeskkonnas www.xxx.ee. 15.12.2015.a rahuldas xxx AS kostja laenutaotluse ning laenusumma 900 EUR kanti kostja kontole. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 15.12.2015. a Tallinna postkontoris ID- kaardi alusel. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus nr xxx ning selle Üldtingimustes. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.10.2016.a. Kokku kohustus kostja tasuma 1 159,89 EUR, s.h põhiosa 900,00 EUR ja intressid 259,89 EUR. Laenulepingu alusel jättis kostja saadud laenu tähtaegselt tasumata. 05.10.2016.a edastas xxx AS kostjale esimese meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 09.12.2016.a edastas xxx AS kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava tähtaja. Ka teatas laenuandja, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 440,15 EUR (s.h põhivõlg 145,97 EUR, intressid 16 EUR, viivis 192,35). Kostja vastus Kostja on nõus tasuma hagejale kompromissi korras 250 eurot. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid xxx AS ja kostja 15.12.

1. a laenulepingu nr xxx, mille alusel väljastas xxx AS kostjale laenu 900 eurot, kohustusega tagastada laen ning intress 2 hiljemalt 10.10.
2. a. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud viivisemääraks on 58,8 % tasumata summalt aastas. Enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas www.xxx.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Laen on kostja kontole kantud 15.12.
3. a. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg
4. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja ei ole laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi täielikult täitnud. Kostjalt on toimunud kohustuse täitmisena laekumised summas 1 072,92 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud põhinõue summas 145,97 eurot on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kuivõrd kostja ei ole laenusummat täies ulatuses tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 145,97 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 16 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu nr 20151215008 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 58,8 % tasumata summalt aastas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (tsiviilasi nr 3-2-1-2516, p 13). Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kuivõrd kokkulepitud viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja ületab seadusjärgset viivisemäära 7,35 korda, vähendab kohus viiviseid põhinõude summani. Hageja ei ole tõendanud endal põhinõudest suuremas ulatuses kahju tekkimist. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seisuga 07.03.
5. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 145,97 eurot.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2019. a a kuni põhinõude 3 kohase täitmiseni. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 580 eurot (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 480 eurot). Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks ning selle kohtule edastamiseks. Hageja esindaja toimingute ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hageja esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse samal kujul nagu esialgne võlausaldaja, xxx AS, on seda kohtule aastaid esitanud. Hageja esindaja on vahetanud algses dokumendis üksnes kostja nime, laenulepingu numbri ja võlgnevuse summad. Sellise töö teeb elementaarse arvutioskusega töötaja kohtu hinnangul maksimaalselt poole tunniga. Hagiavalduse ja materjalide komplekteerimiseks ei kulu kohtu hinnangul samuti rohkem kui pool tundi. Seega on põhjendatud ajakulu 1 tund. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 220 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4