Obsah (5)

§ 199§ 418§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5374 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 järgi 2 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 418

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning V.

Planinile mõistetud liitkaristuse kandmist arvestati alates V. Planini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.03.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 27.05.
3. Viru Maakohtu 31.10.2019 määrusega jäeti V. Planin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Valdav enamus kuritegudest on varavastased, toime pandud grupis ja etteplaneeritult kiire majandusliku kasu saamiseks, samuti selleks, et rahuldada sõltuvusprobleemi. 2.
5. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. V. Planini käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on küll oma sõnul õppinud eesti keelt ja läbinud programmi Eluviisitreening, kuid psühholoogiline nõustamine 27.06.2019 probleemide lahendamise oskuste arendamiseks muutusi ei toonud. Kinnipeetaval on teatud subkultuurilised hoiakud, mis väljenduvad selles, et ta keeldub vangla majandustöödel töötamast ning ametnikega teeb ta koostööd vaid omakasu motiividel. Kinnipeetaval on ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul ei ole täidetud. 2.
6. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda emale kuuluvas eramajas koos ema ja ema elukaaslasega, kus ta elas ka enne vangistust. Seega vabaneb ta samasse keskkonda, mistõttu ei ole see määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis talle igakuise sissetuleku kindlustaks. Enne vangistust tegeles ta juhutöödega ning ametlikult töötanud ei ole. Seega puuduvad tal tööoskused ja töökogemus, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Kuivõrd enamus kuritegusid on varavastased ja toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kindla töökoha ja sissetuleku puudumine kõrgeks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Lisaks on isikul tasumata nõudeid 16 609,75 eurot, mida ta enda sõnul ei kavatse tasuda, mis omakorda viitab sellele, et ta ei kavatse ka ametlikult tööle asuda. Kuigi isik kohtuistungil väitis, et siiski soovib nõudeid tasuma hakata, kui töökoha leiab, on see suuresti kaheldav, arvestades, et siiani on ta teadlikult valinud mitteametliku töö. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta ei näe põhjust suhteid katkestada. Isik on ise tunnistanud, et läheb grupi plaanidega kaasa, seega on ta teiste poolt mõjutatav ning kuna ta vabaneb samasse keskkonda, siis tõenäoliselt puudubki tal võimalus endiste tuttavatega kokkupuuteid vältida. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse. Isiku sõnul tal sõltuvust ei ole, kuna tarvitas narkootikume viimati aastaid tagasi. Samas on varavastaste kuritegude toimepanemine omane sõltlaste käitumisele. Seega on sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine, kehv majanduslik olukord ja negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga tuttavad uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida ei ole maakohtu hinnangul võimalik maandada ka isikule katseajaks kontrollnõuete ja kohustuste panemisega. 2.
7. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo, mistõttu puudus maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebus
8. Viru Maakohtu 31.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Planini kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Planini ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus põhistatud. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud – riigikeele A2 tasemel omandamine, soov riigikeelt õppida, eriala omandamise soov. Maakohus ei arvestanud positiivseid muutusi isiku käitumises.

§ 76

lg-t 3 tuleb tõlgendada läbi karistamise eesmärkide ehk kas süüdimõistetu läbis karistamise eesmärgid. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu mõistab oma varasema käitumise ja tegude lubamatust, omab selget arusaama, et tema käitumine põhjustas 2 vangistuse. Süüdimõistetu parandab oma käitumist, aktiivselt tegeleb sellega, et edaspidi vältida uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
2. või
3. peatüki sätteid, arvestades
4. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatüki
7. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
8. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. 6. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V.

Planini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, sealhulgas nii positiivseid kui ka negatiivseid. Põhistustega mittenõustumine ei ole võrdsustatav põhistuste puudumisega. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud. Määruskaebuses korduvalt 3 rõhutatud süüdimõistetu käitumise muutumise asjaolusid määruskaebusest ei ole tuvastatavad ja neid ei tuvastanud ka maakohus. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas